{"id":3075,"date":"2021-08-15T00:17:04","date_gmt":"2021-08-14T21:17:04","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=3075"},"modified":"2026-08-26T17:26:24","modified_gmt":"2026-08-26T14:26:24","slug":"soome-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/soome-nimed\/","title":{"rendered":"Soome nimed"},"content":{"rendered":"\n

Uurali keelkonna soome-ugri keelte l\u00e4\u00e4nemeresoome r\u00fchma kuuluv soome keel (suomi ~ suomen kieli<\/em>) on \u00fcks kahest Soome ametikeelest (teine on rootsi keel), tal on tunnustatud v\u00e4hemuskeele staatus Norras, Rootsis ja Venemaal Karjala Vabariigis. P\u00f5hja-Rootsis k\u00f5neldav soome keel on tuntud kui me\u00e4 keel (me\u00e4nkieli<\/em>), P\u00f5hja-Norras k\u00f5neldav soome keel on kveeni keel (kveeni ~ kveenin kieli<\/em>, endanimetus kv\u00e4\u00e4ni ~ kv\u00e4\u00e4nin kieli ~ kainu ~ kainun kieli<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Soome keel kasutab ladina kirja, kus on m\u00f5ned lisam\u00e4rkidega t\u00e4hed. Soome t\u00e4hestik:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s (\u0160 \u0161), T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z (\u017d \u017e), \u00c5 \u00e5, \u00c4 \u00e4, \u00d6 \u00f6.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Sulgudes olevad t\u00e4hed j\u00e4rjestatakse oma p\u00f5hit\u00e4htedega kokku, niisamuti pannakse harilikult kokku V ja W. T\u00e4hed B, C, F, G, Q, W, X, Z, \u00c5 esinevad \u00fcksnes v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades ja nimedes.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kirjutatakse soome nimesid muutmata kujul, st originaalip\u00e4raselt.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hk on esimesel silbil, ka siis, kui j\u00e4rgsilpides on pikki t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuid: H\u00e4meenlinna<\/code> [h\u00b7\u00e4meenlinna], Lappeenranta<\/code> [l\u00b7appeenranda]. Erandina on ladinap\u00e4rastes soome nimedes r\u00f5hk j\u00e4rgsilbil: Sibelius<\/code> [sib\u00b7eelius], Agricola<\/code> [agr\u00b7ikola], kuigi soome keeles ka neil juhtudel v\u00f5ib r\u00f5hutada esimest silpi. Pikk r\u00f5huline silp h\u00e4\u00e4ldub umbes nagu eesti III-v\u00e4lteline silp, nt Kotkas<\/code> [k`otkas]. Peenendust ei ole, nt Posti<\/code> [p`osti], mitte [pos’ti], Jussi<\/code> [j`ussi], mitte [jus’si].<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n
T\u00e4hed<\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead>
k<\/strong><\/td>[g] t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel, sh helilise kaash\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel<\/td>Jukola [jugola], Vilkuna [vilguna]<\/td><\/tr>
p<\/strong><\/td>[b] t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel, sh helilise kaash\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel <\/td>Tapani [tabani], Kilpinen [kilbinen]<\/td><\/tr>
t<\/strong><\/td>[d] t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel, sh helilise kaash\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel <\/td>Set\u00e4l\u00e4 [sed\u00e4l\u00e4], M\u00e4ntyluoto [m\u00e4nd\u00fcluodo]<\/td><\/tr>
y<\/strong><\/td>[\u00fc]<\/td>Ky\u00f6sti [k\u00fc\u00f6sti], Yrj\u00f6 [\u00fcrj\u00f6], Jyv\u00e4skyl\u00e4 [j\u00fcv\u00e4sk\u00fcl\u00e4], Uusikaarlepyy [uusikaarleb\u00fc\u00fc]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Soome nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u00dchendid kk<\/em>, pp<\/em>, tt<\/em> h\u00e4\u00e4lduvad nagu eesti keeles: Kekkonen<\/code> [kekkonen], Sepp\u00e4nen<\/code> [sepp\u00e4nen], Kettunen<\/code> [kettunen].<\/p>\n\n\n\n

\u00dcksikasjalikumad soome nimede h\u00e4\u00e4ldusjuhised leiab Einar Kraudi raamatust “V\u00f5\u00f5rnimed eesti h\u00e4\u00e4lduses II” (vt kirjanduse loetelust).<\/p>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Soome isikunimemall on eesnimi (-nimed) + perekonnanimi<\/strong>. Nt Urho Kaleva Kekkonen<\/code> (M), Sanna Mirella Marin<\/code> (N).<\/p>\n\n\n\n

Eesnimesid (etunimi<\/em>) v\u00f5ib olla uue, 2019. a alguses j\u00f5ustunud nimeseaduse alusel kuni neli (varem kolm), tavaliselt on neid kaks, neist esimene k\u00e4ibenimi, teist nime tarvitatakse vaid ametlikes dokumentides (n\u00e4iteks toodud isikunimed on rohkem tuntud kujul Urho Kekkonen<\/em> ja Sanna Marin<\/em>). Soome eesnimed v\u00f5ib laias laastus jagada muistseteks (Ihalempi, Mielivalta jt), laennimedeks (sh kristlikud nimed Pietari, Pekka, Teppo jt) ja uudisnimedeks (Aamu, Saima, Vuokko jt). K\u00f5ige levinumad mehenimed rahvastikuregistri andmetel on Juhani, Johannes, Olavi, Antero, Tapani, Kalevi, Tapio, Matti, Ilmari ja Mikael, naisenimedest Maria, Helena, Anneli, Johanna, Kaarina, Marjatta, Anna, Liisa, Annikki ja Hannele. V\u00f5rdluseks: 2020. a s\u00fcndinud laste nimede esik\u00fcmme on poistel Leo, Eino, Oliver, Elias, Onni, V\u00e4in\u00f6, Noel, Eeli, Toivo ja Leevi, t\u00fcdrukutel Aino, Olivia, Sofia, Pihla, Aada, Eevi, Isla, Lilja, Helmi ja Ellen. (See on statistika esimeste eesnimede j\u00e4rgi; kui lugeda kokku k\u00f5ik pandud eesnimed, siis on esikolmikud vastavalt Juhani, Olvi, Johannes ja Maria, Sofia, Aurora.)[1]<\/sup><\/p>\n\n\n\n

Nimeseaduse \u00a7 1 j\u00e4rgi ei v\u00f5i eesnimeks panna nime, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada halvakspanu v\u00f5i kahju v\u00f5i mis on eesnimeks ilmselgelt sobimatu. \u00a7 2 j\u00e4rgi v\u00f5ib eesnimeks panna nime, mis vastab vormilt, sisult ja kirjutusviisilt kinnistunud eesnimekasutusele, on kinnistunud samale soole ega ole selgelt perekonnanime moodi. Kui \u00fcheks eesnimeks soovitakse panna isanime t\u00fc\u00fcpi nime, nt Matinpoika v\u00f5i Ollintyt\u00e4r, siis see ei v\u00f5i olla esimene eesnimi. \u00a7 3 loetleb nimepaneku erandid.<\/p>\n\n\n\n

Perekonnanimed (sukunimi<\/em>) v\u00f5ib tekke j\u00e4rgi jagada kolme suurde r\u00fchma: Ida-Soome, L\u00e4\u00e4ne-Soome ja rootsi aadli, vaimulikkonna, kodanluse ja s\u00f5jav\u00e4ega seotud nimed. Ida-Soome perekonnanimede traditsioon v\u00f5ib ulatuda 13. sajandisse, 16. saj muutusid need p\u00e4ritavaks. T\u00fc\u00fcpilised on nen<\/em>-l\u00f5pulised, ent on ka liits\u00f5nu jms: Ik\u00e4valko, Termonen, Pentik\u00e4inen, Puumalainen jts. L\u00e4\u00e4ne-Soomes olid pikka aega lisanimedena k\u00e4ibel talunimed, nt Jaakko Jussila<\/code> (Jaakko Jussi talust), ka isanimed, nt Juhani Matinpoika<\/code> (Juhani Matti poeg, ametlikumalt) v\u00f5i Matin Juhani<\/code> (rahvap\u00e4rasemalt). Perekonnanimesid hakati L\u00e4\u00e4ne-Soomes v\u00f5tma 19. saj l\u00f5pupoole. Perekonnanimed muudeti kohustuslikuks 1921. a seadusega. Rootsi p\u00e4ritoluga aadlikel ja vaimulikel olid perekonnanimed juba varasemast olemas (vt rootsi nimede juhiseid<\/a>). 1985. a andmeil kandis 38% soomlastest nen<\/em>-l\u00f5pulisi nimesid, 8,9% kandis la-\/l\u00e4<\/em>-l\u00f5pulisi nimesid, 7,4% muude l\u00f5ppudega nimesid (-io\/-i\u00f6<\/em>, –sto\/-st\u00f6<\/em> jt), 13,1% soomlastest oli liits\u00f5naline soome nimi (Kivim\u00e4ki, Rautakoski), 17,5%-l oli muu soome nimi, 14,8%-l mittesoome (peamiselt rootsi) nimi. Ainult 0,3% kandis topeltperekonnanime (Forsius-Harkimo jms). 2021. a l\u00f5pu seisuga olid rahvastikuregistris k\u00fcmme sagedaimat perekonnanime Korhonen, Virtanen, M\u00e4kinen, Nieminen, M\u00e4kel\u00e4, H\u00e4m\u00e4l\u00e4inen, Laine, Heikkinen, Koskinen ja J\u00e4rvinen[2]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

Perekonnanimesid v\u00f5ib olla \u00fcks v\u00f5i kaks. Topeltperekonnanime (sukunimiyhdistelm\u00e4<\/em>) \u2013 sidekriipsuga v\u00f5i ilma \u2013 v\u00f5ib endale taotleda juhul, kui taotlejal oleks kummalegi nimele eraldi v\u00f5ttes \u00f5igus. Kui mingi kombinatsiooni tulemusel tekiks perekonnanimesid rohkem kui kaks, tuleb osast neist loobuda, et mitte \u00fcletada kahe nime piiri.<\/p>\n\n\n\n

Nimed perekonnas<\/h4>\n\n\n\n

Nimeseaduse \u00a7-de 9\u201314 kohaselt v\u00f5ivad abiellumisel abikaasad v\u00f5tta \u00fchiseks perekonnanimeks emma-kumma abikaasa perekonnanime, j\u00e4tta oma perekonnanimi alles v\u00f5i kombineerida m\u00f5lema perekonnanimed uueks \u00fchiseks perekonnanimeks. Kui \u00fchist perekonnanime ei v\u00f5eta, v\u00f5ib \u00fcks abikaasadest liita oma perekonnanimele teise abikaasa perekonnanime. Kui m\u00f5ni kombineeritavatest on topeltperekonnanimi, siis valitakse sellest vaid \u00fcks osa.<\/p>\n\n\n\n

Laps v\u00f5ib perekonnanimeks saada vanemate \u00fchise perekonnanime (sh topeltperekonnanime), eri nimede korral saab selle nime, mis juba on vanemate \u00fchisel varasemal lapsel, v\u00f5i siis emma-kumma vanema perekonnanime v\u00f5i nende kombinatsiooni (nimeseaduse \u00a7 6).<\/p>\n\n\n\n

Kohanimed<\/h2>\n\n\n\n

Soome ala kohta k\u00e4ivad ekson\u00fc\u00fcmid: Ahvenamaa<\/code> (Ahvenanmaa<\/em>*), Helsingi<\/code> (Helsinki<\/em>), Ida-Soome<\/code> (l\u00e4\u00e4n, It\u00e4-Suomi<\/em>), J\u00e4rve-Soome<\/code> (J\u00e4rvi-Suomi<\/em>), Kesk-Pohjanmaa<\/code> (maakond, Keski-Pohjanmaa<\/em>), Kesk-Soome<\/code> (maakond, Keski-Suomi<\/em>), Lapimaa<\/code> (maakond ja l\u00e4\u00e4n, Lappi<\/em>), L\u00f5una-Karjala<\/code> (maakond, Etel\u00e4-Karjala<\/em>), L\u00f5una-Pohjanmaa<\/code> (maakond, Etel\u00e4-Pohjanmaa<\/em>), L\u00f5una-Savo<\/code> (maakond, Etel\u00e4-Savo<\/em>), L\u00f5una-Soome<\/code> (maakond, Etel\u00e4-Suomi<\/em>), L\u00e4\u00e4ne-Soome<\/code> (l\u00e4\u00e4n, L\u00e4nsi-Suomi<\/em>), P\u00f5hjakalott<\/code> (Pohjoiskalotti<\/em>), P\u00f5hja-Karjala<\/code> (maakond, Pohjois-Karjala<\/em>), P\u00f5hja-Pohjanmaa<\/code> (maakond, Pohjois-Pohjanmaa<\/em>), P\u00f5hja-Savo<\/code> (maakond, Pohjois-Savo<\/em>), P\u00e4ris-Soome<\/code> (maakond, Varsinais-Suomi<\/em>), Soome<\/code> (Suomi<\/em>), Turu<\/code> (Turku<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

*M\u00e4rkus. Ahvenamaa (rootsi \u00c5land<\/em>) on ametlikult \u00fckskeelne (rootsikeelne) autonoomne maakond.<\/p>\n\n\n\n

Soome on kakskeelne riik ja paljud kohanimed on r\u00f6\u00f6pselt olemas nii soome kui ka rootsi keeles, nt Helsinki\/Helsingfors, Turku\/\u00c5bo, Uusimaa\/Nyland jne. Seadusega on s\u00e4testatud erikeelsete nimede j\u00e4rjestus \u2013 kui valla enamus on nt rootsikeelne, on esikohal rootsikeelne nimi, teatud protsendi korral on ka v\u00e4hemusel \u00f5igus omakeelsele r\u00f6\u00f6pnimele.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Soome \u00fcks- ja kakskeelsed vallad 2016 (Wikimedia Commons)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kaardil on ilma taustav\u00e4rvita \u00fckskeelsed soome vallad, helesinisega kakskeelsed soome-rootsi, sinisega kakskeelsed rootsi-soome ja tumesinisega \u00fckskeelsed rootsi vallad, purpuriga kakskeelsed soome-saami vallad. R\u00f6\u00f6pnimede korral soovitavad soome keelekorraldajad rahvusvahelises kasutuses (nt inglise keeles) valida p\u00f5hinimeks enamuskeelse nime. Erandina v\u00f5iks teistes Skandinaavia keeltes (norra, taani) eelistada alati sugulaskeele rootsi nimesid ja eesti keeles sugulaskeele soome nimesid[3]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Kui Soome kohal on nii soome kui ka rootsi nimi, v\u00f5iks eesti tarvituses eelistada soome nime s\u00f5ltumata rootsi nime staatusest.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Murded ja v\u00e4hemused<\/h4>\n\n\n\n

Soome murded jagunevad laias laastus l\u00e4\u00e4ne- ja idamurreteks.<\/p>\n\n\n\n