{"id":5164,"date":"2021-09-21T12:43:03","date_gmt":"2021-09-21T09:43:03","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=5164"},"modified":"2022-05-11T17:04:31","modified_gmt":"2022-05-11T14:04:31","slug":"euroopa-liidu-sonavoistlus-2002","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/euroopa-liidu-sonavoistlus-2002\/","title":{"rendered":"Euroopa Liidu s\u00f5nav\u00f5istlus 2002"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"luhidalt-block_614d9f13f8c09\" class=\"luhidalt\">\r\n   <h4>L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00f5nav\u00f5istlusel esile t\u00f5stetud 16 uudiss\u00f5nast on \u00fcldkeeles k\u00f5ige paremini juurdunud tuletised <code>l\u00f5imimine<\/code> ja<em> <\/em><code>\u00fcleilmastumine<\/code> ning liits\u00f5na <code>vaba\u00fchendus<\/code>. P\u00e4ris h\u00e4sti l\u00e4heb ka liits\u00f5nal <code>rakker\u00fchm<\/code>. <\/p>\n\n\n\r\n<div id=\"pikemalt-block_614d9f31f8c0a\" class=\"pikemalt\">\r\n\r\n   <h4>Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00f5nav\u00f5istluse kuulutasid 17. septembril 2002 v\u00e4lja Emakeele Selts, Euroopa Liidu infosekretariaat, haridusministeerium, eesti \u00f5igust\u00f5lke keskus ja Postimees. V\u00f5istluse algatas toonane Euroopa Liidu infosekretariaadi juhataja Hannes Rumm ning eesm\u00e4rk oli leida ladusad, t\u00e4psed ja eestip\u00e4rased vasted m\u00f5nede Euroopa Liidu m\u00f5istete tarvis, mis olid saanud Eesti elus p\u00e4ris igap\u00e4evaseks, kuid millel polnud veel eesti s\u00f5na. M\u00f5isteid, mis v\u00f5istlusele v\u00e4lja pandi, oli kokku 13, ning pakkumusi sai esitada 21. oktoobrini 2002.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u017d\u00fcriid juhtis Mati Erelt (Emakeele Seltsi esimees, Tartu \u00fclikooli eesti keele professor), liikmed olid Erkki Bahovski (Postimehe ajakirjanik), Tiiu Erelt (eesti keele instituudi vanemteadur), Toomas-Hendrik Ilves (riigikogu liige), Krista Kerge (Tallinna pedagoogika\u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ud), Peeter Kreitzberg (riigikogu liige), Raivo Rammus (eesti \u00f5igust\u00f5lke keskuse peatoimetaja), Hannes Rumm (riigikantselei Euroopa Liidu infosekretariaadi juhataja), T\u00f5nu Tender (haridusministeeriumi keeletalituse juhataja).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00f5nu sai pakkuda kirja teel ning Internetis, kirju tuli 111 ja v\u00f5rgus oli s\u00f5nu pakkumas k\u00e4idud 546 korral. Kokku oli ettepanekuid umbes 5300 (sh korduvad).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Selleks, et pakkumused omavahel v\u00f5istlema ei hakkaks, valis \u017e\u00fcrii iga m\u00f5iste tarvis v\u00e4lja ainult \u00fche s\u00f5na. Kolmel v\u00f5istlusele pandud m\u00f5istel oli eesti keeles juba olemas sobiv v\u00f5\u00f5rs\u00f5naline vaste, omas\u00f5na lisandudes moodustus oma- ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5na paar: <code>\u00fcleilmastumine<\/code> ehk <em>globaliseerumine<\/em>, <code>l\u00f5imimine<\/code> ehk <em>integratsioon<\/em>, <code>l\u00e4himus(p\u00f5him\u00f5te)<\/code> ehk <em>subsidiaarsus<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5idus\u00f5nad<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><code>sihtkomisjon<\/code>,<strong> <\/strong><code>sihtkomitee<\/code> \u2019kindlaks juhtumiks moodustatav komisjon v\u00f5i komitee\u2019 <em>ad hoc<\/em>-komisjoni v\u00f5i -komitee asemel (<em>siht<\/em>-liits\u00f5nu pakkusid 29 osav\u00f5tjat)<\/li><li><code>\u00fcleilmastumine<\/code> globaliseerumise k\u00f5rval (14 osav\u00f5tjat)<\/li><li><code>l\u00f5imimine<\/code>,<strong> <\/strong><code>l\u00f5iming<\/code><strong> <\/strong>(Euroopa) integratsiooni k\u00f5rval (Ain Kaalep)<\/li><li><code>kriisiohjamine<\/code> kriisikorralduse, -ohjelduse, -reguleerimise asemel (8 osav\u00f5tjat). M\u00f5iste sisuks on rahvusvahelised meetmed, mille eesm\u00e4rk on takistada kriisi v\u00f5i konflikti kontrollimatut laienemist. Peale selle pidas \u017e\u00fcrii tarvilikuks liits\u00f5na <code>kriisimaandamine<\/code>, mis toob esile kriisi l\u00f5ppfaasi.<\/li><li><code>t\u00e4isleppimatus<\/code> \u2019\u00fchiskonnavaenuliku k\u00e4itumise mittelubamine\u2019 nulltolerantsi asemel (Helgi Ilo, Mait Talts)<\/li><li><code>l\u00e4himus<\/code>,<strong> <code>l\u00e4himusp\u00f5him\u00f5te<\/code><\/strong> subsidiaarsuse k\u00f5rval (tuletise <em>l\u00e4himus<\/em> pakkus Aado Keskpaik). L\u00e4himus on p\u00f5him\u00f5te, mille kohaselt tuleb otsused teha sel tasandil (omavalitsus, riik, Euroopa Liit), kus neid on k\u00f5ige m\u00f5istlikum teha.<\/li><li><strong><code>t\u00f5ukefondid<\/code><\/strong> struktuurifondide asemel (Eduard Selge, Silvi Nemvalts). T\u00f5ukefondid on neli \u00fcmberjagamisfondi (sotsiaalfond, regionaalarengu fond, p\u00f5llumajanduse ja kalanduse arengurahastu), millest rahastatakse Euroopa Liidu mahaj\u00e4\u00e4nud piirkondade majandus- ja sotsiaalarengu kiirendamist struktuuriliste \u00fcmberkorralduste abil.<\/li><li><code>rakker\u00fchm<\/code> \u2019\u00fche kindla \u00fclesande t\u00e4itmiseks loodud t\u00f6\u00f6r\u00fchm\u2019 ja <code>rakkej\u00f5ud<\/code><strong> <\/strong>\u2019erioperatsiooniks moodustatud v\u00e4e\u00fcksus\u2019 inglise <em>task force<\/em>\u2019i asemel (Endel Valdas)<\/li><li><code>mestimine<\/code> inglise <em>twinning<\/em>\u2019i asemel (Kadri Roos). M\u00f5iste sisuks on Euroopa Liidu liikmesriigi ametniku l\u00e4hetamine kandidaatriiki n\u00f5ustama kindlat projekti.<\/li><li><code>vaba\u00fchendus<\/code> valitsusv\u00e4lise organisatsiooni asemel (10 osav\u00f5tjat)<\/li><li><code>\u00fchenduse \u00f5igustik<\/code> \u2019Euroopa Liidu liikmesriike siduvate \u00f5igusaktide pidevalt t\u00e4ienev kogum\u2019 \u00fchenduse <em>acquis<\/em> asemel (Andres Aule)<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sobiva vasteta j\u00e4id inglise s\u00f5nad <em>opt-out<\/em> ja <em>opt-in<\/em>, mille sisuks on Euroopa Liidu liikmesriigi loobumine \u00fchenduse liikmete teatavas koost\u00f6\u00f6s osalemisest v\u00f5i sellega hiljem liitumine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5istluse tulemused kuulutati v\u00e4lja 25. novembril 2002. V\u00e4lja anti neli esimest, neli teist ja kuus kolmandat auhinda. I auhinna said Ain Kaalep (<em>l\u00f5imimine, l\u00f5iming<\/em>), Aado Keskpaik (<em>l\u00e4himus<\/em>), Endel Valdas (<em>rakker\u00fchm<\/em>) ja Kadri Roos (<em>mestima<\/em>). II auhinna said Helgi Ilo (<em>t\u00e4isleppimatus<\/em> ja <em>vaba\u00fchendus<\/em>), Mait Talts (<em>t\u00e4isleppimatus<\/em> ja <em>kriisiohjamine<\/em>), Eduard Selge (<em>t\u00f5ukefondid<\/em>) ning Silvi Nemvalts (<em>t\u00f5ukerahastud<\/em> ja <em>\u00fcleilmastumine<\/em>). III auhinna said T\u00f5nu Otsason (<em>\u00fcleilmastumine<\/em> ja <em>sihtkomisjon<\/em>), Reedik Riit (<em>kriisiohjamine<\/em> ja <em>sihtkomisjon<\/em>), Jaan Laats (<em>vaba\u00fchendus<\/em> ja <em>sihtkomisjon<\/em>), Matti Masing (<em>vaba\u00fchendus<\/em> ja <em>sihtkomisjon<\/em>), Andres Aule (<em>\u00fchenduse \u00f5igustik<\/em> ja <em>sihtkomitee<\/em>) ning Leemet Paulson (<em>vaba\u00fchendus<\/em> ja <em>sihtkomisjon<\/em>). Ergutusauhinna sai Jyv\u00e4skyl\u00e4 rahva\u00fclikooli eesti keele r\u00fchm (<em>l\u00e4hip\u00e4devus<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5idus\u00f5nade hulgas on liits\u00f5nu (<code>sihtkomisjon<\/code> v\u00f5i <code>sihtkomitee<\/code>, <code>kriisiohjamine<\/code>, <code>t\u00e4isleppimatus<\/code>, <code>t\u00f5ukefondid<\/code>, <code>rakker\u00fchm<\/code> v\u00f5i <code>rakkej\u00f5ud<\/code>, <code>vaba\u00fchendus<\/code>), tuletisi (<code>\u00fcleilmastumine<\/code>, <code>l\u00f5imimine<\/code> v\u00f5i <code>l\u00f5iming<\/code>, <code>l\u00e4himus<\/code>, lisaks s\u00f5na\u00fchendi <code>\u00fchenduse \u00f5igustik<\/code> koosseisus tuletis <code>\u00f5igustik<\/code>) ning uue t\u00e4henduse saanud k\u00f5nekeeles\u00f5na (<code>mestimine<\/code>). \u00dchtki tehiss\u00f5na \u017e\u00fcrii v\u00e4lja ei valinud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcldkeeles on k\u00f5ige paremini juurdunud tuletised <code>l\u00f5imimine<\/code> ja<em> <\/em><code>\u00fcleilmastumine<\/code> ning liits\u00f5na <code>vaba\u00fchendus<\/code>. Rahvas v\u00f5ttis h\u00e4sti vastu ka liits\u00f5na <code>t\u00f5ukefondid<\/code>, kuid ametnikud eelistasid senist terminit <em>struktuurifondid<\/em>. P\u00f5hjenduseks toodi nii termini v\u00e4ljavahetamisega kaasnevat segadust kui ka s\u00f5na <em>t\u00f5uge<\/em> negatiivset varjundit. S\u00f5na pakkujad olid m\u00f5elnud t\u00f5uget kui arengu kiirendajat ja mahaj\u00e4\u00e4musest \u00fcleaitajat. Tuntumate v\u00f5idus\u00f5nade k\u00f5rval l\u00e4heb p\u00e4ris h\u00e4sti ka liits\u00f5nal <code>rakker\u00fchm<\/code>, mida v\u00f5ib n\u00e4ha n\u00e4iteks filmit\u00f5lgetes ja kuulda uudistes.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Anneli Aasm\u00e4e, S\u00f5nav\u00f5istlus ootab omakeelseid vasteid. \u2013 Postimees 16. IX 2002. <\/li><li>Tiiu Erelt, <a href=\"https:\/\/www.emakeeleselts.ee\/omakeel\/2003_1\/OK_2003-1_01.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">S\u00f5nav\u00f5istlus andis uued eesti s\u00f5nad.<\/a> \u2013 Oma Keel 2003, nr 1, lk 5\u201319.<\/li><li>Rainer K\u00fcngas, <a href=\"https:\/\/keeljakirjandus.ee\/ee\/uncategorized\/sonavoistlusel-valjapakutud-sonade-juurdumisest\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">S\u00f5nav\u00f5istlusel v\u00e4ljapakutud s\u00f5nade juurdumisest.<\/a> \u2013 Keel ja Kirjandus 2013, nr 3, lk 171\u2013191. <\/li><\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p><em>l\u00f5imimine<\/em>, <em>\u00fcleilmastumine<\/em> ja <em> vaba\u00fchendus<\/em><\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[797],"tags":[803,799,802,798,781,807,699],"class_list":["post-5164","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-sonavoistlused","tag-euroopa-liit","tag-liitsona","tag-omasona","tag-sonavoistlus","tag-tuletis","tag-uudissona","tag-voorsona"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5164","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5164"}],"version-history":[{"count":15,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5164\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10955,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5164\/revisions\/10955"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5164"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5164"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5164"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}