{"id":5808,"date":"2022-03-24T10:19:19","date_gmt":"2022-03-24T08:19:19","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=5808"},"modified":"2024-02-12T13:31:50","modified_gmt":"2024-02-12T11:31:50","slug":"omasonade-tahendused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/omasonade-tahendused\/","title":{"rendered":"Omas\u00f5nade t\u00e4hendused"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Eesti omas\u00f5nad on eesti keelele h\u00e4\u00e4lduselt ja grammatiliselt omased s\u00f5nad, nt s\u00f5na tundlik<\/code> (vrd sensitiivne<\/code>), t\u00e4ht<\/code> (vrd staar<\/code>). Omas\u00f5nade t\u00e4hendused v\u00f5ivad p\u00fcsida, lisanduda, muutuda, vananeda ja kaduda.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Kooli\u00f5petuses ei saa veaks lugeda seda, kui \u00fcldkeele s\u00f5nade t\u00e4henduste kohta varem antud keelekorraldussoovitusi ei j\u00e4rgita. \u00dcldkeele s\u00f5nade t\u00e4hendusi ei saa normida, vaid s\u00f5nade t\u00e4hendused kujunevad keelekasutuses.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Eesti omas\u00f5nad on eesti keelele h\u00e4\u00e4lduselt ja grammatiliselt omased s\u00f5nad, n\u00e4iteks jook<\/code>, aeglane<\/code>, milline<\/code>, h\u00fcppama<\/code>, kiiresti<\/code>. Peale nende on eesti keeles v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad ehk keeles muganemata v\u00f5i osaliselt muganenud laens\u00f5nad, n\u00e4iteks test<\/code>, drastiline<\/code>, simuleerima<\/code> (loe l\u00e4hemalt V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade t\u00e4hendused<\/a>), ja tsitaats\u00f5nad ehk keeles esinevad v\u00f5\u00f5rkeelsed s\u00f5nad v\u00f5i v\u00e4ljendid, mis kirjutatakse ja h\u00e4\u00e4ldatakse nagu l\u00e4htekeeles, n\u00e4iteks workshop<\/em><\/code>, cappuccino<\/em><\/code>.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Omas\u00f5nad v\u00f5ivad olla \u00fchet\u00e4henduslikud, nagu p\u00e4ikesepaiste<\/code> ja hammasratas<\/code>, ning mitmet\u00e4henduslikud, nagu lugema<\/a><\/code>, t\u00f6\u00f6riistakast<\/a><\/code>, kaasaegne<\/a><\/code>. Omas\u00f5nade t\u00e4hendused v\u00f5ivad muutuda: m\u00f5ned t\u00e4hendused p\u00fcsivad, teised tulevad juurde, m\u00f5ned varasemad t\u00e4hendused vananevad v\u00f5i kaovad. T\u00e4henduste muutumise p\u00f5hjuste kohta loe l\u00e4hemalt T\u00e4hendusmuutused<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5nikord lisanduvad s\u00f5nade varasemate t\u00e4henduste k\u00f5rvale uued t\u00e4hendused. Seda muuhulgas nii keelesiseste arengutendentside, metafoori- ja meton\u00fc\u00fcmiaseoste kui ka teiste keelte m\u00f5jul. S\u00f5na tagahoov<\/code> otsese t\u00e4henduse \u2019hoone taga olev \u00f5u\u2019 k\u00f5rvale on inglise keele m\u00f5jul tulnud kujundlikum kasutus t\u00e4henduses \u2019keskusest eemal, \u00e4\u00e4remaal olev piirkond\u2019; s\u00f5na t\u00f6\u00f6riistakast<\/code> otsese t\u00e4henduse \u2019(sangaga) kast t\u00f6\u00f6riistade hoidmiseks ja transportimiseks\u2019 k\u00f5rvale on tulnud kujundlik t\u00e4hendus \u2019vahendid millegi tegemiseks, saavutamiseks vms\u2019 ja infotehnoloogia t\u00e4hendus \u2019kogum tarkvaravahendeid\u2019; v\u00e4ljendi v\u00e4lja tooma<\/code> otsese t\u00e4henduse \u2019kuskilt v\u00e4lja v\u00f5tma, \u00e4ra tooma v\u00f5i p\u00e4\u00e4stma\u2019 k\u00f5rvale uuem otsene t\u00e4hendus \u2019esitama, (r\u00f5hutades) esile tooma\u2019. S\u00f5na elamispind<\/code> kasutatakse kitsama t\u00e4henduse \u2019eluruumide pind\u2019 k\u00f5rval enamasti pigem laiemalt, t\u00e4henduses \u2019eluruum(id), eluase\u2019. Meton\u00fc\u00fcmiaga seotud t\u00e4hendus\u00fclekanne on loomulik, sest pind, millel elatakse, on \u00fchtlasi see koht, kus elatakse, ehk eluruumid.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nade varasemad t\u00e4hendused v\u00f5ivad kaduda v\u00f5i j\u00e4\u00e4da harvaks. N\u00e4iteks verbi kostuma<\/code> kasutati 1920. aastateni murdes\u00f5nana t\u00e4henduses \u2019soojuse v\u00f5i niiskuse m\u00f5jul \u00fcles sulama, pehmenema, pehmeks minema\u2019. P\u00e4rast 20. sajandi alguse keeleuuendust, kui u<\/em>-verbid taaselustati, hakati verbi kostuma<\/code> kasutama kujult l\u00e4hedase verbi kostma<\/code> eeskujul t\u00e4henduses \u2019kuulda olema, k\u00f5lama\u2019. Verbi hakati teises t\u00e4henduses kasutama muuhulgas muutunud olude t\u00f5ttu: linnas oli kuulda rohkem m\u00fcra ja helisid, maa \u00fclessulamine polnud enam inimestel m\u00f5ttes. T\u00e4nap\u00e4eval kasutataksegi verbi kostuma<\/code> ainult t\u00e4henduses \u2019kuulda olema, k\u00f5lama\u2019, varasem t\u00e4hendus on vananenud.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na pardel<\/code> lisati esimesse \u00d5Si (1918) t\u00e4henduses \u2019panter\u2019, aga s\u00f5na kadus k\u00e4ibelt. 1972. aasta s\u00f5nav\u00f5istlusel<\/a> pakuti s\u00f5na pardel<\/code> v\u00e4lja t\u00e4henduse \u2019habemeajamisaparaat\u2019 jaoks (tuletis s\u00f5nast pard<\/code> \u2019(t\u00e4is)habe\u2019) ja nii kasutatakse seda ka t\u00e4nap\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n

Verbide seadistama<\/code> ja salvestama<\/code> t\u00e4hendused on samuti nihkunud olude muutudes, digiajastu saabudes. Esialgu kasutati verbi seadistama<\/code> t\u00e4henduses \u2019(t\u00f6\u00f6pinki, automaatliini vm) seadistega varustama\u2019, n\u00fc\u00fcd aga t\u00e4henduses \u2019seadet, rakendust vms t\u00f6\u00f6korda v\u00f5i vajalikku, sobivasse korda seadma\u2019. Verbi salvestama<\/code> kasutatakse muuhulgas andmete mingile andmekandjale j\u00e4\u00e4dvustamise kohta. T\u00e4hendusnihe on loomulik, sest s\u00f5na algne t\u00e4hendus on \u2019salve panema\u2019, mida aga t\u00e4nap\u00e4eval esineb v\u00e4hem kui infotehnoloogia t\u00e4hendust.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nad v\u00f5ivad vahel saada uusi t\u00e4hendusi, mis kiiresti ka kaovad. N\u00e4iteks s\u00f5na \u00fcritaja<\/code> kasutati 1990ndatel soome s\u00f5na yritt\u00e4j\u00e4<\/code><\/em> eeskujul m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral t\u00e4henduses \u2019ettev\u00f5tja\u2019. Aga kuna \u00fchelt poolt on eesti \u00fcritaja<\/code> sagedasti kasutatav \u00fcldkeele s\u00f5na, millel on kinnistunud otsene t\u00e4hendus \u2019see, kes \u00fcritab\u2019, ja teiselt poolt on t\u00e4henduses \u2019ettev\u00f5tte vormis tegutsev isik\u2019 kinnistunud sage s\u00f5na ettev\u00f5tja<\/code>, siis ei j\u00e4\u00e4nud v\u00f5\u00f5rm\u00f5juline t\u00e4hendus s\u00f5nale \u00fcritaja<\/code> k\u00fclge.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldkeeles pole s\u00f5nade t\u00e4henduspiirid ranged. Keelekorralduses on varem p\u00fc\u00fctud teha vahet s\u00f5nadel k\u00f5rge<\/code> ja suur<\/code>, madal<\/code> ja v\u00e4ike<\/code>. Nimelt eristati seda, et mahud ja hulgad on suured v\u00f5i v\u00e4ikesed, aga igasugused tasemed on k\u00f5rged v\u00f5i madalad. Keelekasutaja ei kaalutle aga iga kord s\u00f5nu valides, kas miski on parasjagu hulk v\u00f5i tase, niisiis kasutatakse s\u00f5na k\u00f5rge<\/code> muuhulgas ka t\u00e4henduses \u2019(m\u00e4\u00e4ra, koguse, astme vm kohta:) suur, tavalisest suurem\u2019 ja s\u00f5na madal<\/code> t\u00e4henduses \u2019(hrl arvuliselt v\u00e4ljendatava m\u00e4\u00e4ra, koguse, astme vm kohta:) v\u00e4ike, tavalisest v\u00f5i keskmisest v\u00e4iksem\u2019. \u00dcldkeele s\u00f5nade t\u00e4hendusi ei saa normida, vaid s\u00f5nade t\u00e4hendused kujunevad keelekasutuses. Loe selle kohta ka T\u00e4henduste normimisest<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4hendused v\u00f5ivad eri p\u00f5lvkondade jaoks olla (v\u00e4gagi) erinevad. N\u00e4iteks s\u00f5na v\u00e4ljakutsuv<\/code> varasema t\u00e4henduse \u2019sihilikult (seksuaalset) t\u00e4helepanu t\u00f5mmata p\u00fc\u00fcdev, kellegi reaktsiooni esile kutsuv\u2019 k\u00f5rval kasutatakse seda t\u00e4nap\u00e4eval ka pisut nihkunud, ilma seksuaalsusen\u00fcansita t\u00e4henduses \u2019(vaimset) pingutust n\u00f5udev, samas huvi\u00e4ratav ja p\u00f5nevust pakkuv\u2019. T\u00e4hendus\u00fclekanne on loomulik, sest ka samast t\u00fcvest s\u00f5na v\u00e4ljakutse<\/code> on aastak\u00fcmneid kasutatud t\u00e4henduses \u2019(vaimset) pingutust n\u00f5udev (uus) \u00fclesanne, mis paneb proovile kellegi oskused v\u00f5i v\u00f5imed, samas \u00e4ratab huvi ja pakub p\u00f5nevust\u2019. Samasugust p\u00f5lvkondadevahelist nihet v\u00f5ime t\u00e4heldada v\u00f5\u00f5rs\u00f5nal liiderlik<\/code> (loe l\u00e4hemalt V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade t\u00e4hendused<\/a><\/code>).<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rreldes v\u00f5\u00f5rs\u00f5nadega, mille t\u00e4henduste m\u00f5istmisele aitab vahel kaasa ka algkeele tundmine, on eesti omas\u00f5nad l\u00e4bipaistvamad. Omas\u00f5nade t\u00e4hendused on kontekstis enamasti arusaadavad.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n
    \n
  • Lydia Risberg. Jonnakas kostuma<\/em>. \u2013 Keel ja Kirjandus, 2021, 12, 1078\u20131085.<\/li>\n\n\n\n
  • Lydia Risberg. Mis on peidus s\u00f5naraamatu t\u00e4hendussoovituste tagahoovis? Eesti omas\u00f5nade k\u00e4sitlus. \u2013 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri, 2022, 13\u20132, 185\u2013214.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    Koostanud Lydia Risberg<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Eesti omas\u00f5nade t\u00e4hendustest.<\/p>\n","protected":false},"author":17,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[836],"tags":[830,802,848],"class_list":["post-5808","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-tahendused","tag-mitmetahenduslikkus","tag-omasona","tag-tahendus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5808","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/17"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5808"}],"version-history":[{"count":67,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5808\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19216,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5808\/revisions\/19216"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5808"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5808"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5808"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}