{"id":4204,"date":"2021-09-03T12:57:21","date_gmt":"2021-09-03T09:57:21","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=4204"},"modified":"2026-03-04T13:01:38","modified_gmt":"2026-03-04T11:01:38","slug":"selge-keel-eestis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/selge-keel-eestis\/","title":{"rendered":"Selge keel Eestis"},"content":{"rendered":"\n

Keelekorraldus on selguse ja arusaadavuse eest seisnud oma algusaegadest peale. Selge keel <\/strong>eraldi valdkonnana, mis \u00fchendab keelehoolde, infodisaini, turunduse ja kommunikatsiooni p\u00f5him\u00f5tteid, <\/strong>sai alguse 2010. aastal<\/strong> Eesti Keele Instituudis.<\/p>\n\n\n\n

Valdkonda on aidanud edendada selge s\u00f5numi t\u00f6\u00f6r\u00fchm, kuhu on kuulunud Eesti Keeletoimetajate Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Tartu \u00dclikooli, Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu, Turundajate Liidu, E-riigi Akadeemia, P\u00e4evakera, Riigikontrolli, Maksu- ja Tolliameti, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Disainerite Liidu, Tartu Kunstikooli, Hooandja ja O\u00dc Spurt esindajad.<\/p>\n\n\n\n

2013. aastal<\/strong> korraldati esimene rahvusvaheline selge keele konverents<\/strong>, kus osales ligi 300 inimest ja mida tervitas president Toomas Hendrik Ilves.<\/p>\n\n\n\n

2017. aastal<\/strong> toimus rahvusvaheline selge s\u00f5numi konverents<\/strong>, kus oma kogemusi jagasid nii Eesti kui ka P\u00f5hjamaade selge keele eestvedajad. <\/p>\n\n\n\n

2014. aastal<\/strong> algatati selge s\u00f5numi auhinna v\u00f5istlus<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5istluse selge s\u00f5numi edendaja kategooria v\u00f5itjad on olnud Tervise Arengu Instituut (2014), Riigimetsa Majandamise Keskus (2015), Maksu- ja Tolliamet (2016), P\u00e4\u00e4steamet (2017), Riigikontroll (2018), Politsei- ja Piirivalveamet (2019), Statistikaamet (2020), meedialabor Levila (2022) ning ajakiri Eesti Loodus (2024).<\/p>\n\n\n\n

Oma t\u00f6id on v\u00f5istlusele esitanud paljud riigi- ja eraasutused ning \u00fcksikisikud, peale mainitute n\u00e4iteks Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, V\u00e4lisministeerium, Riigi Infos\u00fcsteemi Amet, \u00d5iguskantsleri Kantselei, V\u00f5rd\u00f5igusvoliniku Kantselei, Tallinna \u00dclikool, Tartu \u00dclikool, LHV Pank, SEB Pank, Nukuteater, Elron, Praxis, Ragn-Sells, If Kindlustus, Sotsiaalkindlustusamet, Haigekassa, Ravimiamet, Tallinna Keskkonnaamet, Eesti Vaba\u00f5humuuseum, Eesti Telekom, ERR, Postimees, \u00c4rip\u00e4ev ja Telia.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5istluse patroonid on olnud Rait Maruste<\/strong>, Eiki Nestor<\/strong> ja \u00dclle Madise <\/strong>(aastast 2017).<\/p>\n\n\n\n

Avaldatud on kaks artiklite kogumikku<\/strong>: \u201eSelged m\u00f5tted, selge keel\u201c (2012) ja \u201eSelge kommunikatsioon\u201c (2015).<\/p>\n\n\n\n

Eesti Keele Instituut pakub selge keele koolitusi<\/strong> neile asutustele ja ettev\u00f5tetele, kes soovivad oma infoedastust selgemaks ja kasutajas\u00f5bralikumaks muuta.<\/p>\n\n\n\n

23. aprillil 2025 <\/strong>registreeris Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus selge keele tehnilise komitee<\/strong> (t\u00e4his EVS\/TK 88) ehk ekspertide kogu, mis hakkab v\u00f5tma Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) selge keele standardeid sobivuse korral \u00fcle Eesti standarditeks. Eesm\u00e4rk on aidata nende t\u00f6\u00f6riistade toel muuta avalik kirjalik suhtlus nii riigi- kui ka era- ja vabasektoris arusaadavamaks.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n