{"id":4819,"date":"2021-09-12T05:38:45","date_gmt":"2021-09-12T02:38:45","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=4819"},"modified":"2023-12-29T06:01:38","modified_gmt":"2023-12-29T04:01:38","slug":"korea-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/korea-nimed\/","title":{"rendered":"Korea nimed"},"content":{"rendered":"\n

Korea keel (\ud55c\uad6d\uc5b4 Hanguk-eo<\/em> ~ \uc870\uc120\uc5b4 Chos\u014fn-\u014f<\/em>), mis on isoleeritud keel (ilma sugulaskeelteta), on ametikeel L\u00f5una-Koreas ja P\u00f5hja-Koreas, tal on ka v\u00e4hemuskeele staatus Hiinas Jilinis Yanbiani Korea autonoomses ringkonnas ja Changbai autonoomses maakonnas.<\/p>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Korea keel kasutab oma kirja (\ud55c\uae00 hangeul<\/em> ~ \uc870\uc120\uae00 chos\u014fn’g\u016dl<\/em>), mis oma olemuselt on t\u00e4hestik, ent vormilt meenutab silpkirja. N\u00e4iteks korea kirja nimetus L\u00f5una-Koreas hangeul<\/em> koosneb kuuest h\u00e4\u00e4likust (eu<\/em> m\u00e4rgib \u00fcht, [\u00f5]-h\u00e4\u00e4likut) ja kahest silbist. Korea kirjas ei ole see s\u00f5na m\u00e4rkidega \u00fches reas \u314e\u314f\u3134\u3131\u3161\u3139, vaid silpidesse r\u00fchmitatult \ud55c\uae00. Korea t\u00e4hestikus on 24 p\u00f5hit\u00e4hte (14 kaash\u00e4\u00e4liku- ja 10 t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut\u00e4hte), lisaks on 5 tugevkaash\u00e4\u00e4likut\u00e4hte ja 11 kombineeritud t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut\u00e4hte. Korea t\u00e4hestik (sulgudes ladina vaste; kui on kaks, siis esimene McCune’i-Reischaueri, teine L\u00f5una-Korea s\u00fcsteemi kohaselt):<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

\u3131 {k|g}<\/code>, \u314b {k'|k}<\/code>, \u3132 {kk}<\/code>, \u3137 {t|d}<\/code>, \u314c {t'|t}<\/code>, \u3138 {tt}<\/code>, \u3142 {p|b}<\/code>, \u314d {p'|p}<\/code>, \u3143 {pp}<\/code>, \u3148 {ch|j}<\/code>, \u314a {ch'|ch}<\/code>, \u3149 {tch|jj}<\/code>, \u3145 {s}<\/code>, \u3146 {ss}<\/code>, \u314e {h}<\/code>, \u3147 {- ~ ng}<\/code>, \u3134 {n}<\/code>, \u3139 {r ~ n ~ l | r ~ l}<\/code>, \u3141 {m}<\/code>, \u314f {a}<\/code>, \u3153 {\u014f|eo}<\/code>, \u3157 {o}<\/code>, \u315c {u}<\/code>, \u3161 {\u016d|eu}<\/code>, \u3163 {i}<\/code>, \u3150 {ae}<\/code>, \u3154 {e}<\/code>, \u315a {oe}<\/code>, \u3151 {ya}<\/code>, \u3155 {y\u014f|yeo}<\/code>, \u315b {yo}<\/code>, \u3160 {yu}<\/code>, \u3152 {yae}<\/code>, \u3156 {ye}<\/code>, \u3158 {wa}<\/code>, \u315d {w\u014f|wo}<\/code>, \u315f {wi}<\/code>, \u3159 {wae}<\/code>, \u315e {we}<\/code>, \u3162 {\u016di|ui}<\/code>.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Kuni hilise ajani kasutati korea keeles ka hiina logograafilisel kirjal p\u00f5hinevat kirja (\u6f22\u5b57 ehk \ud55c\uc790 hanja<\/em>), milles hiina kirjam\u00e4rke loeti korea keelele kohandatud viisil. K\u00f5iki korea s\u00f5nu ei olnud selles kirjas v\u00f5imalik kirja panna. Korea t\u00e4htkiri leiutati k\u00fcll 1443\u20131444, kuid see ei tulnud laiemalt kasutusele enne 20. sajandi algust. P\u00f5hja-Korea l\u00e4ks sellele kirjale \u00fcle alates 1949. aastast, L\u00f5una-Koreas on \u00fcleminek toimunud j\u00e4rk-j\u00e4rgult alates 1970. aastatest, hanja<\/em> esineb n\u00fc\u00fcd eesk\u00e4tt l\u00fchenditena ja samak\u00f5laliste s\u00f5nade (homon\u00fc\u00fcmide) t\u00e4henduserinevuste selgitamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Korea nimede latiniseerimiseks ei ole \u00fchtset rahvusvahelist s\u00fcsteemi, ent levinuim on McCune’i-Reischaueri s\u00fcsteem 1939. aastast, mida l\u00e4hedasel kujul kasutatakse P\u00f5hja-Koreas. L\u00f5una-Koreas on 2000. aastast j\u00f5us riiklik latinisatsioon ehk omaladina, mis n\u00fc\u00fcdseks on laialt kasutuses (vt ka ingliskeelset ametlikku tabelit<\/a> Riikliku Korea Keele Instituudi kodulehel), v\u00e4lja arvatud perekonnanimedes.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis on korea nimesid soovitatav \u00fcmber kirjutada ladina kirja, v\u00f5ttes \u00fcldjuhul aluseks McCune’i-Reischaueri s\u00fcsteemi<\/a> (keeletoimkonna soovitus 1996. aastast). L\u00f5una-Korea nimede puhul aga sobib rakendada selle riigi oma, 2000. a kinnitatud s\u00fcsteemi<\/a> (keeletoimkonna soovitus 2012. aastast). Isikunimede puhul on otstarbekas j\u00e4rgida neid kujusid, mida isik ise tarvitab v\u00f5i mis ladinat\u00e4helises maailmas on levinuimad.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Kahe s\u00fcsteemi kasutamine \u00fche keele jaoks on v\u00f5rdlemisi erandlik, aga paratamatu olukorras, kus on kaks eraldi Korea riiki, kes ei ole omavahel kokku leppinud \u00fchise s\u00fcsteemi kasuks. Peamine erinevus McCune’i-Reischaueri (MR) ja L\u00f5una-Korea (LK) s\u00fcsteemi vahel on selles, kuidas eristatakse h\u00f5ngusega (aspiratsiooniga) ja ilma h\u00f5nguseta sulgh\u00e4\u00e4likuid. MRis on esimesed \u00fclakomaga (k’, p’, t’, ch’<\/em>), teised ilma (k, p, t, ch<\/em>). LKs on kasutusel eri t\u00e4hed, esimeste puhul k, p, t, ch<\/em>, teiste puhul g, b, d, j<\/em>. Erinevus on ka kahe t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku m\u00e4rkimises: MRis \u014f<\/em> ja \u016d<\/em>, LKs eo<\/em> ja eu<\/em>. LK s\u00fcsteemi eelis on lisam\u00e4rkide v\u00e4ltimine (MRis t\u00e4hendaks \u00fclakoma v\u00f5i lisam\u00e4rgi \u00e4raj\u00e4tmine segiminekut m\u00f5ne teise h\u00e4\u00e4likuga). J\u00e4rgnevas tabelis on v\u00f5rdluseks toodud n\u00e4ited kummaski s\u00fcsteemis.<\/p>\n\n\n\n

MR=LK<\/em><\/th>Korea kiri<\/th>McCune-Reischauer<\/th>L\u00f5una-Korea<\/th><\/tr><\/thead>
ch<\/strong> = j<\/em><\/td>\uc7a5\uac15<\/td>Changgang<\/td>Janggang<\/em><\/td><\/tr>
ch’<\/strong> = ch<\/em><\/td>\ucd08\uc0b0<\/td>Ch’osan<\/td>Chosan<\/em><\/td><\/tr>
k<\/strong> = g<\/em><\/td>\uac15\ub0a8<\/td>Kangnam<\/td>Gangnam<\/em><\/td><\/tr>
k’<\/strong> = k<\/em><\/td>(\uc544\uba54\ub9ac\uce74)<\/td>(Amerik’a)<\/td>(Amerika<\/em>)<\/td><\/tr>
\u014f<\/strong> = eo<\/em><\/td>\uc548\uc131<\/td>Ans\u014fng<\/td>Anseong<\/em><\/td><\/tr>
p<\/strong> = b<\/em><\/td>\ubd80\uc0b0<\/td>Pusan<\/td>Busan<\/em><\/td><\/tr>
p’<\/strong> = p<\/em><\/td>\ud48d\uc11c<\/td>P’ungs\u014f<\/td>Pungseo<\/em><\/td><\/tr>
t<\/strong> = d<\/em><\/td>\ub300\uad6c<\/td>Taegu<\/td>Daegu<\/em><\/td><\/tr>
t’<\/strong> = t<\/em><\/td>\ud0dc\ud0c4<\/td>T’aet’an<\/td>Taetan<\/em><\/td><\/tr>
\u016d<\/strong> = eu<\/em><\/td>\ud568\ud765<\/td>Hamh\u016dng<\/td>Hamheung<\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Kui on vaja eristada, kumma s\u00fcsteemiga mingil juhul on tegemist, v\u00f5ib juhinduda j\u00e4rgmistest tunnustest:<\/p>\n\n\n\n