{"id":4137,"date":"2021-09-03T03:57:04","date_gmt":"2021-09-03T00:57:04","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=4137"},"modified":"2022-09-05T05:00:23","modified_gmt":"2022-09-05T02:00:23","slug":"serbia-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/serbia-nimed\/","title":{"rendered":"Serbia nimed"},"content":{"rendered":"\n

Indoeuroopa keelkonna slaavi keelte l\u00f5unaslaavi r\u00fchma kuuluv serbia keel (srpski jezik<\/em>) on Serbia ametikeel, \u00fcks kahest ametikeelest Kosovos (koos albaania keelega), \u00fcks kolmest Bosnias ja Hertsegoviinas (koos bosnia ja horvaadi keelega), ta on tunnustatud v\u00e4hemuskeel Horvaatias, P\u00f5hja-Makedoonias, Rumeenias, Slovakkias, T\u0161ehhis ja Ungaris. Montenegros on serbia keel ametlikus kasutuses, aga riigikeelt nimetatakse montenegro keeleks (vt allpool). Serbia-horvaadi murrete kohta vt horvaadi nimede artiklist<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Serbia keel kasutab k\u00fcrillilist kirja ehk kirillitsat, r\u00f6\u00f6pselt on kasutusel ladina kiri (serbia ladina t\u00e4hestik langeb kokku horvaadi t\u00e4hestikuga). Serbia k\u00fcrilliline t\u00e4hestik (looksulgudes ladina vasted):<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

\u0410 \u0430 {a}<\/code>, \u0411 \u0431 {b}<\/code>, \u0412 \u0432 {v}<\/code>, \u0413 \u0433 {g}<\/code>, \u0414 \u0434 {d}<\/code>, \u0402 \u0452 {\u0111}<\/code>, \u0415 \u0435 {e}<\/code>, \u0416 \u0436 {\u017e}<\/code>, \u0417 \u0437 {z}<\/code>, \u0418 \u0438 {i}<\/code>, \u0408 \u0458 {j}<\/code>, \u041a \u043a {k}<\/code>, \u041b \u043b {l}<\/code>, \u0409 \u0459 {lj}<\/code>, \u041c \u043c {m}<\/code>, \u041d \u043d {n}<\/code>, \u040a \u045a {nj}<\/code>, \u041e \u043e {o}<\/code>, \u041f \u043f {p}<\/code>, \u0420 \u0440 {r}<\/code>, \u0421 \u0441 {s}<\/code>, \u0422 \u0442 {t}<\/code>, \u040b \u045b {\u0107}<\/code>, \u0423 \u0443 {u}<\/code>, \u0424 \u0444 {f}<\/code>, \u0425 \u0445 {h}<\/code>, \u0426 \u0446 {c}<\/code>, \u0427 \u0447 {\u010d}<\/code>, \u040f \u045f {d\u017e}<\/code>, \u0428 \u0448 {\u0161}<\/code>.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Et serbia keelel on ladinat\u00e4heline paralleelkirjaviis olemas, mis on koosk\u00f5lastatud horvaadi t\u00e4hestikuga vastavalt 1954. a Novi Sadi kokkuleppele, siis kasutavad ladinakirjalised keeled seda kirillitsas kirjutatud serbia nimede fikseerimiseks.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kirjutatakse serbia nimed ladina kirjas, v\u00f5ttes aluseks serbia paralleelse ladina t\u00e4hestiku ja horvaadi t\u00e4hestiku<\/a>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hk on serbia nimedes liikuv, kuid ei lange kunagi viimasele silbile. T\u00e4ish\u00e4\u00e4likud r\u00f5husilbis ja sellele j\u00e4rgnevates silpides v\u00f5ivad olla l\u00fchikesed v\u00f5i pikad, ent kirjapilt pikkust ei kajasta. Horvaadi ja serbia keeles esineb ka tooniaktsent, r\u00f5husilbid v\u00f5ivad olla t\u00f5usva v\u00f5i langeva tooniga (kombinatsioonis t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku pikkusega m\u00e4rgitakse t\u00e4he e<\/strong> n\u00e4itel tooniaktsenti slavistikas nii: e<\/strong> \u2013 l\u00fchike toonita, \u0113<\/strong> \u2013 pikk toonita, \u00e8<\/strong> \u2013 l\u00fchike t\u00f5usev, \u00e9<\/strong> \u2013 pikk t\u00f5usev, \u0205<\/strong> \u2013 l\u00fchike langev, \u0207<\/strong> \u2013 pikk langev).<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hu paiknemine ja t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute pikkus n\u00e4iteks toodud nimedes on \u00fcle kontrollimata.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4hed<\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead>
c<\/strong><\/td>[ts]<\/td>Andrijevica [andrijevitsa]<\/td><\/tr>
\u010d<\/strong><\/td>[t\u0161] peenendamata<\/td>Ba\u010d [bat\u0161], Be\u010dej [bet\u0161ei], \u010ca\u010dak [t\u0161at\u0161ak]<\/td><\/tr>
\u0107<\/strong><\/td>[t’\u0161] peenendatud<\/td>Leposavi\u0107 [lepossavit’\u0161], Pe\u0107inci [pet’\u0161intsi]<\/td><\/tr>
\u0111<\/strong><\/td>[d’\u017e] peenendatud*<\/td>In\u0111ija [ind’\u017eija]<\/td><\/tr>
s<\/strong><\/td>[ss] t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel<\/td>Vlasenica [vlassenitsa]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Serbia nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

*Vastavat peenendamata h\u00e4\u00e4likut m\u00e4rgib d\u017e<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Serbia isikunimemall on tavaliselt eesnimi + perekonnanimi<\/strong>, ametlikes nimistutes sageli ka perekonnanimi + eesnimi<\/strong>. Nt Aleksandar Vu\u010di\u0107<\/code> ~ Vu\u010di\u0107 Aleksandar<\/code> (M), Ana Brnabi\u0107<\/code> ~ Brnabi\u0107 Ana<\/code> (N).<\/p>\n\n\n\n

Eesnimesid (ime<\/em>) on tavaliselt \u00fcks. Serbia eesnimed on suuresti slaavi p\u00e4ritolu (Ljubomir, Miroslav, Vladimir, Bo\u017eidarka, Radmila), on ka laenulisi kristlikke nimesid (Andrej, \u0110or\u0111e, Ivan, Ana, Teodora) ja muid (Igor, Oliver, Olga). K\u00f5ige t\u00fc\u00fcpilisemad nimed on meestel Dragan, Zoran, Milan, Goran, Aleksandar, Slobodan, Petar, Du\u0161an, Jovan ja Nikola, naistel Ljiljana, Gordana, Radmila, Jelena, Vesna, Mirjana, Zorica, Nada, Marija ja Vera[1]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

Serbia perekonnanimed (prezime<\/em>) on enamasti p\u00e4rit isa- v\u00f5i emanimedest (Brankovi\u0107, Luki\u0107, Mileti\u0107), ametinimetustest (Kova\u010devi\u0107, Kolarevi\u0107), kohaviidetest (Sremac, Takovoac) v\u00f5i isikuomadustest (\u0106osai\u0107, Radonji\u0107, Brkai\u0107). T\u00fc\u00fcpiline nimel\u00f5pp on –i\u0107<\/em><\/strong>, mida kannab umbes kaks kolmandikku serblastest. Levinuimad perekonnanimed Serbias on Jovanovi\u0107, Petrovi\u0107, Nikoli\u0107, Markovi\u0107, \u0110or\u0111evi\u0107, Stojanovi\u0107, Ili\u0107, Stankovi\u0107, Pavlovi\u0107 ja Milo\u0161evi\u0107.<\/p>\n\n\n\n

Nimed perekonnas<\/h4>\n\n\n\n

Serbia naine v\u00f5tab abielludes endale tavaliselt mehe perekonnanime, kuid ta v\u00f5ib s\u00e4ilitada ka oma senise nime.<\/p>\n\n\n\n

Kohanimed<\/h2>\n\n\n\n

Serbia ala kohta k\u00e4ivad ekson\u00fc\u00fcmid: Banaat<\/code> (Banat<\/em>), Belgrad<\/code> (Beograd<\/em>), Doonau<\/code> (j\u00f5gi, Dunav<\/em>), Raudv\u00e4rav<\/code> (\u0110erdap ~ Gvozdena vrata<\/em>), Serbia<\/code> (Srbija<\/em>), Valahhia madalik<\/code> ehk Alam-Doonau madalik<\/code> (Vla\u0161ka nizija<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Montenegro nimed<\/h2>\n\n\n\n

Alates iseseisvumisest 2006. a on Montenegro taotlenud oma keele tunnustamist iseseisva keelena. Nii nagu serbia keelt saab montenegro keelt (crnogorski jezik<\/em>) kirjutada kas k\u00fcrillilises v\u00f5i ladina kirjas. 2009. a kinnitatud \u00f5igekirjareeglid lisavad t\u00e4hestikku ka kaks uut t\u00e4hte: \u015a \u015b<\/strong> ja \u0179 \u017a<\/strong> (k\u00fcrillilises kirjas vastavalt \u0421\u0301 \u0441\u0301 ja \u0417\u0301 \u0437\u0301). Keele staatuse k\u00fcsimus on j\u00e4tkuvalt vaieldav nii Montenegros endas kui ka rahvusvaheliselt (ISO 639 keelekoodide standard on keelt k\u00fcll tunnustanud).<\/p>\n\n\n\n

Isikunimed.<\/strong> Montenegros v\u00f5ib A. Loma andmetel (vt kirjandusloetelu) esineda isikunimemall eesnimi + isanimi + perekonnanimi<\/strong>. Nt Nikola Petrov Popovi\u0107<\/code>. Ametlik isikunimemall on siiski kaheosaline: eesnimi + perekonnanimi. K\u00f5ige sagedamad eesnimed Montenegros on meestel Dragan, Milan, Zoran, Nikola, Milorad, Slobodan, Branko, Petar, Miodrag ja Veselin, naistel Milica, Radmila, Danica, Jelena, Zorka, Marija, Dragica, Ljubica, Ljiljana ja Nada[2]<\/sup>. K\u00f5ige sagedamad perekonnanimed on Popovi\u0107, Markovi\u0107, Ivanovi\u0107, Radulovi\u0107, Radovi\u0107, Jovanovi\u0107, Vukovi\u0107, Kne\u017eevi\u0107, Kova\u010devi\u0107, Vujovi\u0107[3]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

Kohanimed.<\/strong> Montenegroga seotud ekson\u00fc\u00fcmid: Montenegro<\/code> (Crna Gora<\/em>), P\u00f5hja-Albaania Alpid<\/code> (Prokletije<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Vt ka<\/h4>\n\n\n\n