{"id":5811,"date":"2021-09-30T22:09:18","date_gmt":"2021-09-30T19:09:18","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=5811"},"modified":"2022-11-14T08:33:30","modified_gmt":"2022-11-14T06:33:30","slug":"voorsonade-tahendused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/voorsonade-tahendused\/","title":{"rendered":"V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade t\u00e4hendused"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

V\u00f5\u00f5rs\u00f5nad on keeles muganemata v\u00f5i osaliselt muganenud laens\u00f5nad, nt diisel<\/code>, unikaalne<\/code>. V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade t\u00e4hendused p\u00fcsivad, muutuvad ja kaovad.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

V\u00f5\u00f5rs\u00f5na ja laens\u00f5na piir on \u00e4hmane ning paljudes keeltes neid ei eristatagi, aga eesti keeles on v\u00f5\u00f5rs\u00f5nadeks peetud keeles muganemata v\u00f5i osaliselt muganenud laens\u00f5nu, millel on kirjapildis v\u00f5\u00f5raks peetavaid struktuurijooni, nagu moderaator<\/code>, opereerima<\/code>, transport<\/code>. V\u00f5\u00f5rs\u00f5nad ei ole tsitaats\u00f5nad ehk keeles esinevad v\u00f5\u00f5rkeelsed s\u00f5nad v\u00f5i v\u00e4ljendid, mis kirjutatakse ja h\u00e4\u00e4ldatakse nagu l\u00e4htekeeles, n\u00e4iteks workshop<\/em><\/code>, cappuccino<\/em><\/code>. V\u00f5\u00f5r- ja tsitaats\u00f5nad on \u00fcks osa eesti keelest nagu ka eesti omas\u00f5nad ehk eesti keelele h\u00e4\u00e4lduselt ja grammatiliselt omased s\u00f5nad, n\u00e4iteks j\u00e4\u00e4tis<\/code>, armastus<\/code>, kostuma<\/code>, kange<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade t\u00e4hendusmuutuste \u00fcks m\u00f5jutegureid on see, mis toimub teistes keeltes, st keelev\u00e4lised ja keelekontaktidest johtuvad muutused. Varem oli eesti v\u00f5\u00f5rs\u00f5navara suuresti saksa ja vene keele, ka soome keele m\u00f5juv\u00e4ljas, t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5jutab s\u00f5nade t\u00e4hendusi enim inglise keel.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na laenamine teisest keelest ei ole \u00fchekordne toiming, mille j\u00e4rel p\u00fcsib s\u00f5na igavesti muutumatuna. V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade t\u00e4hendused muutuvad samamoodi nagu omas\u00f5nade t\u00e4hendused. Loe l\u00e4hemalt Omas\u00f5nade t\u00e4hendused<\/a> ja T\u00e4hendusmuutused<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5rs\u00f5na laenamine \u00fche kindla t\u00e4henduse jaoks keeles suuresti ei toimi. N\u00e4iteks s\u00f5na testima<\/code> laenati algul t\u00e4histama \u00fcksnes oskuskeelset t\u00e4hendust \u2019ps\u00fc\u00fchilisi omadusi v\u00f5i teadmisi ja oskusi m\u00f5\u00f5tma\u2019. Kuna inglise verbil to test<\/code><\/em> on palju t\u00e4hendusi ja see on suup\u00e4rane s\u00f5na ka eesti keeles, siis hakati seda kasutama laiemalt: \u2019anal\u00fc\u00fcsima, degusteerima, hindama, katsetama, kontrollima, proovima, uurima\u2019. Valdkonniti kasutatakse verbi testima<\/code> samuti erinevalt, n\u00e4iteks IT-s on see juurdunud verb.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5nede s\u00f5nade t\u00e4hendused nihkuvad kitsamalt laiemale kasutusele. N\u00e4iteks s\u00f5naga dekaad<\/code> t\u00e4histati varem enamasti k\u00fcmmet p\u00e4eva. Inglise keele m\u00f5jul, kus decade<\/code><\/em> t\u00e4hendab k\u00fcmmet aastat ja \u00fcldisemalt k\u00fcmmekonda, kasutatakse eesti s\u00f5na dekaad<\/code> t\u00e4nap\u00e4eval samuti k\u00fcmne aasta t\u00e4henduses. Samuti on laiemad t\u00e4hendused saksa s\u00f5nal Dekade<\/code><\/em>. Muutunud on ka s\u00f5na dekaad<\/code> kasutamise kontekst: enamasti kasutatakse seda k\u00fcmne p\u00e4eva t\u00e4henduses spetsiifiliselt ilmaennustustes. T\u00e4henduse nihkumine on loomulik, sest \u00fcldkeeles r\u00e4\u00e4gitakse palju k\u00fcmne aasta pikkusest ajavahemikust. K\u00fcmne p\u00e4eva t\u00e4hendus v\u00f5ib vanemate inimeste teadvusse olla kinnistunud n\u00f5ukogude ajast, kui korraldati k\u00fcmmep\u00e4evakuid, nn kultuuri- ja kunstidekaade, mille eesm\u00e4rk oli peamiselt N\u00f5ukogude liiduvabariikide kultuuri \u00fcksteisele k\u00fcmne p\u00e4eva jooksul tutvustada.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na piloot<\/code>, mis on p\u00e4rit itaalia s\u00f5nast pilota<\/code>, t\u00e4hendas sajand tagasi nii \u00f5hu- kui ka meres\u00f5iduki juhti. Lennundusse kitsendati see s\u00f5na 20. sajandi keskel. Hiljem on piloot<\/code> keelekasutuses saanud j\u00e4lle laiemad t\u00e4hendused: seda hakati kasutama ka autov\u00f5idus\u00f5itjate kohta mh itaalia, inglise ja eesti keeles. S\u00f5na piloot<\/code> ongi n\u00fc\u00fcdseks \u00f5hus\u00f5iduki juhi t\u00e4henduse k\u00f5rval eesti keeles juurdunud ka autov\u00f5idus\u00f5itja t\u00e4henduses.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na eutaneerima<\/code> kasutus on nihkunud inimesega seotud t\u00e4henduselt \u2019ravimatult haiget inimest halastusest surmama\u2019 ka loomadega seotud t\u00e4hendusele \u2019looma hukkama, surmama\u2019. Omas\u00f5nade hukkama<\/code>, surmama<\/code> ja h\u00e4datapma<\/code> asemel eelistab keelekasutaja sageli eufemistlikumat v\u00f5\u00f5rv\u00e4ljendit. Seet\u00f5ttu on seesugune t\u00e4hendus\u00fclekanne loomulik, loomi pannakse enamasti halastusest magama (magama panema<\/code> on samuti \u00fcks v\u00e4ljenditest, mida koduloomade kohta on varem kasutatud). S\u00f5na eutaneerima<\/code> kasutuse sagenemise taga v\u00f5ib olla ka p\u00f5hjus, et v\u00f5\u00f5rs\u00f5na tajutakse mingil m\u00e4\u00e4ral neutraalsema v\u00f5i professionaalsemana \u2013 ka loomakliinikud pakuvad teenust just eutanaasia<\/code> <\/em>nime all. Samuti kasutati s\u00f5na adopteerima<\/code> varem \u00fcksnes inimlaste lapsendamise kohta, ent on viimasel ajal hakanud t\u00e4histama ka kassi, koera vm looma varjupaigast endale v\u00f5tmist.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks p\u00f5hjuseid t\u00e4hendusmuutuste taga on \u00fchiskondlike olude muutumine. N\u00e4iteks s\u00f5na pioneer<\/code>, mis p\u00e4rineb prantsuse s\u00f5nast pionnier<\/code><\/em>, t\u00e4henduseks on 1933. a V\u00d5Sis \u2018teerajaja, tehnilise v\u00e4eosa liige\u2019, 1953. a V\u00d5Sis on see aga juba \u2019lasteorganisatsiooni liige; inseneriv\u00e4e s\u00f5dur m\u00f5nedes maades\u2019.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ni v\u00f5\u00f5rs\u00f5na saab vahel juurde t\u00e4henduse, mis aga peagi kaob. N\u00e4iteks s\u00f5na konditsioneer<\/code> \u2019kliimaseade\u2019 kasutati 1990ndatel inglise keele eeskujul m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral t\u00e4henduses \u2019juuksepalsam\u2019. Selline kasutus ei j\u00e4\u00e4nud p\u00fcsima, sest juuksepalsami t\u00e4henduse jaoks on eesti keeles \u00f6konoomsem v\u00f5\u00f5rs\u00f5na palsam<\/code>. S\u00f5na konditsioneer<\/code> tuli eesti keelde algul \u00fcldkeele s\u00f5nana, aga aja jooksul sisenes see ka oskuskeele registrisse ning sai seal kliimaseadme kohta tavaliseks s\u00f5naks.<\/p>\n\n\n\n

Vahel asendab uuem t\u00e4hendus aga varasema hoopiski. N\u00e4iteks algul oskuskeelde laenatud s\u00f5na kup\u00fc\u00fcr<\/code> \u2019(teksti)k\u00e4rbe, v\u00e4ljaj\u00e4tt; v\u00e4\u00e4rtpaberi nimiv\u00e4\u00e4rtus\u2019 on levinud \u00fcldkeelsesse kasutusse, kus s\u00f5na t\u00e4hendus on \u2019rahat\u00e4ht, paberraha\u2019.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4hendused v\u00f5ivad eri p\u00f5lvkondade jaoks olla (v\u00e4gagi) erinevad. N\u00e4iteks s\u00f5na liiderlik<\/code> vanem t\u00e4hendus \u2019seksuaalselt k\u00f5lvatu, abieluv\u00e4liseid suhteid harrastav\u2019 p\u00e4rineb saksa s\u00f5nast liederlich<\/code><\/em>, mis t\u00e4hendab \u2019r\u00e4pakas, lohakas, k\u00f5lvatu\u2019. Selle k\u00f5rval on hakatud kasutama homon\u00fc\u00fcmi liiderlik<\/code> t\u00e4henduses \u2019juhiomadustega\u2019. Inglise s\u00f5nale leader<\/code><\/em> on lisatud omaduss\u00f5naks muutev lik<\/em>-liide \u2013 s\u00f5namoodustuse viis on loomulik, ehkki varasema homon\u00fc\u00fcmi t\u00e4henduse tundjatele \u00fcsnagi harjumatu. Lisaks on uuel homon\u00fc\u00fcmil liiderlik<\/code> positiivne t\u00e4hendus, vastupidiselt varasema omale, millel on negatiivne t\u00e4hendus. Samasugust p\u00f5lvkondadevahelist nihet v\u00f5ime t\u00e4heldada omas\u00f5na v\u00e4ljakutsuv<\/code> puhul (loe l\u00e4hemalt Omas\u00f5nade t\u00e4hendused<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n
  • Tiina Paet, Lydia Risberg 2021. V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade t\u00e4hendussoovitused ja nende esitus \u00fcldkeele s\u00f5naraamatus. \u2013 Keel ja Kirjandus, 11, 965\u2013984.<\/li>
  • Tiina Paet 2022. EKI keelekool: mis on \u00fchist kaaviaril ja pioneeril? \u2013 Postimees: Arvamus ja Kultuur, 19.03.<\/li>
  • Tiina Paet, Lydia Raadik 2021. EKI keelekool: loomad ja inimesed. \u2013 Postimees: Arvamus ja Kultuur, 582, 4, 30.01.<\/li>
  • Tiina Paet 2018. V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kuju fikseerumise p\u00f5hijooni eesti keeles 1918\u20132018. \u2013 Emakeele Seltsi aastaraamat 63 (2017). Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 139\u2212165.<\/li><\/ul>\n\n\n\n

    Koostanud Lydia Risberg ja Tiina Paet<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Eesti v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade t\u00e4hendustest.<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[836],"tags":[830,848,699],"class_list":["post-5811","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-tahendused","tag-mitmetahenduslikkus","tag-tahendus","tag-voorsona"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5811","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5811"}],"version-history":[{"count":35,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5811\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13877,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5811\/revisions\/13877"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5811"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5811"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5811"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}