{"id":3106,"date":"2021-08-17T03:53:09","date_gmt":"2021-08-17T00:53:09","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=3106"},"modified":"2026-09-06T23:34:33","modified_gmt":"2026-09-06T20:34:33","slug":"hiina-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/hiina-nimed\/","title":{"rendered":"Hiina nimed"},"content":{"rendered":"\n

Hiina-Tiibeti keelkonna omaette harusse kuuluv hiina keel (\u4e2d\u6587 Zhongwen<\/em> ~ \u6c49\u8bed Hanyu<\/em> ~ \u534e\u8bed Huayu<\/em>) on maailma suurima k\u00f5nelejaskonnaga keel, ta on Hiina ametikeel ja \u00fcks Singapuri neljast ametikeelest. Hiina kirjakeele aluseks on p\u00f5hjahiina Pekingi keelepruuk ehk mandariinihiina keel. Selle keele h\u00e4\u00e4ldus on hiina kirjam\u00e4rkide lugemise alus. L\u00f5unahiina murreteks nimetatavad keelekujud on sedav\u00f5rd erinevad, et neid peetakse keeleteaduslikult ka omaette keelteks, enamasti nimetatakse j\u00e4rgmisi: hakka (\u5ba2\u5bb6\u8bdd Kejia Hua<\/em>), kani (\u8d63\u8bed Ganyu<\/em>), kantoni ehk j\u00fce (\u7cb5\u8a9e Yueyu<\/em> ~ \u5e7f\u4e1c\u8bdd Guangdong Hua<\/em>, inglise Cantonese<\/em>), mini (\u95fd\u8bed Minyu<\/em>), sjangi (\u6e58\u8bed Xiangyu<\/em> ~ \u6e56\u5357\u8bdd Hunan Hua<\/em>), uu (\u5434\u8bed Wuyu<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Hiina keel kasutab hani kirja (\u6c49\u5b57 ehk traditsiooniliselt \u6f22\u5b57 hanzi<\/em>) \u2013 logogramme, mille abil t\u00e4histatakse s\u00f5nu ja silpe. Hiina kirjam\u00e4rgid esinevad kahes vormis: traditsioonilised ja lihtsustatud m\u00e4rgid. Esimesed on mitme aastatuhande jooksul v\u00e4lja kujunenud m\u00e4rgid, mis t\u00e4nini kasutusel Taiwanis, Hongkongis, Macaus ja hiina kogukondades \u00fcle maailma. Lihtsustatud m\u00e4rgid v\u00f5eti Mandri-Hiinas k\u00e4ibele 1950.\u20131960. aastatel, neid on hakatud kasutama ka Malaisias ja Singapuris.<\/p>\n\n\n\n

Aegade jooksul on hiina nimede ladina kirjas kirjutamiseks kasutusel olnud mitmeid s\u00fcsteeme, neist levinuim oli p\u00f5hiliselt inglise keeles kasutusel olnud Wade’i-Gilesi s\u00fcsteem (vt selle kohta teisendustabelist<\/a>). 1958. aastast kehtib Mandri-Hiinas ladinakirjaline paralleelkirjaviis pinyin<\/a><\/em><\/strong> (t\u00e4psemalt \u6c49\u8bed\u62fc\u97f3 Hanyu pinyin<\/em> ‘hiina keele h\u00e4\u00e4ldus’), mis 1970. aastatest on levinud rahvusvaheliselt kasutatavaks ja on n\u00fc\u00fcdseks k\u00f5ik muud k\u00f5rvale t\u00f5rjunud. Pinyin<\/em>’is esinevad j\u00e4rgmised t\u00e4hed: a, b, c, ch, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, sh, t, u, \u00fc, w, x, y, z, zh<\/code>. Tooni n\u00e4itamiseks kasutatakse diakriitikuid silbi keskse t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut\u00e4he peal: \u00af (\u00fchtlane k\u00f5rge), \u00b4 (t\u00f5usev), \u02c7 (langev-t\u00f5usev ehk madal), ` (k\u00f5rge langev); neutraalne toon on m\u00e4rgita. Silbipiiri n\u00e4itamiseks vajaduse korral tarvitatakse \u00fclakoma, vrd Xian<\/code> (\u00fcks silp) ja Xi'an<\/code> (kaks silpi).<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kasutatakse hiina nimede kirjutamiseks hiinlaste omaladinat pinyin<\/em>’i 1960. aastast, vastav tabel ilmus 1960. a \u00d5Si lisana. Hongkongi ja Macau hiina kohanimesid kirjutatakse traditsioonilisel kujul kantoni h\u00e4\u00e4lduse kohaselt. Taiwanis kehtib ametlikult mandariinihiina keel; nimesid on pikalt kirjutatud lihtsustatud Wade’i-Gilesi s\u00fcsteemi kohaselt, ent kohati on \u00fcle mindud pinyin<\/em>’ile.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Praktilised lihtsustused<\/h4>\n\n\n\n

Hiina nimede kirjutamisel teistes keeltes on tavaks toonim\u00e4rgid \u00e4ra j\u00e4tta: H\u00e9b\u011bi<\/em> \u2192 Hebei<\/code>, H\u0113il\u00f3ngji\u0101ng<\/em> \u2192 Heilongjiang<\/code>. Kahe Hiina provintsi nimed langeksid sel juhul kokku, eristamiseks kasutatakse kirjapilte Shaanxi<\/code> (algselt \u9655\u897f Sh\u01cenx\u012b<\/em>) ja Shanxi<\/code> (\u5c71\u897f Sh\u0101nx\u012b<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Hiina on toonikeel ja r\u00f5hk jaotub k\u00f5igile silpidele \u00fchtlaselt, Euroopa keelte tavas on r\u00f5hutada viimast silpi.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n
T\u00e4hed<\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead>
ao<\/strong><\/td>[au]<\/td>Baoding [paud\u00b7i\u014b], Chongmingdao [t\u0161hu\u014bmi\u014bd\u00b7au]<\/td><\/tr>
b<\/strong><\/td>[p]\/[b]*<\/td>Baoshan [pau\u0161\u00b7an], Hubei [hub\u00b7ei]<\/td><\/tr>
c<\/strong><\/td>[tsh], IPA<\/kbd> [ts\u02b0]<\/td>Cao Ming [tshau mi\u014b], Lancang Jiang [lantsh\u00b7a\u014b t’sja\u014b]<\/td><\/tr>
ch<\/strong><\/td>[t\u0161h], IPA<\/kbd> [\u0288\u0282\u02b0]<\/td>Changchun [t\u0161ha\u014bt\u0161h\u00b7un], Nanchang [nant\u0161h\u00b7a\u014b]<\/td><\/tr>
d<\/strong><\/td>[t]\/[d]*<\/td>Dalian [talj\u00b7en], Shandong [\u0161and\u00b7u\u014b], Qingdao [t’shi\u014bd\u00b7au]<\/td><\/tr>
e<\/strong><\/td>[\u00f5], v.a \u00fchendeis ei<\/strong> ja ie<\/strong><\/td>Hebei [h\u00f5b\u00b7ei], Huang He [hwa\u014b h\u00f5]<\/td><\/tr>
g<\/strong><\/td>[k]\/[g]*, v.a \u00fchendis ng<\/strong><\/td>Guangdong [kwa\u014bd\u00b7u\u014b], Dagongbao [tagu\u014bb\u00b7au]<\/td><\/tr>
i<\/strong><\/td>[j] t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku ees<\/td>Lujiang [lud’zj\u00b7a\u014b], Liaoning [ljaun\u00b7i\u014b]<\/td><\/tr>
<\/td>[\u00f5] c<\/strong>, ch<\/strong>, sh<\/strong>, z<\/strong>, zh<\/strong> j\u00e4rel<\/td>Sichuan [s\u00f5t\u0161hw\u00b7an], Cixi [tsh\u00f5s’\u00b7i]<\/td><\/tr>
ian<\/strong><\/td>[jen]<\/td>Fujian [fud’zj\u00b7en], Tianjin [thjend’z\u00b7in]<\/td><\/tr>
j<\/strong><\/td>[t’s]\/[d’z]*, IPA<\/kbd> [t\u0255]<\/td>Jiangsu [tsja\u014bs\u00b7u], Gejiu [k\u00f5d’zj\u00b7u]<\/td><\/tr>
ju<\/strong><\/td>[t’s\u00fc]\/[d’z\u00fc]*<\/td>Juchao [t’s\u00fct\u0161h\u00b7au], Anju [and’z\u00b7\u00fc]<\/td><\/tr>
k<\/strong><\/td>[kh]<\/td>Kunming [khunm\u00b7i\u014b], Kailuan [khailw\u00b7an]<\/td><\/tr>
ng<\/strong><\/td>[\u014b]<\/td>Dongying [tu\u014b\u00b7i\u014b]<\/td><\/tr>
ong<\/strong><\/td>[u\u014b]<\/td>Liaodong [ljaud\u00b7u\u014b], Heilongjiang [heilu\u014bd’zj\u00b7a\u014b]<\/td><\/tr>
p<\/strong><\/td>[ph]<\/td>Cao Pei [tshau phei], Taiping [thaiph\u00b7i\u014b]<\/td><\/tr>
q<\/strong><\/td>[t’sh], IPA<\/kbd> [t\u0255\u02b0]<\/td>Qinghai [t’shi\u014bh\u00b7ai], Chongqi [t\u0161hu\u014bt’sh\u00b7i]<\/td><\/tr>
qu<\/strong><\/td>[t’sh\u00fc]<\/td>Qujing [t’sh\u00fcd’z\u00b7i\u014b]<\/td><\/tr>
r<\/strong><\/td>[\u017e], IPA<\/kbd> [\u027b] ~ [\u0290]<\/td>Rou Shi [\u017eou \u0161\u00f5], Renmin Ribao [\u017e\u00f5nm\u00b7in \u017eib\u00b7au]<\/td><\/tr>
sh<\/strong><\/td>[\u0161], IPA<\/kbd> [\u0282]<\/td>Shanghai [\u0161a\u014bh\u00b7ai], Changsha [t\u0161ha\u014b\u0161\u00b7a]<\/td><\/tr>
t<\/strong><\/td>[th]<\/td>Taihangshan [thaiha\u014b\u0161\u00b7an]<\/td><\/tr>
u<\/strong><\/td>[w] t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku ees<\/td>Guangzhou [kwa\u014bd\u017e\u00b7ou]<\/td><\/tr>
ui<\/strong><\/td>[wei]<\/td>Guiyang [kweij\u00b7a\u014b]<\/td><\/tr>
wu<\/strong><\/td>[u]<\/td>Wuhan [uh\u00b7an], Wuchang [ut\u0161h\u00b7a\u014b]<\/td><\/tr>
x<\/strong><\/td>[s’], IPA<\/kbd> [\u0255]<\/td>Xian [s’jen], Fuxin [fus’\u00b7in]<\/td><\/tr>
xu<\/strong><\/td>[s’\u00fc]<\/td>Xuzhou [s’\u00fcd\u017e\u00b7ou]<\/td><\/tr>
y<\/strong><\/td>[j]<\/td>Yangjing [ja\u014bd’z\u00b7i\u014b], Hanyang [hanj\u00b7a\u014b]<\/td><\/tr>
yu<\/strong><\/td>[\u00fc]<\/td>Yunnan [\u00fcnn\u00b7an], Taiyuan [thai\u00fc\u00b7an]<\/td><\/tr>
z<\/strong><\/td>[ts]\/[dz]*, IPA<\/kbd> [ts]<\/td>Mao Zedong [mau ts\u00f5d\u00b7u\u014b], Jiaozuo [t’sjaudz\u00b7uo]<\/td><\/tr>
zh<\/strong><\/td>[t\u0161]\/[d\u017e]*, IPA<\/kbd> [\u0288\u0282]<\/td>Zhaniang [t\u0161anj\u00b7a\u014b], Hangzhou [ha\u014bd\u017e\u00b7ou]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Hiina nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

*T\u00e4rniga m\u00e4rgitud paaride puhul sobib esimene vaste nime alguses, teine nime keskel.<\/p>\n\n\n\n

Hiina keeles eristuvad a) h\u00f5nguseta h\u00e4\u00e4likud b<\/strong>, d<\/strong>, g<\/strong>, j<\/strong>, z<\/strong> ja neile vastavad h\u00f5ngusega h\u00e4\u00e4likud p<\/strong>, t<\/strong>, k<\/strong>, q<\/strong>, c<\/strong>; b) peenendamata h\u00e4\u00e4likud s<\/strong>, c<\/strong>, z<\/strong> ja neile vastavad peenendatud h\u00e4\u00e4likud x<\/strong>, q<\/strong>, j<\/strong>. Viimaste [s’]\/[z’] kuuldub peaaegu nagu [\u0161’]\/[\u017e’].<\/p>\n\n\n\n

Pinyin<\/em>\u2019i erip\u00e4ra on teatud h\u00e4\u00e4likute erinev m\u00e4rkimine s\u00f5ltuvalt sellest, kas silp algab kaash\u00e4\u00e4likuga v\u00f5i mitte. J\u00e4rgmistes paarides on esimene kirjapilt ilma alustava kaash\u00e4\u00e4likuta, teine alustava kaash\u00e4\u00e4likuga: yi\u2013i<\/em>, you\u2013iu<\/em>, yu\u2013\u00fc<\/em>, wei\u2013ui<\/em>, wen\u2013un<\/em>, wu\u2013u<\/em>. N\u00e4iteks liu<\/em> peaks h\u00e4\u00e4lduma [ljou], gui<\/em> [kwei], kun<\/em> [khw\u00f5n]. \u00dclal toodud tabelis on h\u00e4\u00e4ldust siiski natuke lihtsustatud.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus. V\u00f5rreldes varasemate h\u00e4\u00e4ldusjuhistega on siin t\u00e4psustatud h\u00f5nguseta h\u00e4\u00e4likute h\u00e4\u00e4ldamist.<\/p>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Hiina isikunimemall on perekonnanimi + eesnimi<\/strong>. Nt Wang Zhifu<\/code>. Perekonnanimi (\u59d3\u6c0f x\u00ecngsh\u00ec<\/em>) koosneb tavaliselt \u00fchest, harvem kahest silbist ja on nime alguses. Eesnimi (\u540d m\u00edng<\/em>) koosneb sageli kahest, vahel \u00fchest silbist ja tuleb perekonnanime j\u00e4rel. Standard n\u00e4eb ette kahesilbilise nime kokkukirjutamist, nt Xiaoping<\/code>, kuid eriti varasemates allikates kohtab ka sidekriipsuga ja lahkukirjutamist (Xiao-Ping<\/em>, Xiao Ping<\/em>). Kokkukirjutus ja \u00f5ige j\u00e4rjekord aitavad nime \u00f5igesti liigendada perekonna- ja eesnimeks, sest \u00fched ja samad silbid v\u00f5ivad esineda mis tahes nime osas, Nt silbid si + tu + kong<\/em> v\u00f5ivad t\u00e4hendada isikunimesid Si Tukong<\/em>, Situ Kong<\/em> v\u00f5i Kong Situ<\/em> (viimasel juhul oli nimeosiste j\u00e4rjekord p\u00f6\u00f6ratud, seda tuleb ette, kui nt nime Euroopa tavale kohandatakse).<\/p>\n\n\n\n

Kuigi hiinlaste rahvaarv on suur, on k\u00e4ibelolevaid perekonnanimesid suhteliselt v\u00e4he, 650 ringis (koos mittehiina nimedega on arv k\u00fcmme korda suurem, \u00fcle 6000 nime). Sagedaimad perekonnanimed Wang (\u738b), Li (\u674e) ja Zhang (\u5f35; \u5f20) katavad \u00fcle viiendiku nimekandjate \u00fcldarvust. Esik\u00fcmnesse kuuluvad Mandri-Hiinas veel Liu (\u5218), Chen (\u9648), Yang (\u6768), Huang (\u9ec4), Zhao (\u8d75), Wu (\u5434) ja Zhou (\u5468) ning sada k\u00f5ige sagedamat nime katavad ligi 85 % Hiina rahvastikust (2007. a andmetel).<\/p>\n\n\n\n

Hiina eesnimede valik on m\u00e4rksa suurem, nimepanekul on kriteeriumideks t\u00e4hendus ja hea k\u00f5la, nimed pole rangelt v\u00f5ttes kindla sooga seotud. Neli viiendikku eesnimedest on kahesilbilised. M\u00f5nikord kasutatakse nimepanekul nn p\u00f5lvkonnaskeemi. Igale \u00fches p\u00f5lvkonnas s\u00fcndinud lapsele antakse nimi, mille \u00fches kirjam\u00e4rgis on teatud \u00fchisosa. Nende \u00fchisosade reeglistamiseks ja j\u00e4rgnevuste m\u00e4\u00e4ramiseks v\u00f5idakse koostada p\u00f5lvkonnapoeem, see v\u00f5imaldab m\u00e4\u00e4rata iga lapse kohta sugupuus.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnaga suhtlevad hiinlased v\u00f5ivad endale v\u00f5tta ka l\u00e4\u00e4neliku, tavaliselt inglise nime. Sel juhul v\u00f5ib nimeosiste j\u00e4rjekord vahelduda. Nt kui Wang Zhifu v\u00f5taks endale nimeks James, v\u00f5ib ta esineda nimede all Wang Zhifu, Zhifu Wang, James Wang, James Wang Zhifu, James Zhifu Wang, James Z. Wang vms.<\/p>\n\n\n\n

Nimed perekonnas<\/h4>\n\n\n\n

Abiellumisel hiina naised oma perekonnanime ei muuda, kuigi kohati seda esineb, eesk\u00e4tt Hongkongis ja Macaus. M\u00f5nikord lisab naine oma perekonnanime ette mehe perekonnanime. Nt kui abielluvad Chen Xiaoling (naine) ja Li Xiaoping (mees), siis j\u00e4tab naine oma nimeks Chen Xiaolingi, kuid v\u00f5ib m\u00f5nel puhul esitleda end kui Li Chen Xiaoling.<\/p>\n\n\n\n

Laps saab perekonnanimeks tavaliselt isa perekonnanime, seadus lubab v\u00f5tta ka ema perekonnanime v\u00f5i kaks nime \u00fchendada.<\/p>\n\n\n\n

Kohanimed<\/h2>\n\n\n\n

Liigis\u00f5nad.<\/strong> Hiinakeelsetes kohanimedes esineb liigis\u00f5na tavaliselt nimetuuma j\u00e4rel ja kirjutatakse suure algust\u00e4hega, nt Huang He<\/em> (he<\/em> ‘j\u00f5gi’), Sichuan Pendi<\/em> (pendi<\/em> ‘n\u00f5gu’). Nimetuum on eriliste tunnusteta ega muutu liigis\u00f5na lisamisel. Kui kogu nimi koosneb kahest silbist, millest \u00fcks on liigis\u00f5na (nt Chang Jiang<\/em>, jiang<\/em> ‘j\u00f5gi’), siis v\u00f5etakse nimi tavaliselt tervikkujul \u00fcle, muidu v\u00f5idakse liigis\u00f5na t\u00f5lkida, vrd Huang He<\/code>, aga Qinghai j\u00e4rv<\/code> (vrd hiina Qinghai Hu<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Kohanimeosiste s\u00f5nastik<\/strong><\/p>\n\n\n\n