{"id":5813,"date":"2021-09-30T22:10:14","date_gmt":"2021-09-30T19:10:14","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=5813"},"modified":"2022-10-21T14:00:37","modified_gmt":"2022-10-21T11:00:37","slug":"paronuumid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/paronuumid\/","title":{"rendered":"Paron\u00fc\u00fcmid"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"luhidalt-block_1fa23a8e3ddc70feb251c763adadd65a\" class=\"luhidalt\">\r\n   <h4>L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Paron\u00fc\u00fcmid on kujult l\u00e4hedased, ent erineva t\u00e4hendusega s\u00f5nad. N\u00e4iteks omas\u00f5nad <code>k\u00e4sitsema<\/code>\u2013<code>k\u00e4sitlema<\/code>\u2013<code>k\u00e4sitama<\/code>,  <code>soovitav<\/code>\u2013<code>soovitatav<\/code><em> <\/em>v\u00f5i v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad<em> <\/em><code>metroloogia<\/code>\u2013<code>meteoroloogia<\/code>. \u00dcldkeele sagedaste s\u00f5nade puhul pole keelekorralduses 20. sajandil seatud t\u00e4henduspiirangud t\u00e4nap\u00e4eva seisukohast p\u00f5hjendatud.<\/p>\n\n\n\r\n<div id=\"reeglikast-block_db96ffd44ac0c7d5c2be8ef7a36f4cbe\" class=\"reeglikast\">\r\n   <p>Kooli\u00f5petuses ei saa veaks lugeda seda, kui \u00fcldkeele s\u00f5nade t\u00e4henduste kohta varem antud keelekorraldussoovitusi ei j\u00e4rgita. \u00dcldkeele s\u00f5nade t\u00e4hendusi ei saa normida, vaid s\u00f5nade t\u00e4hendused kujunevad keelekasutuses.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\r\n<div id=\"pikemalt-block_a13b64333375582b404f1fcda730e286\" class=\"pikemalt\">\r\n\r\n   <h4>Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Paron\u00fc\u00fcmide uurimine on nii Eestis kui maailmas \u00fcldiselt kuni viimase ajani suuresti t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4nud. Pigem on koostatud paron\u00fc\u00fcmide s\u00f5nastikke ja loendeid, kusjuures need sisaldavad palju&nbsp;oskuskeele&nbsp;s\u00f5nu:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Helen Plado, Katrin Mandra \u201eV\u00e4ike paron\u00fc\u00fcmis\u00f5nastik\u201d (2008)<\/li><li>Tiiu&nbsp;Erelt \u201eTermini\u00f5petus\u201d (2007, lk 165\u2013174)<\/li><li>Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross \u201eEesti keele k\u00e4siraamat\u201d (2020, lk 582\u2013590)<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eestis on paljud paron\u00fc\u00fcmid kunstlikult loodud 1920.\u201330. aastatel, mil \u00fchtset eesti kirjakeelt kujundati. Osa paron\u00fc\u00fcme loodi \u00fcldkeelde (sh hakati eristama k\u00e4ibel olnud s\u00fcnon\u00fc\u00fcmide t\u00e4hendusi), paljud oskuskeelde.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Paron\u00fc\u00fcmid v\u00f5ivad terminiloomes olla p\u00f5hjendatud, aga \u00fcldkeeles mitte: keel ei salli samas v\u00f5i v\u00e4ga l\u00e4hedases \u00fcmbruses liiga sarnaseid s\u00f5nu. Ps\u00fchholingvistikas tehtud uurimustest on selgunud, et kujult ja t\u00e4henduselt l\u00e4hedasi s\u00f5nu on raske lahus hoida.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">M\u00f5nede \u00fcldkeele s\u00f5nade puhul on t\u00e4henduste eristused kunstlikult loodud 20. sajandil. Sellised on n\u00e4iteks sagedasti kasutatavad paron\u00fc\u00fcmipesad: <em> <\/em><code>enamus<\/code>\u2013<code>enamik<\/code>,  <code>eri<\/code>\u2013<code>erinev<\/code>, <code>j\u00e4rele<\/code>\u2013<code>j\u00e4rgi<\/code>,  <code>vahel<\/code>\u2013<code>vahest<\/code>\u2013<code>vast<\/code>, <code>\u00f5ieti<\/code>\u2013<code>\u00f5igesti<\/code>. Varem on need s\u00f5nad keeles k\u00e4ibinud s\u00fcnon\u00fc\u00fcmidena, ja nagu uuemad uurimused on n\u00e4idanud, k\u00e4ibivad nad s\u00fcnon\u00fc\u00fcmidena ka t\u00e4nap\u00e4evases keelekasutuses.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">N\u00e4iteks t\u00e4henduses \u2019suurem osa\u2019 esinevad \u00fchev\u00f5rra nii <code>enamus<\/code> (94,5%) kui ka<em> <\/em><code>enamik<\/code> (100%); niisamuti on s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid<em> <\/em><code>erinev<\/code> (81,5%) ja <code>eri<\/code><em> <\/em>(94,5%) t\u00e4henduses \u2019erisugune, eristuv\u2019. S\u00f5nale<em> <\/em><code>enamus<\/code><em> <\/em>m\u00e4\u00e4ratud t\u00e4hendus \u2019arvuline \u00fclekaal\u2019 on keeles ise v\u00e4ga marginaalne (5,5%), nagu ka s\u00f5na <code>erinev<\/code><em> <\/em>t\u00e4hendus \u2019eraldi olev\u2019 (1,5%). S\u00f5na <code>j\u00e4rgi<\/code><em> <\/em>esineb pea pooltel kasutusjuhtudel (42,5%) \u00fchendverbides, kuigi seda peeti varem ebasoovitavaks. S\u00f5na <code>vahest<\/code> puhul esineb v\u00e4ga sageli (70%) t\u00e4hendus \u2019m\u00f5nikord\u2019, mis on \u00d5S 2018-s argikeelseks m\u00e4rgitud (ehk kirjakeeles seni soovimatu olnud t\u00e4hendus); s\u00f5na <code>vast<\/code> puhul on valdav t\u00e4hendus \u2019ehk, v\u00f5ib-olla\u2019 (96,5%). Harvemini esineb <code>\u00f5ieti<\/code> t\u00e4henduses \u2019\u00f5igel moel, mitte valesti\u2019 (22%), aga keeles elab temagi, olles ses t\u00e4henduses s\u00f5na <code>\u00f5igesti<\/code> s\u00fcnon\u00fc\u00fcm.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Keelekorraldajad on neile s\u00f5nadele eraldi t\u00e4hendused andnud eri aegadel: 1930ndatel pesadele <code>j\u00e4rele<\/code>\u2013<code>j\u00e4rgi<\/code> ja <code>vahel<\/code>\u2013<code>vahest<\/code>\u2013<code>vast<\/code>, 1940ndatel <code>eri<\/code>\u2013<code>erinev<\/code>, 1950ndatel <code>enamus<\/code>\u2013<code>enamik<\/code> ja \u00d5S 1999-s <code>\u00f5ieti<\/code>\u2013<code>\u00f5igesti<\/code>. Kooli\u00f5petuses p\u00fc\u00fcti s\u00f5nu <code>\u00f5ieti<\/code>\u2013<code>\u00f5igesti<\/code> eristada juba 20.&nbsp;sajandi esimesest poolest alates.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Keeleuurijad on esile t\u00f5stnud tegeliku keelekasutuse rolli keele s\u00fcsteemis: keele struktuur s\u00fcnnib keelekasutuses, keel on pidevalt muutuv, arenev ja \u00fcmberorganiseeruv s\u00fcsteem. Keelekasutuse uurimine aitab tuvastada t\u00fc\u00fcpilist, juurdunud keelekasutust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti keelekorralduses on olnud p\u00f5him\u00f5te, et normingud ja soovitused ei tohiks rahvalikust kirjakeelest kuigipalju eemalduda, seet\u00f5ttu tuleb keelekorralduslikke n\u00f5uandeid pidevalt uuendada. Ise\u00e4ranis puudutab see s\u00f5navara, mis on keele k\u00f5ige muutuvam osa. Uuemate uurimuste p\u00f5hjal oleme <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">EKI \u00fchends\u00f5nastikus<\/a> (S\u00f5naveebis) lisanud varem paron\u00fc\u00fcmideks peetud sagedamatele \u00fcldkeele s\u00f5nadele uuendatud \u00d5Si soovitused.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele k\u00e4siraamat. Eesti Keele Instituut, 2020. Tallinn: EKSA.<\/li><li>Tiiu&nbsp;Erelt. Termini\u00f5petus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, lk 161\u2013174.<\/li><li>Helen Plado, Katrin Mandra. V\u00e4ike paron\u00fc\u00fcmis\u00f5nastik. Toimetanud Tiina Paet. Tartu: Keelehooldekeskus, 2008.<\/li><li>Lydia Risberg, Margit Langemets. Paron\u00fc\u00fcmide probleem eesti keeles. \u2013 Keel ja Kirjandus, 2021, 10, 903\u2212926.<\/li><li>Lydia Risberg, Margit Langemets. Kas paron\u00fc\u00fcmid v\u00f5i s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid? \u2013 EKI keelen\u00f5uanne, 12.12.2021.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koostanud Lydia Risberg ja Margit Langemets<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p><em>soovitav<\/em> ja <em>soovitatav<\/em>, <em>k\u00e4sitlema<\/em> ja <em>k\u00e4sitsema<\/em><\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[836],"tags":[849,829,850,848],"class_list":["post-5813","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-tahendused","tag-paronuum","tag-poluseemia","tag-sunonuum","tag-tahendus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5813","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5813"}],"version-history":[{"count":72,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5813\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13659,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5813\/revisions\/13659"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5813"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5813"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5813"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}