{"id":3814,"date":"2021-08-29T05:11:53","date_gmt":"2021-08-29T02:11:53","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=3814"},"modified":"2022-09-05T16:01:52","modified_gmt":"2022-09-05T13:01:52","slug":"horvaadi-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/horvaadi-nimed\/","title":{"rendered":"Horvaadi nimed"},"content":{"rendered":"\n

Indoeuroopa keelkonna slaavi keelte l\u00f5unaslaavi r\u00fchma kuuluv horvaadi keel (hrvatski jezik<\/em>) on Horvaatia ametikeel, \u00fcks kolmest Bosnia ja Hertsegoviina ametikeelest (bosnia ja serbia k\u00f5rval), tal on ametlik staatus Serbias Vojvodina piirkonnas ja Austrias Burgenlandi liidumaal ning ta on tunnustatud v\u00e4hemuskeel Itaalias, Montenegros, Slovakkias, T\u0161ehhis ja Ungaris. Horvaadi kirjakeel rajaneb \u0161tokavi (< \u0161to<\/em> ‘mis’) murdel, nii nagu ka bosnia, montenegro ja serbia keel.<\/p>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Horvaadi keel kasutab ladina kirja, milles on lisam\u00e4rkidega t\u00e4hti. Horvaadi t\u00e4hestik:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

A a, B b, C c, \u010c \u010d, \u0106 \u0107, D d, \u0110 \u0111, D\u017e d\u017e, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, Lj lj, M m, N n, Nj nj, O o, P p, R r, S s, \u0160 \u0161, T t, U u, V v, Z z, \u017d \u017e.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Horvaadi suurt\u00e4ht \u0110<\/strong> langeb v\u00e4liselt kokku islandi suurt\u00e4hega \u00d0<\/strong>, aga et neil on erinevad v\u00e4iket\u00e4he kujud (vastavalt \u0111<\/strong> ja \u00f0<\/strong>), siis on nad arvatud eraldi t\u00e4htedeks ja neile antud eraldi koodid (horvaadi t\u00e4hed on 16nd-koodiga 0110 \u0110<\/strong>, 0111 \u0111<\/strong>). Vahel kohtab t\u00e4heasendust \u0110 \u0111<\/strong> \u2192 Dj dj<\/em> (nt \u0110ukanovi\u0107 = Djukanovi\u0107<\/em>).<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kirjutatakse horvaadi nimesid muutmata kujul koos k\u00f5igi lisam\u00e4rkidega, st originaalip\u00e4raselt.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hk on horvaadi nimedes liikuv, kuid ei lange kunagi viimasele silbile. R\u00f5hk v\u00f5ib langeda ka kaash\u00e4\u00e4likutevahelisele r<\/em>-ile, nt Krk<\/code> [k(\u00f5)rk]. T\u00e4ish\u00e4\u00e4likud r\u00f5husilbis ja sellele j\u00e4rgnevates silpides v\u00f5ivad olla l\u00fchikesed v\u00f5i pikad, ent kirjapilt pikkust ei kajasta. Horvaadi ja serbia keeles esineb ka tooniaktsent, r\u00f5husilbid v\u00f5ivad olla t\u00f5usva v\u00f5i langeva tooniga (kombinatsioonis t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku pikkusega m\u00e4rgitakse t\u00e4he e<\/strong> n\u00e4itel tooniaktsenti slavistikas nii: e<\/strong> \u2013 l\u00fchike toonita, \u0113<\/strong> \u2013 pikk toonita, \u00e8<\/strong> \u2013 l\u00fchike t\u00f5usev, \u00e9<\/strong> \u2013 pikk t\u00f5usev, \u0205<\/strong> \u2013 l\u00fchike langev, \u0207<\/strong> \u2013 pikk langev).<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hu paiknemine ja t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute pikkus n\u00e4iteks toodud nimedes on \u00fcle kontrollimata.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4hed<\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead>
c<\/strong><\/td>[ts]<\/td>Cavtat [tsavtat], Cres [tsress]<\/td><\/tr>
\u010d<\/strong><\/td>[t\u0161] peenendamata<\/td>Bra\u010d [brat\u0161], U\u010dka [ut\u0161ka]<\/td><\/tr>
\u0107<\/strong><\/td>[t’\u0161] peenendatud<\/td>Biha\u0107 [bihat’\u0161], \u0106i\u0107arija [t’\u0161it’\u0161arija]<\/td><\/tr>
\u0111<\/strong><\/td>[d’\u017e] peenendatud*<\/td>\u0110akovo [d’\u017eakovo]<\/td><\/tr>
s<\/strong><\/td>[ss] t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel<\/td>Sisak [sissak]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Horvaadi nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

*Vastavat peenendamata h\u00e4\u00e4likut m\u00e4rgib d\u017e<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Horvaadi isikunimemall on eesnimi (-nimed) + perekonnanimi<\/strong>. Nt Andrej Plenkovi\u0107<\/code> (M), Nikolina Brnjac<\/code> (N).<\/p>\n\n\n\n

Eesnimesid v\u00f5ib 1992. a nimeseaduse (Zakon o osobnom imenu<\/em>) kohaselt olla kuni kaks; nad on p\u00e4ritolult slaavi (Blago, Bojan, Dragomir, Slavomir, Bogdana, Mira, Snje\u0161ka), kristlikud (Aleksandar, Ljudevit, Stipe, Ana, Marija) ja uuemad laenulised (Thomas, Andrea) nimed. 2011. a rahvaloenduse andmeil olid k\u00f5ige sagedamad nimed meestel Ivan, Marko, Josip, Stjepan ja Tomislav, naistel Marija, Ana ja Ivana.<\/p>\n\n\n\n

Perekonnanimesid horvaatidel on teada 12. saj-st. Nimede l\u00e4hteks on eesnimed, ema- ja isanimed (Ani\u0107, Bla\u017eevi\u0107, Ivanec), ametinimetused (Kova\u010d ‘sepp’, Klobu\u010dar ‘k\u00fcbarsepp’), h\u00fc\u00fcdnimed (Debeljak, Crni\u0107), kohanimed (Duvnjak, Bosanac), etnilised nimetused (Hrvat, \u010cerkez, Ma\u0111ar) jm. 2011. a rahvaloenduse andmeil olid k\u00f5ige sagedamad perekonnanimed Horvat, Kova\u010devi\u0107, Babi\u0107, Mari\u0107, Juri\u0107, Novak, Kova\u010di\u0107, Kne\u017eevi\u017a, Vukovi\u0107 ja Markovi\u0107.<\/p>\n\n\n\n

Nimed perekonnas<\/h4>\n\n\n\n

Horvaadi naine v\u00f5tab abielludes tavaliselt omale mehe perekonnanime v\u00f5i siis liidab oma perekonnanimele sidekriipsu abil mehe perekonnanime, nt Kolinda Grabar-Kitarovi\u0107<\/code> (Horvaatia president 2015\u20132020, abikaasa nimi Jakov Kitarovi\u0107). Kumbki abikaasa v\u00f5ib s\u00e4ilitada ka oma senise nime v\u00f5i v\u00f5tta \u00fchiseks perekonnanimeks emma-kumma nime, kuid teise abikaasa nime v\u00f5ib oma nimele liita vaid \u00fcks abikaasadest.<\/p>\n\n\n\n

Laps saab perekonnanimeks kas vanemate \u00fchise perekonnanime, emma-kumma vanema perekonnanime (kui need on erinevad) v\u00f5i m\u00f5lema vanema perekonnanimed (topeltperekonnanimi, sidekriipsuta), nt Gordan Grli\u0107 Radman<\/code>, Nina Obuljen Kor\u017einek<\/code> (Horvaatia valitsuse ministrid 2021. a). Lubatud on kanda kuni kaht perekonnanime.<\/p>\n\n\n\n

Kohanimed<\/h2>\n\n\n\n

Horvaatia ala kohta k\u00e4ivad ekson\u00fc\u00fcmid: Dalmaatsia<\/code> (Dalmacija<\/em>), Dalmaatsia saared<\/code> (Dalmatinski otoci<\/em>), Dinaari m\u00e4estik<\/code> (Dinaridi<\/em>), Doonau<\/code> (j\u00f5gi, Dunav<\/em>), Horvaatia<\/code> (Hrvatska<\/em>), Istria<\/code> (Istra<\/em>), Slavoonia<\/code> (Slavonija<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Serbia-horvaadi murded ja kirjakeeled<\/h2>\n\n\n\n

Endise Jugoslaavia alal moodustavad sealsed l\u00f5unaslaavi keelekujud \u2013 peale makedoonia ja sloveeni keele \u2013 vastastikku m\u00f5istetava ja sujuvate \u00fcleminekutega keelekoosluse, mida v\u00f5ib nimetada serbia-horvaadi ehk serbohorvaadi keeleks (srpskohrvatski jezik<\/em>), uuemal ajal ka bosnia-horvaadi-serbia keeleks (nt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu dokumentides, inglise Bosnian\/Croatian\/Serbian<\/em> ehk BCS) v\u00f5i lausa bosnia-horvaadi-montenegro-serbia keeleks. Keeleteaduslikult on tegu pigem \u00fche keelega, mis aga poliitilistel p\u00f5hjustel on jagunenud vastavalt iseseisvatele riikidele bosnia, horvaadi, montenegro ja serbia kirjakeeleks.<\/p>\n\n\n\n

Selle keele murdeid on tavaks jagada kolme pear\u00fchma ja suurimat neist omakorda kolmeks alar\u00fchmaks:<\/p>\n\n\n\n