{"id":4539,"date":"2021-09-08T18:03:37","date_gmt":"2021-09-08T15:03:37","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=4539"},"modified":"2022-12-21T14:57:55","modified_gmt":"2022-12-21T12:57:55","slug":"rindliitnimisona-moodustus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/rindliitnimisona-moodustus\/","title":{"rendered":"Rindliitnimis\u00f5na moodustus"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Rindliitnimis\u00f5na on liits\u00f5na, mis koosneb kahest v\u00f5rdse kaaluga osast. Neid osi v\u00f5ib kirjutada kokku kas sidekriipsuga v\u00f5i ilma selleta: diivanvoodi<\/code>, haagissuvila<\/code>, pagar-kondiiter<\/code>, lasteaed-algkool<\/code>. Kui kaheosalise \u00fchendi osad ei ole v\u00f5rdse kaaluga, vaid \u00fcks laiendab teist, on sobivam moodustada rindliitnimis\u00f5na asemel laiendliitnimis\u00f5na: m\u00fc\u00fcja-konsultant<\/code> \u2192 m\u00fc\u00fcgikonsultant<\/code>.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

T\u00fc\u00fcpiline liitnimis\u00f5na koosneb p\u00f5his\u00f5nast (liits\u00f5na j\u00e4relosa), mida t\u00e4iendab v\u00f5i t\u00e4psustab t\u00e4iends\u00f5na (liits\u00f5na esiosa), nt aknaklaas<\/em>, laudlina<\/em>. Selliseid liitnimis\u00f5nu nimetatakse laiendliitnimis\u00f5nadeks. Teine t\u00fc\u00fcp liitnimis\u00f5nu on sellised, mis koosnevad kahest v\u00f5rdse kaaluga osast. Neid nimetatakse rindliitnimis\u00f5nadeks, sest liits\u00f5na osade vaheline seos on v\u00f5rreldav rindfraasi omaga, nt diivanvoodi<\/code>, pagar-kondiiter<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Rindliitnimis\u00f5nu kirjutatakse kokku nagu laiendliits\u00f5nu (diivanvoodi<\/code>, haagissuvila<\/code>), v\u00f5i sidekriipsuga nagu paariss\u00f5nu (pagar-kondiiter<\/code>, lasteaed-algkool<\/code>). Paariss\u00f5nad on sidekriipsuga kirjutatavad \u00fchendid, mis t\u00e4histavad mingit kogumit, milles on mitu eset, olendit v\u00f5i n\u00e4htust: sukad-sokid<\/em>, silk-leib<\/em>. Rindliitnimis\u00f5nad t\u00e4histavad alati \u00fcht olendit, eset v\u00f5i n\u00e4htust, nt diivanvoodi<\/code> on \u00fcks m\u00f6\u00f6bliese, mis toimib nii diivani kui ka voodina, pagar-kondiiter<\/code> on \u00fcks inimene, kes teeb nii pagari kui ka kondiitri t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n

Nimis\u00f5nu liites on seega oluline j\u00e4lgida, kumb liits\u00f5na moodustada, kas laiend- v\u00f5i rindliits\u00f5na, ning kas liits\u00f5na osade vahel on vaja kasutada ka sidekriipsu. Eriti tasub seda kaaluda mitmesuguste ametite nimetamisel, sest sidekriipsuga kirjutatavate kaheosaliste nimetuste hulgas on n\u00e4ha rohkesti ametinimetusi.<\/p>\n\n\n\n

lasteaed-algkool<\/em>, m\u00fc\u00fcja-klienditeenindaja<\/em><\/h4>\n\n\n\n

Rindliitnimis\u00f5nas on kaks v\u00f5rdset poolt, nt lasteaias-algkoolis<\/code> on koos lasteaed ja algkool (v\u00f5ib olla ka lasteaed-p\u00f5hikool<\/code>). Sama t\u00fc\u00fcpi liits\u00f5nad on veel nt tulet\u00f5rjuja-p\u00e4\u00e4stja<\/code>, autojuht-parameedik<\/code>, m\u00fc\u00fcja-kassapidaja<\/code>, referent-toimetaja<\/code>, keeletoimetaja-korrektor<\/code>, projektijuht-konsultant<\/code>; muuseum-kohvik<\/code>, muuseum-raamatukogu<\/code>, muuseum-kontserdisaal<\/code>, arve-saateleht<\/code>. <\/p>\n\n\n\n

Ka v\u00f5rdsete komponentide puhul ei ole k\u00f5ik kaheosalised nimetused siiski tingimata tarvilikud. Nt m\u00fc\u00fcja v\u00f5i giidi t\u00f6\u00f6 ongi kliente teenindada, mist\u00f5ttu piisaks kaheosaliste nimetuste m\u00fc\u00fcja-klienditeenindaja<\/code>, klienditeenindaja-m\u00fc\u00fcja<\/code> v\u00f5i klienditeenindaja-giid<\/code> asemel m\u00fc\u00fcjast v\u00f5i giidist. Uno Mereste (2000) on kaheosalisi ametinimetusi anal\u00fc\u00fcsides toonud sellise n\u00e4ite: enamik koolidirektoreid on \u00fchtlasi \u00f5petajad, kuid me ei nimeta neid direktoriteks-\u00f5petajateks<\/em> v\u00f5i \u00f5petajateks-direktoriteks<\/em>. Selle, et t\u00e4idetakse ka muid \u00fclesandeid, saab alati kirja panna ametijuhendisse.<\/p>\n\n\n\n

arst-resident<\/em> ja resident(arst)<\/em><\/h4>\n\n\n\n

On teisigi n\u00e4iteid, kus kahe s\u00f5na asemel piisab emmast-kummast; m\u00f5ni selline nimetus koosneb v\u00f5\u00f5rs\u00f5nast ja sama t\u00e4hendusega omas\u00f5nast, nagu arst-resident<\/code>. Kuiv\u00f5rd residendi<\/em> \u00fcks t\u00e4hendusi on \u2019residentuuris eriala\u00f5pet j\u00e4tkav noor arst\u2019, see t\u00e4hendab, et resident ise on \u00fcks arste, puudub vajadus \u00fchendi \u201earst-resident\u201c j\u00e4rele. Kui siiski on vaja arste liigitada, sobib liita kujul residentarst<\/code>, nt internarstid ja residentarstid<\/code> = internid ja residendid<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

pedagoog-metoodik<\/em> ja metoodikapedagoog<\/em><\/h4>\n\n\n\n

Kui sidekriipsuga vormistatud nimetus ei koosne kahest v\u00f5rdsest osast, vaid p\u00f5hjast ja seda t\u00e4psustavast t\u00e4iendist, on otstarbekam moodustada rindliits\u00f5na asemel laiendliits\u00f5na. Lihtsamini \u00f6eldes t\u00e4hendab see seda, et kaheosalise nimetuse j\u00e4relosa tuleks t\u00f5sta esimeseks, nt pedagoog-metoodik<\/code> \u2192 metoodikpedagoog<\/code> \u2019pedagoogi k\u00f5rgeim ametij\u00e4rk\u2019, jurist-lingvist<\/code> \u2192 keelejurist<\/code> \u2019keelele spetsialiseerunud jurist\u2019, kirurg-onkoloog<\/code> \u2192 onkokirurg<\/code> \u2019onkoloogiale spetsialiseerunud kirurg\u2019, arst-konsultant<\/code> \u2192 konsultantarst<\/code> (vrd konsultantprofessor<\/em>). Metoodikpedagoog<\/code> liik pedagooge, keelejurist<\/code> liik juriste jne. Kasutusest on n\u00e4ha, et edukalt on l\u00e4inud omaaegse sidekriipsuga nimetuse kunstnik-jumestaja<\/code> asendamine eestip\u00e4rasema liits\u00f5naga jumestuskunstnik<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

m\u00fc\u00fcja-konsultant<\/em> ja m\u00fc\u00fcgikonsultant<\/em><\/h4>\n\n\n\n

M\u00f5nikord on liits\u00f5na osade j\u00e4rjekord \u00f5ige, kuid \u00f5ige ei ole t\u00e4iends\u00f5na vorm, t\u00e4psemini \u00f6eldes on see vorm eesti maitsele v\u00f5\u00f5ras. Paarisnimetus \u201earst-ametnik\u201c oleks loomulikus eesti keeles arstist ametnik<\/code> (arstiks \u00f5ppinud isik, kes t\u00f6\u00f6tab ametnikuna), st nimetavas t\u00e4iends\u00f5na tuleb asendada seest\u00fctlevas t\u00e4iends\u00f5naga; \u201emiljon\u00e4r-paadialune\u201c on miljon\u00e4rist paadialune<\/code>, kui liigitame paadialuseid (v\u00f5i paadialusest miljon\u00e4r<\/code>, kui liigitame miljon\u00e4re). Nimetustest \u201ekauplus-salong\u201c ja \u201em\u00fc\u00fcja-konsultant\u201c saame eestip\u00e4rasemad liits\u00f5nad, kui asendame nimetava k\u00e4\u00e4nde omastavaga ja valime t\u00e4iends\u00f5nadeks kaupluse<\/em> ja m\u00fc\u00fcja<\/em> asemel m\u00fc\u00fcgi<\/em> (asutuse ja elukutse asemele valdkond), seega m\u00fc\u00fcgisalong<\/code> ja m\u00fc\u00fcgikonsultant<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

peaministri n\u00f5unik \u2013 peaministri b\u00fcroo juhataja<\/em> <\/h4>\n\n\n\n

Osa rindliitnimis\u00f5nu m\u00f5jub eesti keeles v\u00f5rdlemisi loomulikult ja neid tavatsetakse kirjutada ilma sidekriipsuta kokku, nt diivanvoodi<\/code>, kappkell<\/code>, kauplusladu<\/code>, k\u00f6\u00f6ktuba<\/code>, haagiselamu<\/code>, saunsuvila<\/code>, katuslagi<\/code>, kittelkleit<\/code>, s\u00e4rkpluus<\/code>, bassbariton<\/code>, k\u00f6sterkoolmeister<\/code>, palvushommikus\u00f6\u00f6k<\/code>; osas n\u00e4eb siiski ka sidekriipsu, mis toob kaasa k\u00e4\u00e4namisk\u00fcsimuse.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Ester Kindlam (1958) on s\u00f5nastanud reegli, mille kohaselt tuleks liits\u00f5nana k\u00e4\u00e4natavaid s\u00f5nu kirjutada ilma sidekriipsuta (nt insenernormeerijal<\/b>); sidekriips s\u00e4ilitada ainult siis, kui \u00fchendi \u00fcks osa on liits\u00f5na (nt revident-raamatupidajal<\/b>). K\u00e4\u00e4nata tuleks ka neid revident-raamatupidaja t\u00fc\u00fcpi s\u00f5nu nagu liits\u00f5nu, mist\u00f5ttu on Rein Kull (1960) t\u00f5lgendanud sidekriipsu siin pigem loetavussidekriipsuna kui ja<\/i>-sidekriipsuna. Ka \u201eEesti keele grammatika II\u201c (1993) on soovitanud siduda rindliitnimis\u00f5nade kirjapilti nende k\u00e4\u00e4namisega: kui rindliitnimis\u00f5na esiosa ei muudeta, pole sidekriips vajalik (nt lasteaedkoolist<\/b>, kohviks\u00f6\u00f6klas<\/b>, kolonelleitnante<\/b>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Kui \u00fchel v\u00f5i lausa m\u00f5lemal pool kriipsu on s\u00f5na\u00fchend, asendab sidekriipsu m\u00f5ttekriips, mille \u00fcmber j\u00e4etakse t\u00fchikud, nt peaministri n\u00f5unik \u2013 peaministri b\u00fcroo juhataja<\/code>. Tegelikus keeletarvituses on teiste keelte eeskujul tahetud kasutada ka kaldkriipsu, nt Euroopa Liidu v\u00e4lisasjade ja julgeolekupoliitika k\u00f5rge esindaja \/ Euroopa Komisjoni asepresident<\/code>, vrd High Representative of the Union for Foreign Affairs and Security Policy\/Vice-President of the European Commission<\/em>. Kaldkriipsu n\u00e4eb ka juba liits\u00f5nade vahel, nt laot\u00f6\u00f6line\/t\u00f5stukijuht<\/code> pro laot\u00f6\u00f6line-t\u00f5stukijuht<\/code>, kuid tuleb siiski arvestada, et see mitmet\u00e4henduslik vahem\u00e4rk tekitab ametinimetuste puhul vaid segadust.<\/p>\n\n\n\n

Eesti keelele ei ole omased pikad jutustavad ametinimetused. (\u00d5petlik on n\u00e4iteks 2014. a ilmunud \u201eHariduse ja kasvatuse s\u00f5naraamatu\u201c artikkel tegevusjuht<\/em>, millele vene keeles on tulnud vasteks seada  \u0441\u043e\u0446\u0438\u0430\u043b\u044c\u043d\u044b\u0439 \u043f\u0435\u0434\u0430\u0433\u043e\u0433 \u2013 \u043e\u0440\u0433\u0430\u043d\u0438\u0437\u0430\u0442\u043e\u0440 \u0438 \u0440\u0443\u043a\u043e\u0432\u043e\u0434\u0438\u0442\u0435\u043b\u044c \u0434\u0435\u044f\u0442\u0435\u043b\u044c\u043d\u043e\u0441\u0442\u0438 \u043f\u043e\u0434\u043e\u043f\u0435\u0447\u043d\u044b\u0445<\/em>.) Seega oleks kaheosaliste nimetuste v\u00e4ltimisel palju abi sellest, kui piirduda ametite nimetamisel t\u00f6\u00f6taja k\u00f5ige t\u00e4htsama \u00fclesandega; k\u00f5iki k\u00f5rval\u00fclesandeid ei saa nagunii kellegi ametinimetuses \u00fcles lugeda. See soovitus on eriti asjakohane neil juhtudel, kui kriipsuga \u00fchendatakse s\u00f5na\u00fchendeid. Otsustagem \u00e4ra, kas olla peaministri n\u00f5unik<\/code> v\u00f5i peaministri b\u00fcroo juhataja<\/code>, valitsuse n\u00f5unik<\/code> v\u00f5i Euroopa Liidu asjade direktor<\/code>, Euroopa Liidu N\u00f5ukogu eesti keele osakonna juhataja<\/code> v\u00f5i Tartu \u00dclikooli k\u00fclalisprofessor<\/code>, haljastusosakonna juhataja<\/code> v\u00f5i linnaaednik<\/code>, juhatuse esimees<\/code> v\u00f5i peadirektor <\/code>jne. M\u00f5ned pikemad nimetuspaarid on \u00f5igupoolest juba l\u00e4hemad lausele kui liits\u00f5nale, mist\u00f5ttu neisse v\u00f5ikski vastavalt suhtuda, s.o siduda neid lausesse rinnastava sidendi ehk ja<\/em>-s\u00f5naga v\u00f5i komaga (mitte liits\u00f5nakriipsuga). Muidugi peaks siis lausest ka selguma (nt \u00f6eldise ainsuse-mitmuse kaudu), kas nimetus t\u00e4histab \u00fcht v\u00f5i kaht isikut.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Vene sidekriipsulistele \u00fchenditele (mis t\u00e4histavad kindlaid m\u00f5isteid) vastavad eesti keeles liits\u00f5nad, mida sobib kirjutada ilma sidekriipsuta nii sel juhul, kui \u00fchend koosneb sisuliselt t\u00e4iend- ja p\u00f5his\u00f5nast (vene \u0448\u043a\u043e\u043b\u0430-\u0438\u043d\u0442\u0435\u0440\u043da\u0442<\/i>, \u0432\u0430\u0433\u043e\u043d-\u0440\u0435\u0441\u0442\u043e\u0440\u0430\u043d<\/i>, eesti internaatkool<\/b>, restoranvagun<\/b>), kui ka sel juhul, kui \u00fchendi komponendid on enam-v\u00e4hem v\u00f5rdsed (vene \u043a\u0430\u0444\u0435-\u0441\u0442\u043e\u043b\u043e\u0432\u0430\u044f<\/i>, \u043a\u0430\u0444\u0435-\u0440\u0435\u0441\u0442\u043e\u0440\u0430\u043d<\/i>, eesti kohviks\u00f6\u00f6kla<\/b>, kohvikrestoran<\/b>).<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n