{"id":3539,"date":"2021-08-20T06:24:06","date_gmt":"2021-08-20T03:24:06","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=3539"},"modified":"2026-05-20T04:26:02","modified_gmt":"2026-05-20T01:26:02","slug":"jaapani-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/jaapani-nimed\/","title":{"rendered":"Jaapani nimed"},"content":{"rendered":"\n

Koos k\u00fcmmekonna Riukiu keelega omaette keelkonna moodustav jaapani keel (\u65e5\u672c\u8a9e Nihongo<\/em>) on Jaapani ametikeel.<\/p>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Jaapani keel kasutab kirja, milles on p\u00f5imunud kolm eraldi kirja: Hiinast alguse saanud ja Jaapanis t\u00e4iendatud logogrammid (\u6f22\u5b57 kanji<\/em>, m\u00e4rgid t\u00e4histavad s\u00f5nu v\u00f5i t\u00fcvesid) ning kaks silpkirja: hiragana (\u3072\u3089\u304c\u306a) ja katakana (\u30ab\u30bf\u30ab\u30ca). Neljanda kirjana liitub sageli ladina kiri. \u00dcldiselt kirjutatakse p\u00f5hitekst kanji<\/em>‘s, katakanas kirjutatakse v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad ja -nimed ning keelendid, mis ladina kirjas vajaksid kursiivi. Hiraganas kirjutatakse grammatilised l\u00f5pud ja partiklid ning kanji<\/em>‘s antud s\u00f5nade h\u00e4\u00e4ldus.<\/p>\n\n\n\n

Jaapani s\u00f5nade ja nimede ladina kirjas edasiandmiseks kehtib Jaapanis 1937. aastast riiklik s\u00fcsteem Kunrei-siki (\u8a13\u4ee4\u5f0f\u30ed\u30fc\u30de\u5b57), mis aga on j\u00e4\u00e4nud tagaplaanile. M\u00e4rksa levinum nii Jaapanis endas kui ka m\u00f5istagi v\u00e4lismaal on inglisp\u00e4rane nn Hepburni parandatud s\u00fcsteem (1908, jaapani \u30d8\u30dc\u30f3\u5f0f\u30ed\u30fc\u30de\u5b57 Hebon-shiki r\u014dmaji<\/em>). Erinevused kahe s\u00fcsteemi vahel puudutavad \u00fcksikuid silpe, nende \u00fclevaate saab jaapani-ladina t\u00e4hetabelist<\/a>. kohanimeandmebaasi dokumendist. Hepburni s\u00fcsteemis on kasutusel j\u00e4rgmised t\u00e4hed: a, \u0101, b, ch, d, e, \u0113, f, g, h, i, ii, j, k, l, m, n, o, \u014d, p, r, s, sh, t, u, \u016b, w, y, z<\/code>. Kriitilist silbipiiri m\u00e4rgitakse \u00fclakomaga.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kasutatakse jaapani nimede kirjutamiseks Hepburni parandatud s\u00fcsteemi<\/a> hiljemalt 1976. aastast (siis ilmus \u00d5S, milles jaapani nimed olid Hepburni s\u00fcsteemis), tegelikkuses aga m\u00e4rksa varem.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Praktilised lihtsustused<\/h4>\n\n\n\n

Tavatekstides, v\u00e4ljaspool dokumente ja teatmeteoseid j\u00e4etakse pikkuskriipsud tavaliselt \u00e4ra, nt Ky\u016bsh\u016b<\/em> \u2192 Kyushu<\/code>, \u014csaka<\/em> \u2192 Osaka<\/code> jne.<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hk jaapani nimedes avaldub n\u00f5rgalt, sobivaim on r\u00f5hutada esimest silpi. Kriips (\u00af) t\u00e4he peal n\u00e4itab t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku pikkust, pikka i<\/em>-d kirjutatakse kahe t\u00e4hega (ii<\/em>).<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n
T\u00e4hed<\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead>
ch<\/strong><\/td>[t\u0161] ~ [t’]<\/td>Chiba [t\u0161iba], Ch\u016bgoku [t\u0161uugoku]<\/td><\/tr>
j<\/strong><\/td>[d\u017e] ~ [d’]<\/td>Fuji [fud\u017ei]<\/td><\/tr>
sh<\/strong><\/td>[\u0161] ~ [s’]<\/td>Fukushima [fuku\u0161ima], Honsh\u016b [hon\u0161uu]<\/td><\/tr>
w<\/strong><\/td>[w]<\/td>Kagawa [kagawa], Wakayama [wakajama]<\/td><\/tr>
y<\/strong><\/td>[j]<\/td>Yokohama [jokohama], Hy\u014dgo [hjoogo]<\/td><\/tr>
z<\/strong><\/td>[dz]<\/td>Kanazawa [kanadzawa], Shizuoka [\u0161idzuoka]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Jaapani nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Jaapani isikunimemall on perekonnanimi + eesnimi<\/strong>, nt Abe Shinz\u014d<\/code>, kuid juba XIX saj l\u00f5pust on levinud praktika ladinat\u00e4helisel kujul nime kasutades p\u00f6\u00f6rata j\u00e4rjestus Euroopale harjumusp\u00e4rasemaks, st eesnimi + perekonnanimi<\/strong>, nt Shinz\u014d Abe<\/code>. Ingliskeelsetes tekstides on tavaks saanud kasutada t\u00e4nap\u00e4eva jaapanlaste puhul j\u00e4rjestust eesnimi + perekonnanimi, ajalooliste isikute puhul aga jaapanlikku j\u00e4rjestust. Selles m\u00f5ttes erineb jaapani nimekandmistava Hiinast ja Koreast, kus niisugust \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramist ei ole. Uuemal ajal on ka Jaapanis kavandatud selle tava l\u00f5petamist, 2019. a teatasid haridusministeerium jt otsusest minna ka ingliskeelsetes tekstides \u00fcle jaapanip\u00e4rasele nimej\u00e4rjestusele.<\/p>\n\n\n\n

Eri perekonnanimesid<\/strong> on jaapanlastel hinnanguliselt \u00fcle 300 000. Kolm k\u00f5ige sagedamat perekonnanime on Sat\u014d (\u4f50\u85e4), Suzuki (\u9234\u6728) ja Takahashi (\u9ad8\u6a4b). Suur osa perekonnanimesid on mitusada aastat vanad ja seostuvad mingi p\u00e4ritolukohaga. Nimed on sageli ka t\u00e4henduselt l\u00e4bipaistvad, nt Ishikawa (\u77f3\u5ddd) ‘kivij\u00f5gi’, Yamamoto (\u5c71\u672c) ‘m\u00e4ejalam’, Inoue (\u4e95\u4e0a) ‘kaevu kohal’. Jaapani perekonnanimesid kirjutatakse harilikult kanji<\/em>‘s ehk logogrammidega. Kuiv\u00f5rd \u00fchel kirjam\u00e4rgil on sageli mitu h\u00e4\u00e4ldust, siis tekitab perekonnanimede lugemine aeg-ajalt probleeme. Nimedes on vahel ka haruldasi kirjam\u00e4rke, mis tavas\u00f5nades ei esine. Justiitsministeerium, kes haldab kanji<\/em> m\u00e4rkide kasutamist, on 2015. a alguse seisuga lubanud isikunimedes kasutada 843 nime-kanji<\/em> m\u00e4rki ja 2136 \u00fcldiselt kasutatavat m\u00e4rki. Nimede h\u00e4\u00e4lduse n\u00e4itamiseks kasutatakse furigana<\/em>‘t \u2013 v\u00e4ikesi silpkirjam\u00e4rke s\u00f5na kohal v\u00f5i k\u00f5rval, mille h\u00e4\u00e4ldusest on jutt.<\/p>\n\n\n\n

Jaapani eesnimed<\/strong> on palju mitmekesisemad kui perekonnanimed. Mehenimede t\u00fc\u00fcpilised l\u00f5pud on –r\u014d<\/em> ‘poeg’, –ta<\/em> ‘suur, paks’, –o<\/em> ‘mees’ v\u00f5i nimed sisaldavad osiseid ichi<\/em> ‘(esimene) poeg’, kazu<\/em> ‘esimene (poeg)’, ji<\/em> ‘teine (poeg)’, dai<\/em> ‘suur’, nt Ichir\u014d, Kenta, Akio, Ken’ichi, Kazuhiro, Jir\u014d, Daichi. Naisenimede t\u00fc\u00fcpilised l\u00f5pud on –ko<\/em> ‘laps’ ja –mi<\/em> ’ilu’, sagedamad on ka –ka<\/em> ‘h\u00f5ng’ \/ ‘lill’ ja –na<\/em> ‘roheline”, nt Keiko, Yumi, Reika, Haruna.<\/p>\n\n\n\n

Nimed perekonnas<\/h4>\n\n\n\n

Abiellumisel peavad abikaasad valima \u00fchise perekonnanime. Kuigi seadus ei t\u00e4psusta, kumma abikaasa nime valida, oli 2015. a andmeil 96% juhtudest selleks mehe perekonnanimi. Veel juunis 2021 l\u00fckkas Jaapani k\u00f5rgeim kohus tagasi taotluse anda abikaasadele \u00f5igus j\u00e4tta alles oma perekonnanimi.[1]<\/sup><\/p>\n\n\n\n

Kohanimed<\/h2>\n\n\n\n

Jaapani ala kohta k\u00e4ivad ekson\u00fc\u00fcmid: Jaapan<\/code> (Nihon ~ Nippon<\/em>), Jaapani Sisemeri<\/code> (Seto<\/em>), La P\u00e9rouse'i v\u00e4in<\/code> ehk S\u014dya v\u00e4in<\/code> (S\u014dya-kaiky\u014d<\/em>), Nansei saared<\/code> ehk Riukiu saared<\/code> (Nansei-shot\u014d ~ Ry\u016bky\u016b-rett\u014d<\/em>), Tokyo<\/code>, ka Tokio<\/code> (T\u014dky\u014d<\/em>). Ekson\u00fc\u00fcmid r\u00f6\u00f6pv\u00f5imalusena: Kazani saared<\/code> ehk Vulkaanisaared<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Nii nagu perekonnanimedega esineb ka Jaapani kohanimede lugemisel raskusi, mitmeti t\u00f5lgendatavust jm.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n