{"id":3522,"date":"2021-08-19T04:51:15","date_gmt":"2021-08-19T01:51:15","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=3522"},"modified":"2025-06-10T17:37:42","modified_gmt":"2025-06-10T14:37:42","slug":"hispaania-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/hispaania-nimed\/","title":{"rendered":"Hispaania nimed"},"content":{"rendered":"\n

Indoeuroopa keelkonna romaani keelte hulka kuuluv hispaania keel (espa\u00f1ol<\/em> ~ castellano<\/em>) on emakeelena k\u00f5nelejate arvult teine keel maailmas hiina keele j\u00e4rel; kui arvestada lisaks neid keeleoskajaid, kellele see ei ole emakeel, siis j\u00e4\u00e4b ta neljandaks inglise, hiina ja hindi keele j\u00e4rel. Ta on ametikeel Hispaanias ning Ladina-Ameerika riikides peale Brasiilia (Kesk-Ameerika ja L\u00e4\u00e4ne-India: Costa Rica, Dominikaani Vabariik, El Salvador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Puerto Rico; L\u00f5una-Ameerika: Argentina, Boliivia, Colombia, Ecuador, Panama, Paraguay, Peruu, T\u0161iili, Uruguay, Venezuela), samuti Ekvatoriaal-Guineas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Riigid, kus hispaania keelel on ametlik staatus (tumesinine) v\u00f5i kus seda k\u00f5neldakse (Wikimedia Commons)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Hispaania keel kasutab ladina kirja, milles on m\u00f5ned lisam\u00e4rkidega t\u00e4hed. Hispaania t\u00e4hestik:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, \u00d1 \u00f1, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Kuni 2010 kuulusid t\u00e4hestikku eraldi t\u00e4htedena veel Ch ch, Ll ll.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kirjutatakse hispaania nimesid muutmata kujul, st originaalip\u00e4raselt.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hk on t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuga, n<\/em>-i ja s<\/em>-iga l\u00f5ppevatel nimedel eelviimasel silbil: Pereda<\/code> [per\u00b7eeda], Cervantes<\/code> [\u03b8erv\u00b7antes], Esteban<\/code> [est\u00b7eevan]; muudel juhtudel on r\u00f5hk viimasel silbil: Salvador<\/code> [salvad\u00b7or]. Reeglitest k\u00f5rvalekalduvat r\u00f5hku t\u00e4histatakse akuudiga (\u00b4): Alcal\u00e1<\/code> [alkal\u00b7aa], Man\u00e9n<\/code> [man\u00b7en].<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n
T\u00e4hed<\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead>
b<\/strong><\/td>[b] \u00fcldjuhul*<\/td>Badajoz [badahh\u00b7o\u03b8]<\/td><\/tr>
<\/td>[v] t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel*<\/td>Toboso [tov\u00b7ooso], C\u00f3rdoba [kordova], Caba\u00f1a [kav\u00b7anja]<\/td><\/tr>
c<\/strong><\/td>[k] \u00fcldjuhul<\/td>Calder\u00f3n [kalder\u00b7on], Castillo [kast\u00b7iljo], Acu\u00f1a [ak\u00b7unja]<\/td><\/tr>
<\/td>[\u03b8]** e<\/strong> ja i<\/strong> ees<\/td>Valencia [val\u00b7en\u03b8ia], Eucina [eu\u03b8\u00b7iina]<\/td><\/tr>
ch<\/strong><\/td>[t\u0161]<\/td>Sancho Panza [sant\u0161o pan\u03b8a], La Mancha [la mant\u0161a], Machado [mat\u0161\u00b7aado]<\/td><\/tr>
g<\/strong><\/td>[g] \u00fcldjuhul<\/td>Gal\u00e1pagos [gal\u00b7apagos]<\/td><\/tr>
<\/td>[h(h)] e<\/strong> ja i<\/strong> ees<\/td>Corregidor [korrehhid\u00b7or], Revillagigedo [rev\u00b7iljahhihh\u00b7eedo]<\/td><\/tr>
gu<\/strong><\/td>[g] e<\/strong> ja i<\/strong> ees<\/td>Guevara [gev\u00b7aara], Ortigueira [ortig\u00b7eira]<\/td><\/tr>
g\u00fc<\/strong><\/td>[gw] e<\/strong> ja i<\/strong> ees<\/td>Camag\u00fcey [kamagw\u00b7ei]<\/td><\/tr>
h<\/strong><\/td>ei h\u00e4\u00e4ldu<\/td>Herrera [err\u00b7eera], Alhambra [al\u00b7ambra], Ohando [o\u00b7ando]<\/td><\/tr>
j<\/strong><\/td>[h(h)]<\/td>Jos\u00e9 [hos\u00b7ee], Quijote [kihh\u00b7ote]<\/td><\/tr>
ll<\/strong><\/td>[lj]***<\/td>Sevilla [sev\u00b7ilja], Caballero [kavalj\u00b7eero], Murillo [mur\u00b7iljo]<\/td><\/tr>
\u00f1<\/strong><\/td>[nj]<\/td>Z\u00fa\u00f1iga [\u03b8unjiga]<\/td><\/tr>
qu<\/strong><\/td>[k] e<\/strong> ja i<\/strong> ees<\/td>Quevedo [kev\u00b7eedo], Quito [kito]<\/td><\/tr>
x<\/strong><\/td>[s] kaash\u00e4\u00e4liku ees<\/td>Extremadura [estremad\u00b7uura]<\/td><\/tr>
<\/td>[ks] t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel ja s\u00f5na l\u00f5pus<\/td>Albox [alb\u00b7oks]<\/td><\/tr>
<\/td>[h(h)] s\u00f5na alguses a<\/strong>, o<\/strong> ja u<\/strong> ees<\/td>Xalapa [hal\u00b7apa]<\/td><\/tr>
<\/td>[\u0161] Ladina-Ameerikas sageli<\/td><\/td><\/tr>
y<\/strong><\/td>[i] \u00fcldjuhul<\/td>Jujuy [huhh\u00b7ui], Treinta y Tres [tre\u00b7inta i tres]<\/td><\/tr>
<\/td>[j] t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku ees<\/td>Goya [gooja], Ayala [aj\u00b7aala]<\/td><\/tr>
z<\/strong><\/td>[\u03b8]**<\/td>Zanca [\u03b8anka], Baz\u00e1n [ba\u03b8\u00b7an], C\u00e1diz [kaadi\u03b8]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Hispaania nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

*Siin on antud traditsiooniline h\u00e4\u00e4ldusjuhis. T\u00e4psemas h\u00e4\u00e4lduses h\u00e4\u00e4ldatakse b<\/strong> ja v<\/strong> samamoodi: s\u00f5na alguses, m<\/em>-i ja n<\/em>-i j\u00e4rel [b], nt Valencia<\/code> [bal\u00b7en\u03b8ia], mujal b<\/em>-ahtush\u00e4\u00e4lik, mis meenutab eesti v<\/em>-d.<\/p>\n\n\n\n

**Ladina-Ameerikas h\u00e4\u00e4ldatakse [\u03b8] asemel [s(s)].<\/p>\n\n\n\n

***ll<\/em>-i h\u00e4\u00e4ldus [lj] on traditsiooniline ja ametlik h\u00e4\u00e4ldusnorm; igap\u00e4evakeeles on levinud h\u00e4\u00e4ldus [jj] ~ [i], nt Marbella<\/code> [marb\u00b7eia].<\/p>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Hispaania isikunimemall on eesnimi (eesnimed) + isa perekonnanimi + ema perekonnanimi<\/strong>. Nt Jes\u00fas Mar\u00eda Gonzalez L\u00f3pez<\/code>. Igal hispaanlasel on seega v\u00e4hemalt kaks perekonnanime, esimene isalt (traditsiooniliselt \u00fcksnes isaliini pidi p\u00e4ritav osa), teine emalt (samuti isaliini pidi p\u00e4ritav osa). Alates 1999. a seadusemuudatusest on k\u00fcllaltki palju vabadusi nende perekonnanimede m\u00e4\u00e4ramisel: isapoolne perekonnanimi v\u00f5ib p\u00e4rineda m\u00f5nelt isapoolselt sugulaselt, nt onult; p\u00e4ritavaks v\u00f5ib muuta ka emaliini pidi saadud perekonnanime, emapoolse perekonnanime v\u00f5ib panna esimeseks jne.<\/p>\n\n\n\n

Eesnimesid on tavaliselt kaks, millest esimest v\u00f5idakse ka \u00fcksi kasutada. Nt Jes\u00fas Mar\u00eda<\/em> v\u00f5ib olla tuntud Jes\u00fasi nime all, kuid mitte Mar\u00edana. Kaks perekonnanime kirjutatakse eraldi v\u00f5i \u00fchendatakse sides\u00f5naga y<\/em> ‘ja’, nt Juan Romero Conde<\/code> v\u00f5i Juan Romero y Conde<\/code>. Isalt p\u00e4ritud perekonnanime osa v\u00f5idakse ka \u00fcksi kasutada, emalt p\u00e4ritud perekonnanime osa puhul juhtub seda harva, nt Juan Romero Conde v\u00f5ib esineda nimega Juan Romero<\/em>, kuid harva ka Juan Conde<\/em>. Perekonnanimi v\u00f5ib olla mitmeosaline, nt Juan Luis L\u00f3pez de Arriortua Garc\u00eda<\/code>, milles esimene, isapoolne perekonnanimi on L\u00f3pez de Arriortua<\/em>; muid n\u00e4iteid: \u00c1lvarez del Manzano<\/em>, L\u00f3pez del Hierro<\/em>. Hispaania nimedes esineb partiklitena prepositsioone (eess\u00f5nu), nagu de, el, la, los, las<\/em>, partiklit de<\/em> v\u00f5idakse kasutada ka perekonnanime eristamiseks teisest eesnimest. Nt nimes Juan de Miguel L\u00f3pez<\/code> aitab de<\/em> t\u00f5lgendada nime selliselt, et Miguel<\/em> on esimene perekonnanimi, mitte teine eesnimi.<\/p>\n\n\n\n

Hispaania ja portugali nimede erinevused.<\/strong> Paljud hispaania perekonnanimed on l\u00f5puga –ez<\/em>, nt L\u00f3pez<\/em>, ja eesnimed l\u00f5pevad s-iga, nt Luis<\/em>. Portugali nimedes on vastupidi: perekonnanimed es<\/em>-l\u00f5puga ja eesnimed z-l\u00f5puga. Nt Luis Gonzalez on suure t\u00f5en\u00e4osusega hispaanlane, Luiz Gonzales aga portugallane. Oluline erinevus on portugali kaksikperekonnanimede j\u00e4rjestus: seal on esimene emalt p\u00e4ritud, teine isalt p\u00e4ritud perekonnanimi.<\/p>\n\n\n\n

Nimed perekonnas<\/h4>\n\n\n\n

Hispaaniakeelsetes maades j\u00e4tab naine abielludes tavaliselt oma perekonnanime alles, kuid on veel v\u00f5imalusi. Kui abielluvad nt Mar\u00eda Arroyo Garc\u00eda ja Miguel Gonzalez L\u00f3pez, siis naise nimi v\u00f5ib olla<\/p>\n\n\n\n