<\/p>\n\n\n\r\n
Pol\u00fcseemne on s\u00f5na v\u00f5i s\u00f5na\u00fchend, millel on kaks v\u00f5i rohkem t\u00e4hendust, mis omavahel on mingil viisil seotud. Igal t\u00e4hendusel on seos v\u00e4hemalt \u00fche teise t\u00e4hendusega. Pol\u00fcseemia on motiveeritud mitmet\u00e4henduslikkus.<\/p>\n\n\n\r\n
Pol\u00fcseemiat uurides ja kirjeldades on v\u00f5imalik l\u00e4htuda eri alustelt, n\u00e4iteks lingvistikateooriast, keeletehnoloogiast, filosoofiast, leksikograafiast ehk s\u00f5naraamatu esitusest. Tavainimene vaatab s\u00f5nade t\u00e4hendusi s\u00f5nastikust, eesk\u00e4tt oma keele suurest, seletustega varustatud s\u00f5naraamatust. Eestis uuemal ajal EKI \u00fchends\u00f5nastikust<\/a>, varem suurest eesti keele seletavast s\u00f5naraamatust<\/a> (1997\u20132007, 2. tr\u00fckk 2009).<\/p>\n\n\n\n S\u00f5naraamatute koostajad on pidanud pidevalt otsustama, kas s\u00f5nal on v\u00f5i ei ole mitu t\u00e4hendust, kas tegemist on eri t\u00e4hendustega v\u00f5i v\u00e4hemate allt\u00e4hendustega (kontekstivariantidega) v\u00f5i sama t\u00e4henduse tihedalt seotud n\u00fcansiga. Kakskeelse s\u00f5nastiku puhul teeb asja keeruliseks see, et keeled t\u00fckeldavad maailma erinevalt, n\u00f5nda ei lange s\u00f5nade t\u00e4hendused t\u00e4pselt kokku.<\/p>\n\n\n\n Keeled erinevad omavahel selle poolest, millist vahendit nad uute t\u00e4henduste jaoks eelistavad kasutada. Prantsuse ja inglise keeles on t\u00e4heldatud kaldumist mitmet\u00e4henduslikkuse ehk pol\u00fcseemia suunas; saksa keel kasutab pigem tuletust ja liitmist. Eesti keel sarnaneb soome keelega, kus levinuim viis on s\u00f5nade liitmine, aga k\u00f5ik teised vahendid on samamoodi kasutusel. Igal aastal registreerime EKI \u00fchends\u00f5nastikus uusi liits\u00f5nu, 2021. aastal nt Eesti keeles on mitme t\u00e4hendusega ligikaudu iga k\u00fcmnes s\u00f5na: seletava s\u00f5naraamatu (2009) andmete p\u00f5hjal on pol\u00fcseemseid s\u00f5nu 10,5%. Keeliti oleneb ka s\u00f5naliigist, kui palju t\u00e4hendusi s\u00f5na v\u00f5ib juurde saada. Eesti nimis\u00f5nadest on pol\u00fcseemne iga viies lihts\u00f5na (22%), liits\u00f5nad on valdavalt monoseemsed (95%).<\/p>\n\n\n\nkoroonaeitaja<\/code>, k\u00f5nnikoosolek<\/code>, irdtorn<\/code>, 2022. aastal nt s\u00f5jaudu<\/code>, k\u00fcbers\u00f5dur<\/code>, hulkurdroon<\/code>; laens\u00f5nu, nt ingelinvestor<\/code>, mokteil<\/code>, ja uusi t\u00e4hendusi, nt adresseerima<\/code>, mikstuur<\/code>. K\u00f5ige v\u00e4hem on \u00fcldkeeles levinud tuletus.<\/p>\n\n\n\n