{"id":3811,"date":"2021-08-29T03:59:13","date_gmt":"2021-08-29T00:59:13","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=3811"},"modified":"2022-05-11T12:05:06","modified_gmt":"2022-05-11T09:05:06","slug":"indoneesia-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/indoneesia-nimed\/","title":{"rendered":"Indoneesia nimed"},"content":{"rendered":"\n

L\u00e4\u00e4ne-Austroneesia keelkonna Malaia-Sumbawa keelte hulka kuuluv indoneesia keel (bahasa Indonesia<\/em>) on Indoneesia Vabariigi ametikeel, mis on v\u00e4lja arenenud Indoneesia saarestikus sajandeid k\u00e4ibinud malai suhtluskeele p\u00f5hjal. Indoneesia keelt r\u00e4\u00e4gitakse p\u00f5hiliselt teise keelena (156 mln k\u00f5nelejat 2010. a rahvaloenduse andmeil), argikeelena kasutavad indoneeslased kohalikke keeli ja malai murdeid.<\/p>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Indoneesia keel kasutab ladina kirja. Indoneesia t\u00e4hestik:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Indoneesia kirjaviis oli algul hollandip\u00e4rane, aga seda on reformitud: 1947 asendati oe<\/em> \u2192 u<\/code> (nimedes nt Soerabaja<\/em> \u2192 Surabaja<\/code>), p\u00f5hjalikum uuendus tehti 1972, kui seda l\u00e4hendati malai kirjaviisile, siis muudeti ch<\/em> \u2192 kh<\/code>, dj<\/em> \u2192 j<\/code>, j<\/em> \u2192 y<\/code>, nj<\/em> \u2192 ny<\/code>, sj<\/em> \u2192 sy<\/code>, tj<\/em> \u2192 c<\/code> (nimedes nt Djakarta<\/em> \u2192 Jakarta<\/code>, Surabaja<\/em> \u2192 Surabaya<\/code>).<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kirjutatakse indoneesia nimesid muutmata kujul, st originaalip\u00e4raselt.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hk avaldub indoneesia nimedes n\u00f5rgalt, enamasti on ta eelviimasel silbil.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hu paiknemine n\u00e4iteks toodud nimedes on \u00fcle kontrollimata.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4hed<\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead>
c<\/strong><\/td>[t\u0161]<\/td>Cilacap [t\u0161ilat\u0161ap]<\/td><\/tr>
e<\/strong>*<\/td>[\u0259]<\/td>Banda Besar [banda b\u0259sar]<\/td><\/tr>
\u00e9<\/strong>*<\/td>[e]<\/td><\/td><\/tr>
j<\/strong><\/td>[d\u017e]<\/td>Jakarta [d\u017eak\u00b7arta], Jawa [d\u017eawa]<\/td><\/tr>
sy<\/strong><\/td>[\u0161]<\/td><\/td><\/tr>
y<\/strong><\/td>[j]<\/td>Yogyakarta [jogjakarta]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Indoneesia nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

*T\u00e4hti e<\/em> ja \u00e9<\/em> eristatakse \u00fcksnes \u00f5ppekirjanduses, tavakirjaviisis on m\u00f5lemad e<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Indoneesia ametlik isikunimemall on ainunimemall<\/strong>, st ametlikus nimes ei tehta vahet eri nimeliikidel, vaid fikseeritakse t\u00e4isnimi, \u00fcksk\u00f5ik mis osadest see koosneb. Selline l\u00e4henemine on ilmselt paratamatu olukorras, kus riigis on \u00fcle 300 eri rahvar\u00fchma, milles igal on oma nimepanekutavad. Faktiliselt leidub Indoneesias j\u00e4rgmisi isikunimemalle:<\/p>\n\n\n\n

  1. \u00fcksiknimi, nt Sukarno, Suharto; n\u00e4idisperekond: isa Suparman<\/code>, ema Wulandari<\/code>, laps Hasan<\/code>;<\/li>
  2. mitu nime ilma perekonnanimeta, nt Joko Widodo, Sri Mulyani Indrawati; n\u00e4idisperekond: isa Suparman Prakoso<\/code>, ema Wulandari Hartono<\/code>, laps Hasan Prasetyo<\/code>;<\/li>
  3. mitu nime, sh perekonnanimi, nt Alexander Evert Kawilarang, Abdul Harris Nasution; n\u00e4idisperekond: isa Budi Darmawan<\/code>, ema Natalena Tirrand<\/code>, laps Yovan Gunardio Darmawan<\/code>;<\/li>
  4. mitu nime, sh isanimi, nt Megawati Sukarnoputri, Abdurrahman Wahid; n\u00e4idisperekond: isa Suparman<\/code>, ema Wulandari<\/code>, laps Hasan Suparmanputra<\/code> (< sanskriti –putra<\/em> ‘poeg’, –putri<\/em> ‘t\u00fctar’; m\u00f5nikord kasutatakse \u2013 enamasti mitteametlikult \u2013 isanime ilma putra<\/em>-l\u00f5puta perekonnanimena, nt Hasan Suparman<\/code>).<\/li><\/ol>\n\n\n\n

    Enamikul indoneeslastel perekonnanimi puudub. Seeasemel lisavad nad oma eesnimele j\u00e4relnimeks isa eesnime. Nimepanekul on piirkondlikke erijooni, nt vanematel jaavalastel on siiani \u00fcksiknimed, batakitel on sugukonnanimed, mida nad kasutavad perekonnanimedena, hiinlastel on oma stiilis isikunimed jne. Nimed algusega Su<\/em>– (Soe<\/em>-) ja l\u00f5puga –o<\/em> on t\u00fc\u00fcpilised jaavalastele, nt Suprapto. Balilastele on omane anda nimesid s\u00fcnnij\u00e4rjekorra j\u00e4rgi, nt esmas\u00fcndinu saab nimeks Wayan, teisena s\u00fcndinu Made; balilastel on ka kastinimed, nt I Gusti. Minangkabaudel on veel s\u00e4ilinud matriarhaalne elukord ja neil tulenevad perekonnanimed enamasti emanimedest. M\u00f5nedel rahvastel on komme v\u00f5tta tiitlid ametliku nime koosseisu, nt at\u0161ehi Teuku (M) ja Cut (N), banteni Tubagus (M) ja Ratu (N), bugi ja makassari Daeng ja Andi jne.<\/p>\n\n\n\n

    P\u00e4ritolult v\u00f5ib indoneesia nimede hulgas esile tuua sanskriti (Indra, Surya, Dewa, Rama), hiina (Kwik Kian Gie, Liem Swie King), araabia (Muhammad, Hasan, Ahmad, Abdul, Hidayat) ja Euroopa (portugali, hollandi jt; Antonius, Yohanes, Caroline, Mary) nimesid.<\/p>\n\n\n\n

    Nimed perekonnas<\/h4>\n\n\n\n

    M\u00f5ned indoneesia naised v\u00f5tavad abiellumisel \u00fcle nende abikaasa viimase nime, mille nad lisavad oma viimase nime j\u00e4rele. Abielupaarid ei pruugi kanda sama j\u00e4relnime.<\/p>\n\n\n\n

    Kohanimed<\/h2>\n\n\n\n

    Indoneesia ala kohta k\u00e4ivad ekson\u00fc\u00fcmid: Ida-Jaava<\/code> (provints, Jawa Timur<\/em>), Ida-Kalimantan<\/code> (provints, Kalimantan Timur<\/em>), Ida-Nusa-Tenggara<\/code> (provints, Nusa Tenggara Timur<\/em>), Indoneesia<\/code> (Indonesia<\/em>), Jaava<\/code> (saar, Jawa<\/em>), Jaava meri<\/code> (Laut Jawa<\/em>), Kagu-Sulawesi<\/code> (provints, Sulawesi Tenggara<\/em>), Kesk-Jaava<\/code> (provints, Jawa Tengah<\/em>), Kesk-Kalimantan<\/code> (provints, Kalimantan Tengah<\/em>), Kesk-Sulawesi<\/code> (provints, Sulawesi Tengah<\/em>), L\u00f5una-Kalimantan<\/code> (provints, Kalimantan Selatan<\/em>), L\u00f5una-Maluku<\/code> (provints, Maluku Selatan<\/em>), L\u00f5una-Sulawesi<\/code> (provints, Sulawesi Selatan<\/em>), L\u00f5una-Sumatra<\/code> (provints, Sumatera Selatan<\/em>), L\u00e4\u00e4ne-Jaava<\/code> (provints, Jawa Barat<\/em>), L\u00e4\u00e4ne-Kalimantan<\/code> (provints, Kalimantan Barat<\/em>), L\u00e4\u00e4ne-Nusa-Tenggara<\/code> (provints, Nusa Tenggara Barat<\/em>), L\u00e4\u00e4ne-Paapua<\/code> (provints, Papua Barat<\/em>), L\u00e4\u00e4ne-Sulawesi<\/code> (provints, Sulawesi Barat<\/em>), L\u00e4\u00e4ne-Sumatra<\/code> (provints, Sumatera Barat<\/em>), Malai saarestik<\/code> (Kepulauan Melayu<\/em>), Paapua<\/code> (provints, Papua<\/em>), P\u00f5hja-Kalimantan<\/code> (provints, Kalimantan Utara<\/em>), P\u00f5hja-Maluku<\/code> (provints, Maluku Utara<\/em>), P\u00f5hja-Sulawesi<\/code> (provints, Sulawesi Utara<\/em>), P\u00f5hja-Sumatra<\/code> (provints, Sumatera Utara<\/em>), Sumatra<\/code> (saar, Sumatera<\/em>), Sunda saared<\/code> (Kepulauan Sunda<\/em>), Suured Sunda saared<\/code> (Kepulauan Sunda Besar<\/em>), Uus-Guinea<\/code> ehk Paapua<\/code> (saar, Papua<\/em>, varem Irian<\/em>), V\u00e4ikesed Sunda saared<\/code> (Kepulauan Sunda Kecil<\/em>). Ekson\u00fc\u00fcmid r\u00f6\u00f6pv\u00f5imalusena: Maluku saared<\/code> ehk Molukid<\/code>, Sulawesi<\/code> ehk Celebes<\/code> (saar).<\/p>\n\n\n\n

    \"\"
    Indoneesia rahvar\u00fchmad 2010 (Wikimedia Commons)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

    Indoneesias k\u00f5neldakse enam kui 300 keelt. Suurima k\u00f5nelejate arvuga on jaava keel (32,3% rahvastikust aastal 2000), j\u00e4rgnevad sunda (16,1%), madura (5,2%), minangkabau (2,1%) ja bugi (1,9%) keel. Teised tuntumad keeled on band\u017eari (1,3%), at\u0161ehi (1,3%), bali (1,3%), betavi (1,0%), sasaki (0,8%), makassari (0,8%). Kohanimed neis keeltes fikseeritakse indoneesia t\u00e4hestiku abil.<\/p>\n\n\n\n

    Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n