{"id":3083,"date":"2021-08-16T03:29:48","date_gmt":"2021-08-16T00:29:48","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=3083"},"modified":"2025-10-17T22:52:25","modified_gmt":"2025-10-17T19:52:25","slug":"hollandi-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/hollandi-nimed\/","title":{"rendered":"Hollandi nimed"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Indoeuroopa keelkonna germaani keelte l\u00e4\u00e4negermaani r\u00fchma kuuluv hollandi keel (<em>Nederlands<\/em>) on Hollandi ehk Madalmaade ametikeel. Ta on ka \u00fcks kolmest Belgia ametikeelest (prantsuse ja saksa k\u00f5rval) ning Suriname ametikeel. Keelt k\u00f5neldakse Kariibi piirkonnas Arubal, Cura\u00e7aol ja Sint Maartenil, mis on Hollandile kuuluvad autonoomsed maad. K\u00f5nelejate arvult on hollandi keel inglise ja saksa keele j\u00e4rel kolmas l\u00e4\u00e4negermaani keel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Belgias k\u00f5neldavat hollandi keelt nimetatakse flaami keeleks (<em>Vlaams<\/em>, ametlik nimetus ka Belgias on siiski <em>Nederlands<\/em>). Ent flaami keele all v\u00f5idakse m\u00f5telda ka pooleldi kirjakeeleks kujundatud ja Flandria murretel p\u00f5hinevat keelt (<em>tussentaal<\/em> ehk nn vahekeel), Flandria murdeid vms. Traditsioonilistest hollandi keele murretest p\u00fcrivad iseseisvusele veel<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Hollandi alamsaksi keel (<em>Nederlands Nedersaksisch<\/em>, endanimetus <em>Nederlaands Leegsaksies<\/em>) \u2013 peamiselt Hollandi Drenthe, Groningeni ja Overijsseli provintsis (Hollandis tunnustatud piirkonnakeeleks, v\u00e4ga l\u00e4hedane alamsaksa keelele);<\/li>\n\n\n\n<li>limburgi keel (<em>Limburgs<\/em>) \u2013 Hollandi ja Belgia Limburgi provintsis (Hollandis tunnustatud piirkonnakeeleks);<\/li>\n\n\n\n<li>l\u00e4\u00e4neflaami keel (<em>West-Vlaams<\/em>, endanimetus <em>West-Vlams ~ West-Vloams ~ Vlaemsch<\/em>) \u2013 L\u00e4\u00e4ne-Belgias, Prantsusmaal;<\/li>\n\n\n\n<li>zeelandi keel (<em>Zeeuws<\/em>, endanimetus <em>Ze\u00eauws<\/em>) \u2013 Hollandi Zeelandi ja L\u00f5una-Hollandi provintsis.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Holland ja Belgia s\u00f5lmisid 1980. a keeleliidu lepingu, milles kohustusid \u00fchist hollandi kirjakeelt koos arendama.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hollandi keel kasutab ladina kirja. Hollandi t\u00e4hestik:<\/p>\n\n\n\r\n<div id=\"tahelepanu-block_d319f9b474939a0727b022c4f1b99746\" class=\"tahelepanu\">\r\n\r\n   <p>A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks on kasutusel kaksikt\u00e4ht <strong>IJ ij<\/strong>. Kuigi p\u00f5hit\u00e4hestikus puuduvad lisam\u00e4rkidega t\u00e4hed, esineb hollandi s\u00f5nades treema e t\u00e4pid (\u00a8), nt <em>ru\u00efne<\/em> &#8216;varemed&#8217;, ja r\u00f5hutamiseks akuut (\u00b4), nt <em>\u00e9\u00e9n appel<\/em> &#8216;\u00fcks \u00f5un&#8217;, vrd <em>een appel<\/em> &#8216;(mingi) \u00f5un&#8217;.<\/p>\n\n\n\r\n<div id=\"reeglikast-block_2626ffcc7253ca68b26da4382273fa4f\" class=\"reeglikast\">\r\n   <p>Eesti tekstis kirjutatakse hollandi nimesid muutmata kujul, st originaalip\u00e4raselt.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n<div id=\"luhidalt-block_b5270cbf0ac7b2430c4165bee3cd5dbd\" class=\"luhidalt\">\r\n   <h4>L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">R\u00f5hk on nimedel liikuv, k\u00f5ige sagedamini on r\u00f5hk esimesel silbil. Kahekordse t\u00e4hega kirjutatud t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuid h\u00e4\u00e4ldatakse pikalt: <code>Maas<\/code> [maas], <code>Roosendaal<\/code> [roozendaal]. Ka r\u00f5hulise lahtise, st t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuga l\u00f5ppeva silbi \u00fchekordse t\u00e4hega kirjutatud t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik h\u00e4\u00e4ldub pikana: <code>Molenaer<\/code> [moolenaar], <code>Wageninger<\/code> [vaaheninger].<\/p>\n\n\n\r\n<div id=\"pikemalt-block_e594debc953f98a266d57b134991dcca\" class=\"pikemalt\">\r\n\r\n   <h4>Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-regular\"><table><thead><tr><th>T\u00e4hed<\/th><th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th><th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td><strong>ae<\/strong><\/td><td>[aa]<\/td><td>Maeterlinck [maaterlink], Waesland [vaasland], Bloemaert [bluumaart]<\/td><\/tr><tr><td><strong>c<\/strong><\/td><td>[k] \u00fcldjuhul<\/td><td>Couperus [kouper\u00fcs], Campen [kampen]<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>[s] <strong>e<\/strong>, <strong>i<\/strong> ja <strong>y<\/strong>-i ees<\/td><td><\/td><\/tr><tr><td><strong>ch<\/strong><\/td><td>[h(h)]<\/td><td>Berchen [berhen]<\/td><\/tr><tr><td><strong>ck<\/strong><\/td><td>[k]<\/td><td>Eeckhout [eekhout], Koninck [koonink]<\/td><\/tr><tr><td><strong>eu<\/strong><\/td><td>[\u00f6\u00f6]<\/td><td>Streuwels [str\u00f6\u00f6vels]<\/td><\/tr><tr><td><strong>ey<\/strong><\/td><td>[ei] ~ [\u00e4i]<\/td><td>Heythuysen [heith\u00f6izen], Leyden [leiden], Heyermans [heiermans]<\/td><\/tr><tr><td><strong>g<\/strong><\/td><td>[h], v.a \u00fchendis <strong>ng<\/strong><\/td><td>Speegel [speehel], Potgieter [pothiiter], Goes [huus], Groningen [hrooningen]<\/td><\/tr><tr><td><strong>ie<\/strong><\/td><td>[ii]<\/td><td>Mieris [miiris], Vries [vriis], Vlieland [vliiland]<\/td><\/tr><tr><td><strong>ij<\/strong><\/td><td>[ei]<\/td><td>Rijswijk [reisveik], Nijmegen [neimeehen]<\/td><\/tr><tr><td><strong>oe<\/strong><\/td><td>[u(u)]<\/td><td>Goeke van Aelst [guuke van aalst], Roemond [ruumond], Koekkoek [kukkuk]<\/td><\/tr><tr><td><strong>s<\/strong><\/td><td>[z] t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel<\/td><td>Roosendaal [roozendaal]<\/td><\/tr><tr><td><strong>sch<\/strong><\/td><td>[sh] \u00fcldjuhul<\/td><td>Schelde [shelde], Netscher [netsher]<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>[ss] s\u00f5na l\u00f5pus<\/td><td>Ruysch [r\u00f6iss]<\/td><\/tr><tr><td><strong>u<\/strong><\/td><td>[\u00fc(\u00fc)] ~ [\u00f6(\u00f6)]<\/td><td>Culemborg [k\u00fc\u00fclemborh]<\/td><\/tr><tr><td><strong>ui<\/strong>, <strong>uij<\/strong><\/td><td>[\u00f6i] ~ [\u00f6\u00fc]<\/td><td>Kuiper [k\u00f6iper], Ruisdael [r\u00f6isdaal], Ruijsbroec [r\u00f6isbruk]<\/td><\/tr><tr><td><strong>uy<\/strong><\/td><td>[\u00f6i] ~ [\u00f6\u00fc]<\/td><td>Ruyter [r\u00f6iter]<\/td><\/tr><tr><td><strong>w<\/strong><\/td><td>[w] ~ [u]<\/td><td><\/td><\/tr><tr><td><strong>y<\/strong><\/td><td>[ei]<\/td><td>Dyck [deik], Hadewyk [haadeveik]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><figcaption class=\"wp-element-caption\">Hollandi nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hollandi isikunimemall on <strong>eesnimi (-nimed) + perekonnanimi<\/strong>. Nt <code>Mark Rutte<\/code> (M), <code>Carola Schouten<\/code> (N).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesnimede arv ei ole seadusega piiratud. 2014. a andmetel said 39% lastest \u00fche nime, 38% kaks nime, 20% kolm nime, 2% neli nime ja vaid m\u00f5nisada last viis v\u00f5i enam nime. Nimede valik on seaduse seisukohalt suhteliselt vaba, v\u00e4listatud on nimed, mis on liiga sarnased m\u00f5ne olemasoleva perekonnanimega v\u00f5i mis on ebas\u00fcndsad. Hollandlaste eesnimed on vanemas osas germaani p\u00e4ritolu (Adelbert, Albert, Hildebrant, Gertrud) v\u00f5i kristlikku p\u00e4ritolu (Jan, Kees, Piet). P\u00e4rast viimast maailmas\u00f5da on eesnimede valik k\u00f5vasti laienenud. 2020. a olid Hollandis lastele pandud nimede edetabelis poistel Noah, Sem, Sam, Liam ja Lucas, t\u00fcdrukutel Emma, Julia, Mila, Tess ja Sophie. 25 sagedaima nime hulgas olid hollandi p\u00e4ritolu Noud, Mee ja Teun poistel ning Saar, Lotte ja Lieke t\u00fcdrukutel.<sup>[1]<\/sup><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Perekonnanimed muudeti sunduslikuks 1811. a. Hollandlastel on \u00fcle 100 000 eri perekonnanime, need viitavad isikuomadustele, kohtadele, ametitele jm-le. K\u00f5ige sagedamad perekonnanimed on De Vries, Van de Berg ~ Van den Berg ~ Van der Berg, Van Dijk, Bakker, Janssen, Visser, Smit ja Meijer ~ Meyer.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Partiklid<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hollandi perekonnanimedele on omased mitmesugused kilds\u00f5nad ehk partiklid (<em>tussenvoegsel<\/em>), mis kaasnevad p\u00f5hinimega, neist tuntuim <em>van<\/em>, mis \u00fcldiselt viitab p\u00e4ritolukohale. Sageli on nimes mitu partiklit. Partikliga algavaid perekonnanimesid on \u00fcle 20 000, t\u00fc\u00fcpilised algused on<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong><em>van<\/em><\/strong> (&#8216;-st&#8217;,45%);<\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>de<\/em><\/strong> (m\u00e4\u00e4ratud artikkel, nagu inglise <em>the<\/em>; 21,5%);<\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>van der<\/em><\/strong> (16,6%);<\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>van den<\/em><\/strong> (7,2%);<\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>van de<\/em><\/strong> (4,3%).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sagedaimad partiklid on veel <em>aan, bij, den ~ de ~ d&#8217;, in, onder, op, over, &#8216;s, te ~ ten ~ ter, tot, uit ~ uijt, voor<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hollandi \u00f5igekirjareeglite j\u00e4rgi kirjutatakse esimene partikkel suure algust\u00e4hega, kui ei eelne eesnime v\u00f5i initsiaali. Seega nt <code>Jan van den Berg<\/code> ~ <code>J. van den Berg<\/code>, aga <code>professor Van den Berg<\/code>. T\u00e4hestikulisel j\u00e4rjestamisel l\u00e4heb Van den Berg B-t\u00e4he alla.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Belgia reeglite j\u00e4rgi on partiklid kas suure v\u00f5i v\u00e4ikese t\u00e4hega ja need s\u00e4ilivad igas asendis. Nt <code>A. van der Velde<\/code> ja <code>professor van der Velde<\/code>, <code>Jan Van den Broeke<\/code>. T\u00e4hestikulisel j\u00e4rjestamisel l\u00e4heb Van den Broeke V-t\u00e4he alla.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Nimed perekonnas<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Varasema tava kohaselt lisas naine abielludes oma perekonnanime ette mehe perekonnanime. Nt kui Anna Pietersen abiellus Jan Janseniga, siis sai ta nimeks <code>Anna Jansen-Pietersen<\/code>. Kuid see muutus ei kajastunud siiski ametlikes dokumentides, kus ta j\u00e4i vana nimega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Praegune seadus annab rohkem vabadusi. Abiellumisel s\u00e4ilitavad partnerid \u00fcldjuhul oma algse perekonnanime, kuid v\u00f5ivad valida ka oma partneri nime v\u00f5i neid omavahel kombineerida. Nt kui abielluvad omavahel Jansen ja Smit, siis v\u00f5ib kumbki partner valida endale nimeks Jansen, Smit, Jansen-Smit v\u00f5i Smit-Jansen. Vastav nimevalik registreeritakse koos abieluga omavalitsuses, kuid sellega ei loobuta oma algsest nimest, mis j\u00e4\u00e4b isiku seaduslikuks nimeks. Valdav pruuk on siiski selline, et kui naine (nt Jansen) abiellub (nt Smitiga), siis ta kas s\u00e4ilitab oma algse nime (Jansen) v\u00f5i kasutab topeltnime (Smit-Jansen), \u00fcksi teise partneri perekonnanime endale ei v\u00f5eta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lapsele pannakse Hollandis emma-kumma vanema perekonnanimi, ent 2024. a j\u00f5ustus uus s\u00e4te, mis lubab panna ka m\u00f5lema vanema kombineeritud perekonnanime (ilma sidekriipsuta), lubatud on ka osade \u00e4raj\u00e4tmine. Nt kui \u00fche vanema nimi on <code>de Vries<\/code> ja teise nimi <code>Willems<\/code>, v\u00f5ib lapse perekonnanimeks olla 1) de Vries, 2) Willems, 3) de Vries Willems ~ Willems de Vries. Kui vanemate perekonnanimed on <code>Cohen Rodriguez Peters<\/code> ning <code>Tahiri Ben Yacoub<\/code>, siis on lapse v\u00f5imalikud perekonnanimed 1) Cohen Rodriguez Peters, 2) Tahiri Ben Yacoub, 3) Cohen Rodriguez Tahiri ~ Cohen Rodriguez Ben Yacoub ~ Peters Tahiri ~ Peters Ben Yacoub ~ Tahiri Cohen Rodriguez ~ Tahiri Peters ~ Ben Yacoub Cohen Rodriguez ~ Ben Yacoub Peters.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kohanimed<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hollandi keeleala kohta k\u00e4ivad ekson\u00fc\u00fcmid:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Belgias<\/strong>: <code>Belgia<\/code> (<em>Belgi\u00eb<\/em>), <code>Br\u00fcssel<\/code> (<em>Brussel<\/em>), <code>Flaami Brabant<\/code> (provints, <em>Vlaams-Brabant<\/em>), <code>Flaamimaa<\/code> (<em>Vlamingen<\/em>), <code>Flandria<\/code> (<em>Vlaanderen<\/em>), <code>Ida-Flandria<\/code> (provints, <em>Oost-Vlaanderen<\/em>), <code>L\u00e4\u00e4ne-Flandria<\/code> (provints, <em>West-Vlaanderen<\/em>);<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Hollandis<\/strong>: <code>Friisi saared<\/code> (<em>Friesche Eilanden ~ Waddeneilanden<\/em>), <code>Haag<\/code> (<em>&#8216;s-Gravenhage ~ Den Haag<\/em>), <code>Holland<\/code> ehk <code>Madalmaad<\/code> (<em>Nederland<\/em>), <code>L\u00f5una-Holland<\/code> (provints, <em>Zuidholland<\/em>), <code>L\u00e4\u00e4ne-Friisi saared<\/code> (<em>Waddeneilanden ~ West-Friese Waddeneilanden<\/em>), <code>P\u00f5hja-Brabant<\/code> (provints, <em>Noordbrabant<\/em>), <code>P\u00f5hja-Holland<\/code> (provints, <em>Noordholland<\/em>), <code>Rein<\/code> (j\u00f5gi, <em>Rijn<\/em>);<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Surinames<\/strong>: <code>Guajaana<\/code> (<em>Guyana&#8217;s<\/em>), <code>Guajaana m\u00e4gismaa<\/code> (<em>Hoogland van Guyana<\/em>).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Dutch_name\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Dutch name<\/a>. \u2013 Wikipedia.org (<em>vaadatud 21.12.2021<\/em>).<\/li>\n\n\n\n<li>Government of the Netherlands. <a href=\"https:\/\/www.government.nl\/topics\/registering-a-birth-and-name-of-child\/question-and-answer\/which-surname-can-i-choose-for-my-child\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Which surname can I give my child?<\/a> (<em>vaadatud 17.10.2025<\/em>).<\/li>\n\n\n\n<li>\u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat. Tallinn 1976, lk 904.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>[1] <a href=\"https:\/\/nameberry.com\/popular-names\/Netherlands\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Popular Names in Netherlands<\/a>, 08.11.2021. \u2013  Nameberry.com (<em>vaadatud 21.12.2021<\/em>).<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kirjutus ja h\u00e4\u00e4ldus, isikunimed ja kohanimed (Belgia, Holland, Suriname).<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[751],"tags":[961,577,963,736,587,960,717,962,819],"class_list":["post-3083","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-eri-keelte-nimede-juhiseid","tag-belgia","tag-haaldus","tag-holland","tag-hollandi-keel","tag-isikunimi","tag-madalmaad","tag-nimekirjutus","tag-suriname","tag-valiskohanimi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3083","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3083"}],"version-history":[{"count":19,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3083\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":25896,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3083\/revisions\/25896"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3083"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3083"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3083"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}