{"id":5650,"date":"2021-09-29T15:06:34","date_gmt":"2021-09-29T12:06:34","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=5650"},"modified":"2023-03-19T23:10:42","modified_gmt":"2023-03-19T21:10:42","slug":"tahendusmuutused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/tahendusmuutused\/","title":{"rendered":"T\u00e4hendusmuutused"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

S\u00f5nat\u00e4hendused muutuvad, sest keelekasutus muutub. Igal t\u00e4hendusmuutusel on p\u00f5hjus.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Kooli\u00f5petuses ei saa veaks lugeda seda, kui \u00fcldkeele s\u00f5nade t\u00e4henduste kohta varem antud keelekorraldussoovitusi ei j\u00e4rgita. \u00dcldkeele s\u00f5nade t\u00e4hendusi ei saa normida, vaid s\u00f5nade t\u00e4hendused kujunevad keelekasutuses.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Keel ei ole fikseeritud, vaid muutub pidevalt. Keel ei muutu iseseisvalt, vaid muutub see, kuidas inimesed keelt kasutavad. V\u00f5rreldes muude keelekihtidega (h\u00e4\u00e4ldus, s\u00f5namuutmine, s\u00fcntaks) muutuvad t\u00e4hendused k\u00f5ige kergemini. Seet\u00f5ttu kiputakse t\u00e4hendusmuutusi \u00fcldiselt rohkem t\u00e4hele panema kui muid keelemuutusi. Selles, et t\u00e4hendusmuutus v\u00f5ib toimuda \u00fcsna h\u00f5lpsalt, on m\u00e4\u00e4rav roll s\u00f5nal, t\u00e4psemalt sellel, et s\u00f5na ise on oma olemuselt \u00fcldistav. S\u00f5na t\u00e4histab sageli mingit r\u00fchma, mida sisemiselt seovad mingid \u00fchised elemendid. N\u00e4iteks loom<\/code> ja taim<\/code> t\u00e4histavad v\u00e4ga paljusid isendeid, m\u00e4gi<\/code> t\u00e4histab mitut liiki k\u00f5rgeid kohti.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4henduse nihkudes v\u00f5ib s\u00f5na muutuda pol\u00fcseemseks \u2013 s\u00f5na saab mitu t\u00e4hendust, mis v\u00f5ivad omakorda samuti aja jooksul muutuda ja areneda. S\u00f5na varasemad t\u00e4hendused v\u00f5ivad m\u00f5nikord kitseneda m\u00f5nele valdkonnale spetsiifiliseks v\u00f5i vananeda, nad v\u00f5ivad, aga ei pruugi keelest t\u00e4ielikult kaduda.<\/p>\n\n\n\n

Keelele on omane mitmet\u00e4henduslikkus. Mida vanem on s\u00f5na, seda rohkem on tal t\u00e4hendusi, seda arenenum on s\u00f5na t\u00e4hendusstruktuur. Pol\u00fcseemia on keele arengus pigem reegel kui erand: uued t\u00e4hendused tulevad keelde universaalse seadusp\u00e4ra, n\u00e4iteks metafoori v\u00f5i meton\u00fc\u00fcmia toel. Sageli s\u00fcnnivad uued t\u00e4hendused suulises keeles, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad nad algul m\u00f5juda k\u00f5nekeelsena, nagu pasta<\/code> makaroniroa t\u00e4henduses, aga praeguseks on see saanud selle s\u00f5na tavaliseks t\u00e4henduseks.<\/p>\n\n\n\n

Teiseneda v\u00f5ib kontekst, milles s\u00f5na kasutatakse. T\u00e4hendust v\u00f5ib m\u00f5jutada ka analoogia ja sarnasus teiste s\u00f5nadega. N\u00e4iteks s\u00f5na diisel<\/code> v\u00f5eti eesti keelde terminina t\u00e4histama teatud mootorit\u00fc\u00fcpi, aga s\u00f5na bensiin<\/code> analoogial hakati seda kasutama ka k\u00fctuseliigi t\u00e4henduses. Kontekstist ilmneb, kumba t\u00e4hendust parasjagu on m\u00f5eldud. On tavaline, et termineid hakatakse kasutama \u00fcldkeeles, sh muutunud t\u00e4henduses. N\u00e4iteks termin j\u00f5ujoon<\/code> t\u00e4hendab f\u00fc\u00fcsikas \u2019j\u00f5uv\u00e4lja graafilisel kujutamisel j\u00f5u sihti n\u00e4itav joon\u2019, aga \u00fcldkeeles kasutatakse seda j\u00f5uvahekorra t\u00e4henduses.<\/p>\n\n\n\n

Uus keele\u00fcksus v\u00f5ib keelde tulla mitmel viisil: uue s\u00f5nana \u2013 eesti keeles enamasti liits\u00f5nana (loe l\u00e4hemalt Uued s\u00f5nad<\/a>) \u2013, aga ka olemasoleva s\u00f5na uue t\u00e4hendusena \u2013 pol\u00fcseemiana. Pol\u00fcseemia p\u00f5hiolemusena on alates Aristotelesest v\u00e4lja toodud keele\u00f6konoomiat. N\u00e4iteks s\u00f5na diisel<\/code> on l\u00fchem kui diislik\u00fctus<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Uutes t\u00e4hendustes on hakatud kasutama n\u00e4iteks s\u00f5na pooletoobine<\/code>, mida varem kasutati varem t\u00e4hendustes \u2019pool toopi mahutav (pudel); poolde s\u00e4\u00e4rde ulatuvad (p\u00fcksid)\u2019, n\u00fc\u00fcd ka \u2019poolearuline, poolemeelne\u2019; suurpere<\/code> kasutati varem \u2019endisaegne mitmest perekonnast koosnenud \u00fchise majapidamisega pere\u2019, n\u00fc\u00fcd ka \u2019lasterikas perekond\u2019; s\u00f5na laks<\/code> varasema t\u00e4henduse \u2019l\u00f6\u00f6k; laksuv heli\u2019 k\u00f5rval kasutatakse seda s\u00f5na k\u00f5nekeeles ka n\u00e4iteks millegi toimel saadava positiivse tunde v\u00f5i seisundi kohta \u2013 t\u00e4hendus\u00fclekanne on seletatav sellega, et positiivne tunne justnagu l\u00f6\u00f6ks end inimese sisse.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eva keeleuurimises r\u00f5hutatakse konteksti olulisust: s\u00f5na t\u00e4hendus ilmneb kasutuses, t\u00e4hendust m\u00f5jutavad \u00fcmbritsevad s\u00f5nad ja laused, tegelikult kogu situatsioon, kus s\u00f5na kasutatakse. T\u00e4hendus kujuneb k\u00f5ige selle p\u00f5hjal, mitte iseseisvalt v\u00f5i ettem\u00e4\u00e4ratult. Peale konteksti on oluline ka s\u00f5na esinemissagedus \u2013 mida sagedasem on s\u00f5na, seda juurdunum tema ja tema t\u00e4hendused keeles on.<\/p>\n\n\n\n

Sagedamini kasutatavad s\u00f5nad muutuvad rohkem ja kiiremini kui harvemini kasutatavad s\u00f5nad. Samuti muutuvad nad ajapikku kasutuses l\u00fchemaks. N\u00e4iteks saksa keele m\u00f5jul pikema konstruktsioonina eesti keelde tulnud kedagi\/midagi vabandama<\/code> \u2019andeks andma\u2019 ja end vabandama<\/code> \u2019\u00f5igustama; vabandust paluma\u2019 kulusid aja jooksul l\u00fchemaks verbiks vabandama<\/code>, millel on t\u00e4nap\u00e4eval kolm t\u00e4hendust, millest kaks, \u2019andeks andma\u2019 ja \u2019vabandust paluma\u2019 on vastandlikud. T\u00e4nu kontekstile on aga aru saada, kumba t\u00e4hendust parasjagu m\u00f5eldakse. \u00dcldjuhul ei tekitagi pol\u00fcseemia suhtluses probleeme, sest kontekst annab vihjeid, kuidas s\u00f5na t\u00e4hendust m\u00f5ista.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nade t\u00e4hendusi m\u00f5jutavad niisiis ka teised keeled, mitte ainult keelesisesed tendentsid. Loe ka Omas\u00f5nade t\u00e4hendused<\/a> ja V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade t\u00e4hendused<\/a>. Keelesiseseid muutuseid v\u00f5ivad teised keeled vahel v\u00f5imendada. N\u00e4iteks s\u00f5na l\u00e4bi<\/code> puhul toimus konkreetsemalt abstraktsemale suunduv metafoorne nihe ning otsese t\u00e4henduse k\u00f5rval kasutatakse seda ka liikumistee-, vahendi- ja abin\u00f5ut\u00e4henduses. S\u00f5naga dekaad<\/code> t\u00e4histati varem enamasti k\u00fcmmet p\u00e4eva, aga inglise keele m\u00f5jul kasutatakse seda n\u00fc\u00fcdseks enamasti k\u00fcmne aasta t\u00e4henduses.<\/p>\n\n\n\n

Varem on keelekorraldusteoorias peetud t\u00e4hendusmuutust negatiivseks, kui see ohustab selgust v\u00f5imaliku kahem\u00f5ttelisuse t\u00f5ttu, mida v\u00f5ib p\u00f5hjustada vana ja uue t\u00e4henduse korraga esinemine. Uuemad k\u00e4sitlused on kinnitanud, et isegi kui mitmeti t\u00f5lgendatavust v\u00f5ib tuvastada kontekstist v\u00e4lja rebitud lauses, siis tekstis tervikuna probleeme \u00fcldjuhul ei ole.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldkeeles tarvitusele tulnud keele\u00fcksus (s\u00f5na v\u00f5i t\u00e4hendus) registreeritakse s\u00f5naraamatus, alates 2019. aastast eesk\u00e4tt EKI \u00fchends\u00f5nastikus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nale uue t\u00e4henduse andmist rakendatakse ka terminiloomes.<\/p>\n\n\n\n