{"id":5427,"date":"2021-09-27T01:22:28","date_gmt":"2021-09-26T22:22:28","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=5427"},"modified":"2026-09-03T20:23:40","modified_gmt":"2026-09-03T17:23:40","slug":"valgevene-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/valgevene-nimed\/","title":{"rendered":"Valgevene nimed"},"content":{"rendered":"\n

Indoeuroopa keelkonna slaavi keelte idaslaavi r\u00fchma kuuluv valgevene keel (\u0431\u0435\u043b\u0430\u0440\u0443\u0441\u043a\u0430\u044f \u043c\u043e\u0432\u0430 bielaruskaja mova<\/em>) on \u00fcks kahest Valgevene ametikeelest (koos vene keelega), tal on tunnustatud v\u00e4hemuskeele staatus Poolas, T\u0161ehhis, Ukrainas ja Venemaal.<\/p>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Valgevene keel kasutab k\u00fcrillilist kirja ehk kirillitsat. Valgevene t\u00e4hestik:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

\u0410 \u0430, \u0411 \u0431, \u0412 \u0432, \u0413 \u0433, \u0414 \u0434, \u0415 \u0435, \u0401 \u0451, \u0416 \u0436, \u0417 \u0437, \u0406 \u0456, \u0419 \u0439, \u041a \u043a, \u041b \u043b, \u041c \u043c, \u041d \u043d, \u041e \u043e, \u041f \u043f, \u0420 \u0440, \u0421 \u0441, \u0422 \u0442, \u0423 \u0443, \u040e \u045e, \u0424 \u0444, \u0425 \u0445, \u0426 \u0446, \u0427 \u0447, \u0428 \u0448, \u042b \u044b, \u042c \u044c, \u042d \u044d, \u042e \u044e, \u042f \u044f, \u2019.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Valgevene keelt on varem kirjutatud ka ladina kirjas (\u0142acinka<\/em>), kuid kirjaviis polnud kindel. Ka k\u00fcrillilisel kirjal p\u00f5hinev kirjaviis on l\u00e4bi teinud mitu reformi, alates Branisla\u016d Tara\u0161kievi\u010di 1918. a ilmunud kooli\u00f5pikuga m\u00e4\u00e4ratletud n\u00f6 klassikalisest kirjaviisist, mille j\u00e4rgijaid on t\u00e4nini (Wikipedias on r\u00f6\u00f6pselt ametliku valgevene keelega olemas tara\u0161kievica<\/em> versioon kirjakeelest), kuni 1933. a reformini, mille ametlik eesm\u00e4rk oli l\u00e4hendada valgevene keelt vene keelele ja v\u00e4hendada poola keele m\u00f5ju. Erinevused tara\u0161kievica<\/em> ja ametliku kirjakeele vahel on p\u00f5hiliselt \u00f5igekirjas, esimene on h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rasem, kohati l\u00e4hemal poola h\u00e4\u00e4ldusele.<\/p>\n\n\n\n

Valgevene nimede kirjutamiseks ladina kirjas on olemas valgevene omaladina<\/a>, mille viimane versioon p\u00e4rineb 2007. aastast. 2012. a kiitis selle heaks \u00dcRO kohanimekorralduskonverents. See p\u00f5hineb ajaloolisel \u0142acinka<\/em>‘l. 2024. a m\u00e4rtsis kiitis selle Eestis kasutamiseks heaks ka Emakeele Seltsi keeletoimkond, j\u00e4ttes k\u00f5rvale senise eesti transkriptsiooni (1975).<\/p>\n\n\n\n

2023. a aprillis on Valgevenes heaks kiidetud uus kohanimede latiniseerimise juhend, mis h\u00fclgab senise s\u00fcsteemi (vt l\u00e4hemalt eespool antud omaladina lingi alt), kuid selle rakendamise kohta pole andmeid.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kasutatakse valgevene nimede edasiandmiseks \u00dcRO heaks kiidetud valgevene-ladina t\u00e4hetabelit<\/a> (2012), selle k\u00f5rval on valgevene isikunimede fikseerimiseks Eesti dokumentides v\u00f5imalik kasutada ka Valgevenes kehtivaid reegleid<\/a>, mis p\u00f5hinevad ICAO s\u00fcsteemil.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Nimede kirjutusviisist Valgevenes \u00fcldiselt<\/h4>\n\n\n\n

Valgevenes on kaks riigikeelt: valgevene ja vene. Kuigi igap\u00e4evaelus kasutatakse enamasti vene keelt, on valgevene keelel riigi identiteedis t\u00e4htis osa. Ametlikult on esmane nimi dokumentides (passides) ja nt siltidel valgevene keeles. Nimede kirjutusviis ladina kirjas v\u00f5ib aga vahelduda: kohanimed ametlikus omaladinas, isikunimed lihtsustatud inglisp\u00e4rases transkriptsioonis. Siin-seal v\u00f5ib n\u00e4ha ka \u0142acinka<\/em>‘t. Kui lisada veel eesti transkriptsioon ja nimed kahes keeles, siis v\u00f5ib \u00fchte nime kohata mitmel kujul:<\/p>\n\n\n\n