{"id":4288,"date":"2021-09-06T02:09:53","date_gmt":"2021-09-05T23:09:53","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=4288"},"modified":"2024-11-29T01:27:46","modified_gmt":"2024-11-28T23:27:46","slug":"iiri-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/iiri-nimed\/","title":{"rendered":"Iiri nimed"},"content":{"rendered":"\n
\"\"
Iiri keele oskus aastal 2011 (Wikimedia Commons)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Indoeuroopa keelkonna keldi keelte goideli r\u00fchma kuuluv iiri keel (Gaeilge<\/em>) on Iirimaa kui riigi ametikeel, tal on ka v\u00e4hemuskeele staatus \u00dchendkuningriiki kuuluval P\u00f5hja-Iirimaal. Kuigi iiri keelel on Iirimaal esimese ametikeele staatus, kasutab teda argikeelena 1,5% Iirimaa elanikest, keelt v\u00e4idab end oskavat 39,8% iirlastest. Faktiline suhtluskeel Iirimaal on inglise keel ning enamikust isiku- ja kohanimedest on olemas nii iirikeelne kui ka inglisp\u00e4rastatud variant. Piirkondi, kus iiri keel on elavas kasutuses, nimetatakse Gaeltachtiks, need alad j\u00e4\u00e4vad peamiselt Iirimaa l\u00e4\u00e4nerannikule (k\u00f5rvaloleval kaardil m\u00e4rgitud tumerohelisega).<\/p>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Iiri keel kasutab ladina kirja, milles on lisam\u00e4rkidega t\u00e4hti. Iiri t\u00e4hestik:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

A a (\u00c1 \u00e1), B b, C c, D d, E e (\u00c9 \u00e9), F f, G g, H h, I i (\u00cd \u00ed), L l, M m, N n, O o (\u00d3 \u00f3), P p, R r, S s, T t, U u (\u00da \u00fa).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

T\u00e4hed J, K, Q, V, W, X, Y, Z esinevad \u00fcksnes v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades. Iiri keelt kirjutati varem gaeli kirjas, mis on \u00f5ieti ladina kirja \u00fcks teisendeid (nii nagu fraktuur ehk gooti kiri). Sellel on \u00fcks\u00fchesed vasted ladina (antiikva) kirjas, ent gaeli kirjas \u00fclapunktiga t\u00e4htedele (B, C, D, F, G, M, P, S, T) vastavad antiikva kirjas selle t\u00e4he ja h<\/em> \u00fchendid, nt \u010b<\/em> = ch<\/code>, \u0121<\/em> = gh<\/code> jne. Iiri kirjaviis on aja jooksul muutunud, viimane reform oli 1957. a, kui kirjapildist kaotati mitmed h\u00e4\u00e4ldumatud t\u00e4he\u00fchendid.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kirjutatakse iiri nimesid muutmata kujul koos k\u00f5igi lisam\u00e4rkidega, st originaalip\u00e4raselt.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hk on iiri nimedes esimesel silbil, v.a m\u00f5ned eesliited. Akuut (\u00b4) t\u00e4he peal n\u00e4itab t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku pikkust: \u00e1<\/strong> [aa], \u00e9<\/strong> [ee] jne.<\/p>\n\n\n\n

Iiri keeles on kaash\u00e4\u00e4likud kas peenendatud (palataliseeritud) v\u00f5i peenendamata (velariseeritud). (Siin ja allpool on parema loetavuse huvides peenendust m\u00e4rgitud j<\/em>-iga, kui j\u00e4rgneb t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik; siiski tuleb silmas pidada, et s\u00f5na keskel h\u00e4\u00e4ldub peenendatud kaash\u00e4\u00e4lik l\u00fchikesena, nt nimes Baile<\/code> [balj\u0259] on l<\/em> l\u00fchike nagu eesti s\u00f5nas kulu<\/em> [kul’u] ‘tuvi’, mitte pikk nagu s\u00f5nas paljas<\/em>.) Peenendust v\u00f5i peenendamatust m\u00e4rgitakse kaash\u00e4\u00e4liku ette ja j\u00e4rele kirjutatud t\u00e4ish\u00e4\u00e4likutega, seejuures t\u00e4ish\u00e4\u00e4likud ise j\u00e4\u00e4vad enamasti h\u00e4\u00e4ldamata. Peenendatud kaash\u00e4\u00e4liku ees ja j\u00e4rel on i<\/em> v\u00f5i e<\/em>, peenendamata kaash\u00e4\u00e4liku ees ja j\u00e4rel o<\/em> v\u00f5i u<\/em>, harvem a<\/em>. N\u00e4iteks ci\u00fain<\/code> [kjuun’], gl\u00fain<\/code> [gluun’], fear<\/code> [fjar], f\u00e9ar<\/code> [fjeer], bh\u00edos<\/code> [vjiis], bh\u00eds<\/code> [vjiis’], fuil<\/code> [fil’], seachtain\u00ed<\/code> [sj\u00e4ht\u0259nji].<\/p>\n\n\n\n

Teatud juhtudel toimub s\u00f5na algul h\u00e4\u00e4likumuutus, mida nimetatakse eklipsiks. Sel juhul muutuvad helitud kaash\u00e4\u00e4likud (p, t, c, f<\/em>) helilisteks (b, d, g, bh<\/em>) ja helilised kaash\u00e4\u00e4likud (b, d, g<\/em>) ninah\u00e4\u00e4likuteks (m, n, ng<\/em>). Iiri kirjaviisi omap\u00e4ra on selles, et algset h\u00e4\u00e4likut m\u00e4rkiv t\u00e4ht j\u00e4\u00e4b alles (sh suurt\u00e4ht, kui tegu on nimega), aga tema ette kirjutatakse tegelikult h\u00e4\u00e4lduv t\u00e4ht. Seega h\u00e4\u00e4lduvad s\u00f5na algul bp<\/em> [b], dt<\/em> [d], gc<\/em> [g], bhf<\/em> [v], mb<\/em> [m], nd<\/em> [n], ng<\/em> [\u014b\/nj]. N\u00e4iteid nimedest, kus eklips esineb: Droichead Abhann \u00d3 gCearnaigh<\/code> [drohj\u0259d aun oo gjaarnii], Maol\u00e1n na nGabhar<\/code> [miilaan\u0259 \u014baur], Inis na mBreatnach<\/code> [inj\u0259s’n\u0259 m’rjan\u0259hh]. M\u00f5nev\u00f5rra analoogiline on algselt s<\/em>-algulise nime muutumine artikli (an<\/em>) j\u00e4rel t<\/em>-alguliseks \u2013 ka siis j\u00e4\u00e4b kirjapilti s<\/em> alles, kuigi h\u00e4\u00e4ldub vaid t<\/em>: An tSionainn<\/code> [\u0259n tjin\u0259n’], An tSeanphail\u00eds<\/code> [\u0259n tjanfaljiis’].<\/p>\n\n\n\n

R\u00f5huta silbis h\u00e4\u00e4lduvad t\u00e4ish\u00e4\u00e4likud ebam\u00e4\u00e4rasemalt ja m\u00e4rgitakse [\u0259]-ga. Ka diftongid ia<\/em> ja ua<\/em> h\u00e4\u00e4lduvad [i\u0259] ja [u\u0259].<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Allolevad h\u00e4\u00e4ldusvasted pole ammendavad, eri allikates on ka h\u00e4\u00e4lduse lahknevusi, mis tulenevad ilmselt murdetaustast. Sobivate nimen\u00e4idete puudumisel on n\u00e4iteks toodud iirikeelseid s\u00f5nu (kursiivis).<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4hed<\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead>
a<\/strong><\/td>[\u00e4] peenendatud kaash\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel<\/td>teach<\/em> [tj\u00e4hh], ceaig<\/em> [kj\u00e4g’]<\/td><\/tr>
ae<\/strong><\/td>[ee]<\/td>lae<\/em> [lee]<\/td><\/tr>
ao<\/strong><\/td>[ii]<\/td>Aontroim [iintr\u0259m’], Caonach [kiin\u0259hh]<\/td><\/tr>
<\/td>[ee] murretes<\/td>Caoth [kee]<\/td><\/tr>
bh<\/strong><\/td>[v] \u00fcldjuhul<\/td>An Bhinn Bhu\u00ed [\u0259n vjin’ vii]<\/td><\/tr>
<\/td>[u] s\u00f5na keskel a<\/strong> j\u00e4rel<\/td>babhta<\/em> [baut\u0259]<\/td><\/tr>
ch<\/strong><\/td>[h(h)]<\/td>Ce\u00e1rach [kjaar\u0259hh], An Chill [\u0259n hjil’]<\/td><\/tr>
dh<\/strong><\/td>[gh]* \u00fcldjuhul<\/td>Dh\u00e1 Dhrom [ghaa ghrom]<\/td><\/tr>
<\/td>[i] s\u00f5na keskel a<\/strong> j\u00e4rel<\/td>fadhb<\/em> [faib]<\/td><\/tr>
<\/td>ei h\u00e4\u00e4ldu s\u00f5na l\u00f5pus<\/td>Daraidh Braoin [darii briin’]<\/td><\/tr>
eo<\/strong><\/td>[joo] \u00fcldjuhul<\/td>ceol<\/em> [kjool]<\/td><\/tr>
<\/td>[oo] s\u00f5na alguses<\/td>Eochaill [oohh\u0259l’]<\/td><\/tr>
fh<\/strong><\/td>ei h\u00e4\u00e4ldu<\/td>C\u00e9im an Fhia [kjeem’ \u0259nj\u00b7i\u0259], fhad<\/em> [ad], fhear<\/em> [\u00e4r]<\/td><\/tr>
gh<\/strong><\/td>[gh]* \u00fcldjuhul<\/td>Port an Ghiolla Ghruama [port\u0259 ghjil\u0259 ghru\u0259m\u0259]<\/td><\/tr>
<\/td>[i] s\u00f5na keskel a<\/strong> j\u00e4rel<\/td>saghdar<\/em> [said\u0259r]<\/td><\/tr>
<\/td>ei h\u00e4\u00e4ldu s\u00f5na l\u00f5pus<\/td>Tigh Leath Sl\u00ed [tjiljas’ljii]<\/td><\/tr>
mh<\/strong><\/td>[v] \u00fcldjuhul<\/td>Daimhinis [davjinjis’]<\/td><\/tr>
<\/td>[u] s\u00f5na keskel a<\/strong> j\u00e4rel<\/td>amhr\u00e1n<\/em> [auraan]<\/td><\/tr>
ng<\/strong><\/td>[nj] e<\/strong> ja i<\/strong> ees<\/td>ngean<\/em> [nj\u00e4n]<\/td><\/tr>
ph<\/strong><\/td>[f]<\/td>An Ph\u00e1irc [\u0259n faar’k’]<\/td><\/tr>
sh<\/strong><\/td>[h]<\/td>shean<\/em> [h\u00e4n]<\/td><\/tr>
th<\/strong><\/td>[h] \u00fcldjuhul<\/td>An B\u00f3thar Bu\u00ed [\u0259n booh\u0259r bii]<\/td><\/tr>
<\/td>ei h\u00e4\u00e4ldu s\u00f5na l\u00f5pus<\/td>Caoth [kee], \u00d3 M\u00e9ith [oo mjee]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Iiri nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

*T\u00e4psemalt g<\/em>-ahtush\u00e4\u00e4lik.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus. Peenendatud [s’] on \u00fcsna l\u00e4hedane [\u0161’]-h\u00e4\u00e4likule.<\/p>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Iiri isikunimemall on eesnimi + perekonnanimi<\/strong>. Nt P\u00e1draig \u00d3 Riain<\/code>, Eil\u00e9an N\u00ed Chuillean\u00e1in<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Paljudel iirlastel on r\u00f6\u00f6pselt olemas oma nime iiri ja inglise variant, mida nad kasutavad vastavalt olukorrale; m\u00f5ned neist on tuntud rohkem inglise nime all, nt Douglas Hyde (Dubhghlas de h\u00cdde), Arthur Griffith (Art \u00d3 Gr\u00edobhtha), Kevin O’Higgins (Caoimh\u00edn \u00d3 hUiginn), m\u00f5ned rohkem iiri nime all, nt Flaithr\u00ed \u00d3 Maolconaire (Florence Conry), P\u00e1draig \u00d3 Siochfhradhra (Patrick O’Sugrue). Siinne \u00fclevaade k\u00e4ib eesk\u00e4tt iirikeelsete nimede kohta.<\/p>\n\n\n\n

Iiri perekonnanimed<\/strong> on suuresti p\u00e4rit isanimedest ja sisaldavad eesosist, mis vaheldub vastavalt soole:<\/p>\n\n\n\n