{"id":4381,"date":"2021-09-07T14:27:38","date_gmt":"2021-09-07T11:27:38","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=4381"},"modified":"2026-09-06T18:07:18","modified_gmt":"2026-09-06T15:07:18","slug":"nimejuhiste-sissejuhatus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/nimejuhiste-sissejuhatus\/","title":{"rendered":"Nimejuhiste sissejuhatus"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nimejuhised on m\u00f5eldud abistama t\u00f5lke, toimetajaid, ajakirjanikke, riigi- ja omavalitsusametnikke jt, kes vajavad n\u00f5u m\u00f5ne keele nimede teemal. Siia jaotisse on kogutud praktilist infot koos viidetega allikatele. Mitte k\u00f5ik juhised ei ole t\u00e4ielikud, kuid maksimaalsel kujul v\u00f5ivad \u00fche keele (v\u00f5i piirkonna) nimede juhised sisaldada j\u00e4rgmisi jaotisi.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Kirjutus.<\/strong> \u00dclevaade kirjaviisist (mis kirja selles keeles kasutatakse, kas on olnud  kirjaviisi muudatusi jne), selle keele t\u00e4hestik (kui mitteladina, siis v\u00f5imaluse korral ka ladinat\u00e4helised vasted), m\u00e4rkused \u00fcksikute t\u00e4htede kohta jm. Kui tegu ei ole ladina kirjaga, siis ka teave selle kohta, millist latinisatsiooni kasutatakse. Iga selle sektsiooni juurde kuulub ka \u00fcldsoovitus, kuidas selle keele nimesid eesti tekstis edasi anda. Vahepealkirja &#8220;Praktilised lihtsustused&#8221; j\u00e4rel on esile toodud levinud ja kirjakeeles aktsepteeritud viisid m\u00f5nda nimekirjutuse seika lihtsustada.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>H\u00e4\u00e4ldus.<\/strong> Jaguneb tavaliselt kahte ossa. Alaosas &#8220;L\u00fchemalt&#8221; on \u00fcldine info h\u00e4\u00e4lduse kohta: r\u00f5hu paiknemine, m\u00e4rkused mingite h\u00e4\u00e4likute t\u00e4histamise p\u00f5him\u00f5tete kohta jm. Alaosa &#8220;Pikemalt&#8221; kujutab endast enamasti tabelit \u00fcksikute t\u00e4htede h\u00e4\u00e4ldamise kohta koos n\u00e4idetega. H\u00e4\u00e4ldusjuhistes on h\u00e4\u00e4ldust m\u00e4rgitud m\u00f5nev\u00f5rra t\u00e4psemalt kui \u00fchends\u00f5nastikus, kus h\u00e4\u00e4ldust on <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/voornimede-mugandhaaldus\/\" data-type=\"post\" data-id=\"2760\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">sobitatud eesti keele seisukohalt<\/a>. Samuti ei m\u00e4rgita siinses jaotises v\u00e4ldet (v.a m\u00f5nel erandjuhul, nt soome nimedes) ja seeasemel on piirdutud r\u00f5hu n\u00e4itamisega keskpunkti (\u00b7) abil r\u00f5hulise silbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku ees. \u00dcldiselt aga kasutatakse <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/haaldusmargid-uhendsonastikus-us\/\" data-type=\"post\" data-id=\"2730\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">samu m\u00e4rke ja t\u00e4histusi kui EKI \u00fchends\u00f5nastikus<\/a>. \u00dcldjuhul on h\u00e4\u00e4ldus antud eesti t\u00e4hestiku vahenditega, millele lisanduvad veel m\u00f5ned inglise ja prantsuse h\u00e4\u00e4ldusest tuttavamad h\u00e4\u00e4likud \u2013 [\u00f0], [\u03b8], [\u0259], [w], [\u014b]. Eri keelte puhul on vahel lisatud ka t\u00e4psem h\u00e4\u00e4ldus, kasutades sel juhul rahvusvahelise foneetilise t\u00e4hestiku (IPA) s\u00fcmboleid; tavaliselt on selle s\u00fcmboli ette lisatud s\u00f5na &#8220;t\u00e4psemalt&#8221; v\u00f5i siis l\u00fchend <kbd>IPA<\/kbd>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Isikunimed.<\/strong> See osa sisaldab eesk\u00e4tt teavet, mis abistaks ametnikke jt, kellel on vaja aru saada, milliste p\u00f5him\u00f5tete alusel selles keeles isikuid nimetatakse: milline on isikunimemall (t\u00fc\u00fcpilised isikunime koostisosad), kas nt perekonnanimedes on mingeid soolisi erinevusi, kuidas muutub nimi abiellumisel, kuidas saavad nime lapsed jne. Vt ka isikunimedega seotud terminite <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/isikunimesusteemide-sissejuhatus\/\" data-type=\"post\" data-id=\"6352\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">seletuss\u00f5nastikku<\/a>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kohanimed.<\/strong> \u00dcld\u00fclevaade nt kartograafidele v\u00f5i teistele, kuidas selle keele kohanimesid eesti teksti sobitada, millised on levinuimad eesti ekson\u00fc\u00fcmid (kohalikust nimest erinevad kujud) selle keele alal jne. Ekson\u00fc\u00fcmide loend antakse EKI kohanimeandmebaasi (KNAB) ja EKI \u00fchends\u00f5nastiku p\u00f5hjal, sulgudes on endon\u00fc\u00fcm (kohalik nimi). Ekson\u00fc\u00fcmide loendis on ka nende kohtade nimed, mis on jagatud mitme riigi vahel, nt Doonau j\u00f5gi esineb nii bulgaaria, rumeenia, ungari kui ka teiste nimede loendites. Ekson\u00fc\u00fcmid r\u00f6\u00f6pv\u00f5imalusena sisaldab loendit, kus ekson\u00fc\u00fcm on m\u00f6\u00f6ndav, st \u00fcldiselt eelistatakse k\u00fcll endon\u00fc\u00fcmi, ent ka ekson\u00fc\u00fcm on kirjakeeles korrektne.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>K\u00e4\u00e4namine.<\/strong> Juhul kui m\u00f5ni konkreetne k\u00e4\u00e4namisprobleem seondub \u00fcksnes \u00fche keele nimedega, siis on siinses jaotises selle kohta m\u00e4rkus, vt nt rumeenia ja soome nimede juhistest. (\u00dcldist laadi soovitused <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/voornimede-kaanamine\/\" data-type=\"post\" data-id=\"2757\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">v\u00f5\u00f5rnimede k\u00e4\u00e4namise kohta on eraldi<\/a>.)<\/li>\n\n\n\n<li>Seotud keeled ja alljaotised. Vahel on otstarbekas m\u00f5ni keelevariant v\u00f5i l\u00e4hedane keel koondada samasse artiklisse, kui tema p\u00f5hiandmed langevad p\u00f5hikeelega kokku. Samuti v\u00f5ib vajalik olla v\u00e4lja tuua m\u00f5ned piirkonnad, mille nimedes on erisusi.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">H\u00e4\u00e4ldusjuhiste ja n\u00e4idete esialgne alusmaterjal p\u00e4rineb 1976. a \u00d5Si lisas antud &#8220;Teiskeelsete nimede h\u00e4\u00e4ldamise juhistest&#8221;, inglise ja prantsuse juhised on v\u00f5etud 2018. a \u00d5Sist. K\u00f5iki juhiseid on uuendatud ja t\u00e4iendatud, palju on lisatud ka uusi keeli v\u00f5i piirkondi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Isikunimes\u00fcsteemide k\u00e4sitluses on tuginetud k\u00e4ttesaadavale kirjandusele, Interneti-allikatele, m\u00f5nel juhul isiklikele kontaktidele. Kasutatud on ka Siseministeeriumi kogutud materjale v\u00e4lisriikide nime\u00f5iguse kohta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5\u00f5rnimede eesti h\u00e4\u00e4ldusse sobitamise p\u00f5him\u00f5tete kohta v\u00f5ib l\u00e4hemalt lugeda Einar Kraudi raamatust \u201cV\u00f5\u00f5rnimed eesti h\u00e4\u00e4lduses\u201d, kus on ka m\u00f5ne keele \u00fcksikasjalikumad h\u00e4\u00e4ldusjuhised koos paljude n\u00e4idetega (ilmunud kahes osas: <a href=\"https:\/\/www.dropbox.com\/s\/v8hdkzs27usnc7w\/KHK_15_v%C3%B5%C3%B5rnimed%20eesti%20h%C3%A4%C3%A4lduses.pdf?dl=0\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">I, 2015<\/a> \u2013 \u00fcldp\u00f5him\u00f5tted, inglise ja vene keel; <a href=\"https:\/\/www.dropbox.com\/s\/nn2e87tbpmb2n3x\/KHK_20_v%C3%B5%C3%B5rnimed%20eesti%20h%C3%A4%C3%A4lduses%20II.pdf?dl=0\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">II, 2018<\/a> \u2013 saksa, soome, rootsi, l\u00e4ti, leedu, ukraina ja itaalia keel).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">P\u00f5hiandmestik on esitatud keelte kaupa, l\u00e4htudes \u00d5Si lisas ja &#8220;Maailma kohanimedes&#8221; (1999) antud loendist. Seek\u00f5rval on siiski m\u00f5nel juhul koondatud eri keelte ainestik \u00fche maa v\u00f5i piirkonna (nt Afganistan, India) alla. M\u00f5ne keele (bengali, igbo) v\u00f5i piirkonna nimede valiku on tinginud Eesti Keele Instituudile kui nimeteaduslikule usaldusasutusele esitatud k\u00fcsimused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Osa keelte puhul on esitatud vaid h\u00e4\u00e4ldusjuhised, need on loetelus k\u00f5ige l\u00f5pus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dclevaade sellest, mis laadi teavet juhistest v\u00f5ib leida.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[751],"tags":[],"class_list":["post-4381","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-eri-keelte-nimede-juhiseid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4381","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4381"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4381\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":30017,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4381\/revisions\/30017"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4381"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4381"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4381"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}