{"id":5360,"date":"2021-09-24T14:05:27","date_gmt":"2021-09-24T11:05:27","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=5360"},"modified":"2022-05-11T17:04:45","modified_gmt":"2022-05-11T14:04:45","slug":"sonavoistluste-tava-eestis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/sonavoistluste-tava-eestis\/","title":{"rendered":"S\u00f5nav\u00f5istluste tava Eestis"},"content":{"rendered":"\n

Eesti s\u00f5nav\u00f5istluste tava sai alguse eelmise sajandi seitsmek\u00fcmnendatel aastatel. 1972. aastal korraldas Emakeele Seltsi keeletoimkond Eestis uudiss\u00f5nade saamise v\u00f5istluse, v\u00f5ttes eeskuju analoogilisest Soomes peetud v\u00f5istlusest. V\u00f5istluse eesm\u00e4rk oli saada uusi ladusaid keelendeid ning \u00fchtlasi ergutada rahva keelehuvi ja suunata seda \u00fchiskondlikult kasulikele radadele. M\u00f5isteid oli v\u00f5istlusel 20, pakkumisi tuli ligi 200 inimeselt. Suur hulk v\u00e4lja valitud s\u00f5nu on eesti keeles siiani kasutusel, nagu pardel<\/code> \u2019habemeajamisaparaat\u2019, kohuke<\/code> \u2019teatav kohupiimatoit\u2019, s\u00f5\u00f5rik<\/code> \u2019teatav rasvapirukas\u2019, selve<\/code> \u2019iseteenindus\u2019, eirama<\/code> \u2019ignoreerima\u2019, erialakeelde j\u00e4id meerik<\/code> \u2019iseregistreeriv seade v\u00f5i seadis\u2019 ja kukeroon<\/code> \u2019kukerbetoon, p\u00f5levkivituhkbetoon\u2019.<\/p>\n\n\n\n

Uus t\u00f5us s\u00f5nav\u00f5istluste korraldamises algas p\u00e4rast aastatuhande vahetust. 2000. aastatel on Eestis peetud v\u00e4hemasti 19 v\u00f5istlust uute eesti s\u00f5nade saamiseks: 2002 kolm v\u00f5istlust, 2012, 2014, 2016, 2017, 2019 ja 2020 kaks v\u00f5istlust, 2010, 2011, 2015, 2018 \u00fcks. Kaheksal v\u00f5istlusel on otsitud vastet korraga k\u00fcmmekonnale m\u00f5istele, kaheksal v\u00f5istlusel \u00fchele m\u00f5istele. Osav\u00f5tjate ja pakkumuste hulga poolest on suurimad olnud 2002., 2010.,  2014., 2019. ja 2020. aasta v\u00f5istlus: 2002<\/a> saatis umbes 600 inimest 13 m\u00f5iste kohta 5300 ettepanekut, 2014.<\/a> aastal tuli 850 inimeselt 10 m\u00f5iste kohta 3000 ettepanekut ja 2010.<\/a> aastal 11 m\u00f5iste kohta ligi 600 inimeselt \u00fcle 2100 pakkumuse, 2019<\/a> saatsid 600 last ettepanekuid 16 m\u00f5iste kohta, 2020.<\/a> aastal tuli 1191 \u00fcksikisikult ja 41 kollektiivilt 3866 pakkumust.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5istlustel on otsitud s\u00f5nu nii abstraktsete kui ka konkreetsete m\u00f5istete jaoks, nii oskus- kui ka \u00fcldkeele s\u00f5nu, valdkonniti on s\u00f5nu otsitud n\u00e4iteks \u00fchiskonnaelu, poliitika, majanduse, informaatika, transpordi, s\u00f5janduse, filminduse, popkultuuri m\u00f5istetele. Osal ette antud m\u00f5istetest on eesti keeles mingisugune vaste olemas, osal mitte. Pakutud s\u00f5nu hindab harilikult \u017e\u00fcrii ning v\u00f5idus\u00f5nade valikul eelistatakse eesti liits\u00f5nu ja tuletisi, harva laenkeelendeid, nagu kootsima<\/code> 2016 (vrd inglise coach<\/em>), reke<\/code> 2014 (vrd inglise recce<\/em>), s\u00f5u<\/code> (vrd inglise show<\/em>) ja pontsik<\/code> (vrd vene \u043f\u043e\u043d\u0447\u0438\u043a<\/em>) 1972. Laenule toetub ka 1972. aasta v\u00f5istlusel v\u00e4lja valitud tehiss\u00f5na selve<\/code> (vrd inglise self<\/em> \u2019ise\u2019, mitmuses selves<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nav\u00f5istlustel osalevad k\u00f5rvuti nii filoloogid kui ka mittefiloloogid; v\u00f5istluste kogemus on n\u00e4idanud, et s\u00f5navara t\u00e4iendamisel suudavad ka mittefiloloogid edukalt kasutada k\u00f5iki uute s\u00f5nade saamise viise: liitmine, tuletamine, kirjakeele s\u00f5nale uue t\u00e4henduse andmine, murdes\u00f5na kasutusele v\u00f5tmine, tehiss\u00f5na tegemine.<\/p>\n\n\n\n

2000. aastate v\u00f5istluste kaks k\u00f5ige \u00f5nnestunumat v\u00f5idus\u00f5na on siiski asjatundjate tehtud: 2002<\/a> pakkus kirjanik Ain Kaalep integratsiooni vasteks tuletised l\u00f5imimine<\/code>, l\u00f5iming<\/code> (< l\u00f5im<\/em> \u2019kanga p\u00f5hikude\u2019) ja 2010<\/a> tehnikatoimetaja Andres Valdre infrastruktuuri asemele tuletise taristu<\/code> (< tari-<\/em> \u2019monteeritav, osadest kokkupandav\u2019). Nii integratsioon <\/em>kui ka infrastruktuur <\/em>on eesti keeles vanad v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad, mida asjaajamiskeeles palju kasutatakse ja mis on omandanud b\u00fcrokraatliku v\u00e4rvingu, seet\u00f5ttu on ka ametnikud ja ajakirjanikud haaranud t\u00e4nulikult uute, l\u00fchemate ja eestip\u00e4rasemate s\u00f5nade j\u00e4rele. 2019<\/a>. aasta laste s\u00f5nav\u00f5istluselt l\u00e4ks aga lendu inglise influencer<\/em>\u2019i vasteks pakutud liits\u00f5na suunamudija<\/code>, autoriks lasteaialaps Ida Ojamaa. S\u00f5nav\u00f5istlustel ei ole siiski peamine eesm\u00e4rk leida v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade asemele omas\u00f5nu, vaid pigem leida kohmakate v\u00e4ljendite (nii oma- kui ka v\u00f5\u00f5rv\u00e4ljendite) asemele ladusamaid.<\/p>\n\n\n\n

XXI sajandi 19 v\u00f5istluse peale on osalejatele ette antud kokku 113 m\u00f5istet, lisaks on v\u00f5istlejad saanud pakkuda vasteid enda valitud m\u00f5istetele. \u00dcldkeeles on uudiss\u00f5nadest kindlalt juurdunud k\u00fcmmekond: liits\u00f5nad vaba\u00fchendus<\/code>, k\u00e4rgpere<\/code>, viipekaart<\/code> ja viipemakse<\/code>, suunamudija<\/code>, tuletised l\u00f5imimine<\/code>, \u00fcleilmastumine<\/code>, taristu<\/code>, kestlik<\/code> ja vabakond<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n