{"id":4749,"date":"2021-09-10T16:07:32","date_gmt":"2021-09-10T13:07:32","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=4749"},"modified":"2026-03-24T11:14:20","modified_gmt":"2026-03-24T09:14:20","slug":"rindliitomadussona-moodustus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/rindliitomadussona-moodustus\/","title":{"rendered":"Rindliitomaduss\u00f5na moodustus"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Rindliitomaduss\u00f5na koosneb v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsetest liikmetest, milleks saavad olla omaduss\u00f5nad, kesks\u00f5nad ja mata<\/em>-vorm.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Mitmest omaduss\u00f5nast koosnevad \u00fcksused on moodustusk\u00e4igult liitomaduss\u00f5nad, nimis\u00f5nafraasituletised ja liitnimis\u00f5natuletised.<\/p>\n\n\n\n

Liitomaduss\u00f5nad<\/h3>\n\n\n\n

Kui liits\u00f5na sisaldab v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rseid liikmeid, on tegu rindliitomaduss\u00f5naga<\/strong>. Selle p\u00f5hitunnuseks on \u00fcmbers\u00f5nastus sides\u00f5naga ja<\/em>, nt magushapu<\/code>kapsas on kapsas, mis on \u00fchtaegu magus<\/em> ja hapu<\/em>, sotsiaal-majanduslik <\/code>areng on areng, mis on sotsiaalne ja majanduslik. M\u00f5nede rindliits\u00f5nade osad on tavaks kirjutada pigem kokku: ntk\u00fclmniiske<\/code>, n\u00f5guskumer<\/code>, tehnomajanduslik<\/code>, m\u00f5nede osad on tavaks pigem \u00fchendada sidekriipsuga: v\u00f5rdlev-ajalooline<\/code>, s\u00f5jalis\u2011sportlik<\/code>, agraar-industriaalne<\/code>. \u00a0Leidub ka selliseid, mida kirjutatakse m\u00f5lemal moel, nt sinimustvalge<\/code>, sini-must-valge<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Kui liits\u00f5na \u00fcks liige laiendab teist, nimetatakse liits\u00f5na laiendliitomaduss\u00f5naks<\/strong>: helepunane<\/code>, tumeroheline<\/code>, piimjasvalge<\/code>, luitunudsinine<\/code>, k\u00f5rvetavkuum<\/code>, kemopuhas<\/code>.<\/em> Osa laiendliits\u00f5nu vastab omaduss\u00f5nafraasile, kus omaduss\u00f5nast l\u00e4htuv lt<\/em>– v\u00f5i sti<\/em>-liiteline viisim\u00e4\u00e4rs\u00f5na laiendab liits\u00f5na j\u00e4relosas olevat omaduss\u00f5na: rumaljulge<\/code> \u2019rumalasti julge\u2019, seismoaktiivne<\/code> <\/em>\u2019seismiliselt aktiivne\u2019.<\/p>\n\n\n\n

Muud mitmest omaduss\u00f5nat\u00fcvest koosnevad \u00fcksused<\/h3>\n\n\n\n

Nimis\u00f5nafraasituletised<\/h4>\n\n\n\n

Need on saadud omaduss\u00f5na ja nimis\u00f5na \u00fchendeist: pruunisilmne<\/code> <\/em>(< pruunide silmadega), t\u00f6mbilehine<\/code>, n\u00f5rgam\u00f5istuslik<\/code>, heasoovlik<\/code>, v\u00e4ikese\u00f5ieline<\/code>, heledajuukseline<\/code>. Selliste s\u00f5na\u00fchendist l\u00e4htuvate tuletiste puhul on n\u00e4htud moodustust\u00fc\u00fcpi, kus korraga rakenduvad liitmine ja tuletus. Sidekriipsuga kirjutatakse avalik-\u00f5iguslik<\/code> (< avalik \u00f5igus), ajaloolis-geograafiline <\/code>(< ajalooline geograafia), teaduslik-fantastiline<\/code> <\/em>(< teaduslik fantastika).<\/p>\n\n\n\n

Liitnimis\u00f5natuletised<\/h4>\n\n\n\n

Omaduss\u00f5nalise esiosaga liitnimis\u00f5nast l\u00e4htuvad nt madalpingeline<\/code> (< madalpinge), vanamehelik<\/code> <\/em>(< vanamees), j\u00e4mekoomiline<\/code> <\/em>(< j\u00e4mekoomika), objektiividealistlik<\/code> <\/em>(< objektiividealism), immunohistokeemiline<\/code> (< immunohistokeemia).<\/p>\n\n\n\n

Rindliitomaduss\u00f5nad<\/h3>\n\n\n\n

Rindliitomaduss\u00f5na esi- ja j\u00e4relosaks sobivad nii oma- kui ka v\u00f5\u00f5rt\u00fcvelised omaduss\u00f5nad (liiteta ja liitega), v<\/em>-, tav<\/em>-, nud<\/em>-, tud<\/em>-kesks\u00f5nad ning mata<\/em>-vormid: k\u00fclmniiske<\/code> k\u00e4si, hapukasmagus<\/code> maitse, alandlik-valvas<\/code> pilk, kehalis-ps\u00fc\u00fchiline<\/code> menetlus, p\u00f5gus-piinatud<\/code> naeratus, uhkeldav-kerglane<\/code> k\u00f5nemaneer, usulis-moraliseeriv<\/code> tekst, k\u00fcsiv-siduv<\/code> ases\u00f5na, poliitilis-majanduslikud<\/code> tegurid. T\u00e4ist\u00fcveline (s.o l\u00fchenemata) esiosa liitub nimetavas: valusmagus<\/code>, piklikelliptiline<\/code>, loov-praktiline<\/code>, nauditav-meeleolukas<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

ne-<\/em>tuletis l\u00fcheneb liite v\u00f5rra, nt punaroheline<\/code> (puna\/ne + roheline), sinimustvalge<\/code>, tasan\u00f5gus<\/code>, <\/em>sotsiaal-majanduslik<\/code>, naiiv-m\u00fcstiline<\/code>, materiaal-tehniline<\/code>, sotsiaal-ps\u00fchholoogiline<\/code>, kollektiiv-industriaalne<\/code>, vokaal-instrumentaalne<\/code>, maniakaal-depressiivne<\/code>.<\/em><\/p>\n\n\n\n

line-<\/em>tuletis l\u00fcheneb t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku v\u00f5rra (omastava t\u00fcvest): allegoorilis-moraliseeriv<\/code>, <\/em>kuuldelis-vaateline<\/code>, <\/em>m\u00fcstilis-askeetlik<\/code>, <\/em>s\u00f5jalis-feodaalne<\/code>, <\/em>s\u00f5nalis-muusikaline<\/code>. <\/p>\n\n\n\n

Pikema v\u00f5\u00f5rt\u00fcvelise esiosaga liits\u00f5nade k\u00f5rval k\u00e4ibib l\u00fchemaid variante, kus v\u00f5\u00f5romaduss\u00f5nalist esikomponenti (enamasti line-<\/em>, vahel ka ne-<\/em>liitelist) asendab seotud v\u00f5\u00f5rt\u00fcve ja sidevokaali o<\/em> \u00fchend. Sellist esiosa on nimetatud ka pooleesliiteks ehk prefiksoidiks. Nt keemilis-mehaaniline<\/code> <\/em>ja kemomehaaniline<\/code> t\u00f6\u00f6tlus, tehnilis-majanduslik<\/code> ja tehnomajanduslik<\/code> n\u00e4itaja, viskooselastne<\/code> (viskoosne + elastne) ja viskoelastne<\/code> aine. M\u00f5nel juhul domineerib kasutuses o<\/em>-esiosaga liits\u00f5na, nt audiovisuaalne<\/code> (vrd auditiiv-visuaalne<\/code>). <\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n