{"id":5318,"date":"2021-09-24T14:00:15","date_gmt":"2021-09-24T11:00:15","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=5318"},"modified":"2024-12-13T13:57:36","modified_gmt":"2024-12-13T11:57:36","slug":"tegusona-ja-sihitise-seos","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/tegusona-ja-sihitise-seos\/","title":{"rendered":"Tegus\u00f5na ja sihitise seos"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Sihitise kasutus s\u00f5ltub ka \u00f6eldiseks olevast tegus\u00f5nast. Osa tegus\u00f5nu k\u00e4ib enamasti ainult koos sihitisega, teine osa sihitiseta, samuti v\u00f5ib tegus\u00f5nast s\u00f5ltuda osa- v\u00f5i t\u00e4issihitise valik.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Sihilised ja sihitud tegus\u00f5nad<\/h2>\n\n\n\n

Harilikult esinevad koos sihitisega sihilised tegus\u00f5nad<\/strong> (v\u00f5\u00f5rs\u00f5nalise terminiga transitiivverbid), nt aitama<\/em>, alustama<\/em>, arvama<\/em>, igatsema<\/em>, kaotama<\/em>, keetma<\/em>, m\u00e4letama<\/em>, oskama<\/em>, r\u00fcndama<\/em>, sallima<\/em>, teadma<\/em>, t\u00e4histama<\/em>, uskuma<\/em>, vajama<\/em>, valmistama<\/em>, v\u00e4ljendama<\/em> jpt: aitan s\u00f5pra<\/em><\/code>, alustame kontserti<\/em><\/code>, kaotasin v\u00f5tme<\/em><\/code>, meeskond t\u00e4histas v\u00f5itu<\/em><\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Ilma sihitiseta esinevad harilikult sihitud tegus\u00f5nad<\/strong> (intransitiivverbid), nt aeguma<\/em>, algama<\/em>, arenema<\/em>, elama<\/em>, hajuma<\/em>, keema<\/em>, liikuma<\/em>, meeldima<\/em>, nutma<\/em>, ohkama<\/em>, p\u00f5genema<\/em>, \u00e4rrituma<\/em> jpt: uus saatesari algab t\u00e4na<\/code>, pere elab maal<\/code>, laps nuttis<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Siiski v\u00f5ivad ka sihilised tegus\u00f5nad esineda sihitiseta ja vastupidi:
a) ta aitab alati, kui saab<\/code> (st aitab teisi), meeskond on sel hooajal tihti kaotanud<\/code> (st on v\u00f5istlused kaotanud);
b) elati huvitavat elu<\/em><\/code>, ta nuttis oma nutud<\/em> ja ohkas ohkamised<\/em><\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Osa- ja t\u00e4issihitise valik. Aspekt- ja partitiivverbid<\/h2>\n\n\n\n

Osa- ja t\u00e4issihitis vahelduvad<\/strong> jaatavas lauses ainult osa tegus\u00f5nade, nn aspektverbide puhul: teeme suvel korteris remonti<\/em> \u2013 teeme suvel korteris remondi<\/em><\/code>, osta homseks leiba<\/em> \u2013 osta homseks leib<\/em><\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Teine osa tegus\u00f5nu (nn partitiivverbid) v\u00f5imaldab ka l\u00f5petatud tegevuse kohta kasutada ainult osasihitist<\/strong>: politsei alustas menetlust<\/em><\/code>, olen lavastust<\/em> n\u00e4inud ja raamatut<\/em> lugenud<\/code>, aitasin s\u00f5pra<\/em><\/code>. Partitiivverbid v\u00e4ljendavad sageli tundeid (alahindama<\/em>, armastama<\/em>, austama<\/em>, kartma<\/em> jt), liigutusi-puudutusi (puudutama<\/em>, kallistama<\/em>, l\u00f6\u00f6ma<\/em>, h\u00f5\u00f5ruma<\/em> jt), taju (n\u00e4gema<\/em>, kuulma<\/em>, m\u00e4rkama<\/em>, m\u00e4letama<\/em> jt), kuid siia kuulub muidki verbe (aitama<\/em>, alustama<\/em>, harrastama<\/em>, kasutama<\/em>, kohtama<\/em>, lugema<\/em>, pildistama<\/em>, tervitama<\/em>, trahvima<\/em>, \u00f5ppima<\/em> jt).<\/p>\n\n\n\n

Nn n\u00f5rgad partitiivverbid v\u00f5imaldavad t\u00e4issihitist kasutada teatud tingimustel:<\/p>\n\n\n\n