{"id":3067,"date":"2021-08-14T04:59:07","date_gmt":"2021-08-14T01:59:07","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=3067"},"modified":"2024-03-13T14:49:20","modified_gmt":"2024-03-13T12:49:20","slug":"ladina-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/ladina-nimed\/","title":{"rendered":"Ladina nimed"},"content":{"rendered":"\n

Indoeuroopa keelkonna itali keelte hulka kuuluv ladina keel (lingua Latina<\/em>) on \u00fcks Vatikani ametikeeltest (itaalia keele k\u00f5rval). Klassikaline ladina keel (Latinitas<\/em>), mis oli kujunenud 1. sajandiks eKr, arenes 3. saj-st pKr hilisladina keeleks (Latinitas serior<\/em>) ja selle k\u00f5neldud vorm rahvaladina (sermo vulgaris<\/em>) oli 6.\u20139. saj v\u00e4ljakujunenud romaani keelte (hispaania, itaalia, portugali, prantsuse jt) eelk\u00e4ija. Kirjalikul kujul j\u00e4tkus ladina keele areng hiljemgi, eristatakse keskaja ladina (lingua Latina mediaevalis<\/em>) ja uusladina (Neolatina<\/em>) keelt. Katoliku kiriku kasutatavat keelt nimetatakse kirikuladina keeleks (lingua Latina ecclesiastica<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Rooma riigi suurim ulatus aastal 117 pKr (Wikimedia Commons<\/a>)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Ladina keele j\u00e4rgi on nime saanud ladina kiri<\/strong>, mida kasutab t\u00e4nap\u00e4eval valdav osa maailma keeltest. Klassikaline ladina t\u00e4hestik:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

A, B, C, D, E, F, G, H, I, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, T, V, X, Y, Z.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Selline 23t\u00e4heline t\u00e4hestik, milles puudusid v\u00e4iket\u00e4hed, oli kujunenud meie ajaarvamise alguseks. Neist k\u00f5ige hilisemad lisandused olid G (Spurius Carvilius Rufa III saj eKr k\u00e4ibele toodud C teisend), samuti X, Y ja Z (I saj eKr p\u00e4rast Kreeka vallutamist kreeka nimede ja s\u00f5nalaenude kirjapanekuks). Keskajal ja hiljem tulid seniste t\u00e4htede teisenditena k\u00e4ibele J (I teisend), U (V kursiivne vorm) ja W (topelt-V) ning hakati eristama suur- ja v\u00e4iket\u00e4hti. Neist k\u00e4ibel olevasse ladina keelde on tulnud \u00fcksnes U, teised kaks on ladina keele seisukohalt v\u00f5\u00f5rt\u00e4hed. Klassikalises ladina kirjas ei tarvitatud lisam\u00e4rke, t\u00e4nap\u00e4eva \u00f5pikutes ja s\u00f5naraamatutes m\u00e4rgitakse pikki t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuid kriipsuga t\u00e4he peal (\u0101, \u0113, \u012b, \u014d, \u016b<\/em>).<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kirjutatakse ladina nimesid muutmata kujul, koos algsete nimetava k\u00e4\u00e4nde l\u00f5ppudega.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Ladina keelel on mitu v\u00f5imalikku h\u00e4\u00e4ldust, s\u00f5ltuvalt sellest, kas peame silmas n\u00e4iteks klassikalise ladina v\u00f5i keskaja ladina h\u00e4\u00e4ldust, samuti kultuurikontekstist, millesse ladina keel paigutub (ja isegi ametitaustast, nt v\u00f5ib erineda arstide, juristide, muusikute ja filoloogide h\u00e4\u00e4ldustava).<\/p>\n\n\n\n

Eestis on traditsiooniliselt \u00f5petatud ladina keele h\u00e4\u00e4ldust varauusaja humanistide ladina keele h\u00e4\u00e4ldusmallide kohaselt, l\u00e4htudes saksa eeskujudest. Seek\u00f5rval on \u00fcha enam levinud klassikalise ladina keele rekonstrueeritud h\u00e4\u00e4ldus, mis on kirjapildil\u00e4hedasem, nt silentium<\/em> loetaks klassikalise h\u00e4\u00e4lduse j\u00e4rgi [silentium], mitte [silentsium].<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgnevad h\u00e4\u00e4ldusjuhised kirjeldavad Eestis t\u00e4nap\u00e4evaks v\u00e4ljakujunenud kahte malli, n-\u00f6 traditsioonilist ja klassikalist. Seejuures tuleb arvestada, et ladina s\u00f5nade laenamisel on l\u00e4htutud sageli vahenduskeelte m\u00f5just ja varasemast h\u00e4\u00e4ldustavast, nt f\u00f6deratsioon<\/em> < ladina foederatio<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

R\u00f5hk on ladina nimedel enamasti eelviimasel silbil. Kui eelviimane silp on l\u00fchike, asetseb r\u00f5hk l\u00f5pust arvates kolmandal silbil, l\u00f5pud \u2011\u012dus<\/em>, \u2011ia<\/em> ja \u2011io<\/em> on alati r\u00f5huta.<\/p>\n\n\n\n

Ladina vokaalid on kas pikad v\u00f5i l\u00fchikesed, nende pikkuse leiab ladina keele s\u00f5naraamatutest. Vokaalipikkust v\u00f5iks j\u00e4rgida v\u00e4hemasti r\u00f5hulises silbis.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Traditsiooniline h\u00e4\u00e4ldus<\/h3>\n\n\n\n
T\u00e4hed<\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead>
ae<\/strong><\/td>[e(e)] v\u00f5i [\u00e4(\u00e4)]<\/td>Caesar [tseesar] ~ [ts\u00e4\u00e4sar], Caesius [tseesius] ~ [ts\u00e4\u00e4sius], Aemilius [e(e)m\u00b7ilius] ~ [\u00e4(\u00e4)m\u00b7ilius]<\/td><\/tr>
c<\/strong><\/td>[k] \u00fcldjuhul<\/td>Cassius [kassius], Lucullus [luk\u00b7ullus], Crassus [krassus], Clodia [kloodia]<\/td><\/tr>
<\/td>[ts] e<\/strong>, i<\/strong>, y<\/strong>, ae<\/strong>, oe<\/strong> ees<\/td>Cicero [tsitsero], Decius [detsius], Cynthia [ts\u00fcntia], Caepio [tseepio] ~ [ts\u00e4\u00e4pio], Coelestinus [tselest\u00b7iinus] ~ [ts\u00f6lest\u00b7iinus]<\/td><\/tr>
ch<\/strong><\/td>[h(h)]<\/td>Antiochus [ant\u00b7iohhus], Pulcher [pulher]<\/td><\/tr>
i<\/strong><\/td>[j] s\u00f5na alguses t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku ees<\/td>Iulius [juulius]<\/td><\/tr>
oe<\/strong><\/td>[e(e)] v\u00f5i [\u00f6(\u00f6)]<\/td>Coelius [tseelius] ~ [ts\u00f6\u00f6lius], Phoenicium [fen\u00b7iitsium] ~ [f\u00f6n\u00b7iitsium]<\/td><\/tr>
ph<\/strong><\/td>[f]<\/td>Phormio [formio], Pamphilus [pamfilus]<\/td><\/tr>
qu<\/strong><\/td>[kv]<\/td>Quintus [kviintus], Aquilo [akvilo]<\/td><\/tr>
sua<\/strong><\/td>[sva]<\/td>Suada [svaada]<\/td><\/tr>
sue<\/strong><\/td>[sve]<\/td>Suetonius [svet\u00b7oonius], Suessula [svessula]<\/td><\/tr>
ti<\/strong><\/td>[tsi] t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku ees<\/td>Numantia [num\u00b7antsia], Maxentius [maks\u00b7entsius]<\/td><\/tr>
x<\/strong><\/td>[ks]<\/td>Maximus [maksimus], Sextus [sekstus]<\/td><\/tr>
y<\/strong><\/td>[\u00fc(\u00fc)]<\/td>Lydia [l\u00fc\u00fcdia], Glycerius [gl\u00fcts\u00b7erius]<\/td><\/tr>
z<\/strong><\/td>[dz]<\/td>Zama [dzama], Mezentius [medz\u00b7entsius]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Ladina nimede traditsiooniline h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Klassikaline h\u00e4\u00e4ldus<\/h3>\n\n\n\n
T\u00e4hed<\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead>
c<\/strong><\/td>[k]<\/td>Caesar [kaesar], Cassius [kassius], Lucullus [luk\u00b7ullus], Crassus [krassus], Clodia [kloodia], Cicero [kikero], Decius [dekius], Cynthia [k\u00fcnthia], Caepio [kaepio], Coelestinus [koelest\u00b7iinus]<\/td><\/tr>
ch<\/strong><\/td>[h(h)] v\u00f5i [kh]<\/td>Antiochus [ant\u00b7iohhus] ~ [ant\u00b7iokhus], Pulcher [pulher] ~ [pulkher]<\/td><\/tr>
ph<\/strong><\/td>[f] v\u00f5i [ph]<\/td>Phormio [formio] ~ [phormio], Pamphilus [pamfilus] ~ [pamphilus]<\/td><\/tr>
qu<\/strong><\/td>[kw]<\/td>Quintus [kwiintus], Aquilo [akwilo]<\/td><\/tr>
x<\/strong><\/td>[ks]<\/td>Maximus [maksimus], Sextus [sekstus]<\/td><\/tr>
y<\/strong><\/td>[\u00fc]<\/td>Lydia [l\u00fc\u00fcdia], Glycerius [gl\u00fck\u00b7erius]<\/td><\/tr>
z<\/strong><\/td>[dz]<\/td>Zama [dzama], Mezentius [medz\u00b7entius]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Ladina nimede klassikaline h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Rooma kodanikul oli kolm nime: eesnimi + sugukonnanimi + lisanimi<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Praenomen<\/em><\/strong> ehk eesnimi. Neid oli kokku k\u00f5igest 18, tavaliselt kirjutati neid l\u00fchendatult:<\/p>\n\n\n\n

Appius (App.)<\/td>Lucius (L.)<\/td>Quintus (Q.)<\/td><\/tr>
Aulus (A.)<\/td>Mamercus (Mam.)<\/td>Servius (Ser.)<\/td><\/tr>
Decimus (D.)<\/td>Manius (M’.)<\/td>Sextus (S. ~ Sex.)<\/td><\/tr>
Gaius (C.)<\/td>Marcus (M.)<\/td>Spurius (Sp.)<\/td><\/tr>
Gnaeus (Cn.)<\/td>Numerius (N. ~ Num.)<\/td>Tiberius (Ti. ~ Tib.)<\/td><\/tr>
Kaeso (K.)<\/td>Publius (P.)<\/td>Titus (T.)<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Nomen<\/em><\/strong> ehk sugukonnanimi. L\u00e4him vaste perekonnanimele, alati l\u00f5puga –ius<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Cognomen<\/em><\/strong> ehk lisanimi (h\u00fc\u00fcdnimi). Kuulus ainult m\u00f5nele sugukonna harule. Osutas algselt selle kandja m\u00f5nele iseloomulikule omadusele, nt Scaevola<\/em> ‘vasakuk\u00e4eline’, Dentatus<\/em> ‘hambuline’, aga kaotas hiljem h\u00fc\u00fcdnime t\u00e4henduse.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4ieliku nime n\u00e4ide: Gaius Iulius Caesar<\/code> (eesnimi, sugukonnanimi, lisanimi). T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse roomlaste nimetamisel enamasti nende lisanime (nt Caesar), harvem sugukonnanime (nt Vergilius).<\/p>\n\n\n\n

Rooma naistel polnud eesnimesid, nende nimeks oli sugukonnanime naissoo vorm. Nt kandis M. Tullius Cicero t\u00fctar nime Tullia<\/em>. Kui oli kaks t\u00fctart, siis lisati sellele nimele Maior<\/em> (vanem) ja Minor<\/em> (noorem); kui t\u00fctreid oli rohkem, siis lisati Tertia<\/em> (kolmas), Quarta<\/em> (neljas) jne.<\/p>\n\n\n\n

Kohanimed<\/h2>\n\n\n\n

Ladinakeelseid kohanimesid on p\u00f5hjust kasutada antiikajast r\u00e4\u00e4kides. Seejuures on kohti, peamiselt varemepaiku, mida ka t\u00e4nap\u00e4eval tuntakse ladina nimede all, nt Antiochia<\/code> (T\u00fcrgis), Apollonia<\/code> (endisaegne rannikulinn Palestiinas), Persepolis<\/code> (P\u00e4rsia vana pealinn), Petra<\/code> (Jordaanias), Tartessus<\/code> (Hispaanias). Mugandamata kujul on omaaegsete Rooma provintside vm maa-alade nimesid: Arabia Petraea<\/code>, Gallia<\/code>, Neustria<\/code>, Noricum<\/code>, Sogdiana<\/code>, Transoxiana<\/code> jt.<\/p>\n\n\n\n

Valik provintside jm maa-alade mugandatud nimesid: Ass\u00fc\u00fcria<\/code> (Assyria<\/em>), Austraasia<\/code> (Austrasia<\/em>), Bab\u00fcloonia<\/code> (Babylonia<\/em>), Bit\u00fc\u00fcnia<\/code> (Bithynia<\/em>), Daakia<\/code> (Dacia<\/em>), Foiniikia<\/code> (Phoenice<\/em>), Fr\u00fc\u00fcgia<\/code> (Phrygia<\/em>), Galaatia<\/code> (Galatia<\/em>), Germaania<\/code> (Germania<\/em>), Ill\u00fc\u00fcria<\/code> (Illyria ~ Illyricum<\/em>), Kaaria<\/code> (Caria<\/em>), Kaldea<\/code> (Chaldaea<\/em>), Kapadookia<\/code> (Cappadocia<\/em>), Kiliikia<\/code> (Cilicia<\/em>), K\u00fcreene<\/code> (Cyrene<\/em>), Lusitaania<\/code> (Lusitania<\/em>), L\u00fckaoonia<\/code> (Lycaonia<\/em>), L\u00fc\u00fcdia<\/code> (Lydia<\/em>), L\u00fc\u00fckia<\/code> (Lycia<\/em>), M\u00f6\u00f6sia<\/code> (Moesia<\/em>), M\u00fc\u00fcsia<\/code> (Mysia<\/em>), Numiidia<\/code> (Numidia<\/em>), Paflagoonia<\/code> (Paphlagonia<\/em>), Pamf\u00fc\u00fclia<\/code> (Pamphylia<\/em>), Pannoonia<\/code> (Pannonia<\/em>), Pisiidia<\/code> (Pisidia<\/em>), Reetia<\/code> (Raetia<\/em>), Sarmaatia<\/code> (Sarmatia<\/em>), Sk\u00fc\u00fctia<\/code> (Scythia<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Valik muude kohtade mugandatud nimesid: Kaisarea<\/code> (Caesarea<\/em>), Kapernaum<\/code> (Capernaum<\/em>), Kapitoolium<\/code> (Roomas, Capitolium<\/em>), Kartaago<\/code> (Carthago<\/em>), Teeba<\/code> (Egiptuses, Thebae<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Kuiv\u00f5rd antiikajal k\u00e4ibis k\u00f5rvuti ladina keelega kreeka keel ja suur osa neid nimesid m\u00f5lemas keeles on sarnased, siis v\u00f5ib paljusid eespool toodud n\u00e4iteid pidada ka kreeka nimede muganditeks (vrd \u1fbd\u0391\u03c3\u03c3\u03c5\u03c1\u03af\u03b1\/Assyria, \u0392\u03b1\u03b2\u03c5\u03bb\u03c9\u03bd\u03af\u03b1\/Babylonia, \u0392\u03b9\u03b8\u03c5\u03bd\u03af\u03b1\/Bithynia, \u03a6\u03bf\u03b9\u03bd\u03af\u03ba\u03b7\/Phoinike, \u03a6\u03c1\u03c5\u03b3\u03af\u03b1\/Phrygia jts).<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n
    \n
  • L. Gross, R. Kleis, \u00dc. Torpats. Studium latinum. Ladina keele \u00f5pik Ajaloo- ja Filoloogiateaduskonna \u00fcli\u00f5pilastele. Tallinn: Valgus 1975, lk 258.<\/li>\n\n\n\n
  • \u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat. Tallinn 1976, lk 908\u2013909.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    T\u00e4nuavaldused<\/h4>\n\n\n\n

    prof Janika P\u00e4ll, Tartu \u00dclikool<\/p>\n\n\n\n

    Kaidi H\u00f5bej\u00f5gi, Tartu \u00dclikool<\/p>\n\n\n\n

    Kaspar Kolk, Tartu \u00dclikooli Raamatukogu<\/p>\n\n\n\n

    Ivo Volt, Tartu \u00dclikool<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Kirjutus ja h\u00e4\u00e4ldus, isikunimed ja kohanimed.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[751],"tags":[577,587,734,717,924,819],"class_list":["post-3067","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-eri-keelte-nimede-juhiseid","tag-haaldus","tag-isikunimi","tag-ladina-keel","tag-nimekirjutus","tag-ulevaatekaart","tag-valiskohanimi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3067","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3067"}],"version-history":[{"count":21,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3067\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19497,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3067\/revisions\/19497"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3067"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3067"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3067"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}