{"id":5817,"date":"2021-09-30T22:35:04","date_gmt":"2021-09-30T19:35:04","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=5817"},"modified":"2026-05-29T12:51:23","modified_gmt":"2026-05-29T09:51:23","slug":"sunonuumid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/sunonuumid\/","title":{"rendered":"S\u00fcnon\u00fc\u00fcmid"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

S\u00fcnon\u00fc\u00fcmia ehk samat\u00e4henduslikkus v\u00f5ib olla l\u00e4hedasem ja kaugem. T\u00e4iss\u00fcnon\u00fc\u00fcme on keeles v\u00e4he v\u00f5i m\u00f5ne k\u00e4sitluste kohaselt ei ole \u00fcldse. Loomulikus keelekasutuses on enamasti k\u00f5ik s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid l\u00e4his\u00fcnon\u00fc\u00fcmid.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

S\u00fcnon\u00fc\u00fcmiat ehk samat\u00e4henduslikkust on defineeritud mitmeti. Enamasti \u00f6eldakse, et s\u00f5nad on s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid, kui nad t\u00e4hendavad sama, nagu n\u00fc\u00fcd<\/code> ja praegu<\/code>; t\u00e4ht<\/code> ja staar<\/code>; \u00e4rkama<\/code> ja t\u00e4rkama<\/code>; kitsi<\/code>, ihne<\/code> ja kinnise k\u00e4ega<\/code>. See t\u00e4hendab, et neid s\u00f5nu saab lauses \u00fcksteisega asendada, ilma et lause t\u00e4hendus muutuks. N\u00e4iteks lause Hollywoodi t\u00f5usev t\u00e4ht<\/em> v\u00f5iks asendada lausega Hollywoodi t\u00f5usev staar<\/em>. Loomulikus keelekasutuses see sageli siiski nii ei toimi. S\u00fcnon\u00fc\u00fcmid kuuluvad k\u00fcll t\u00e4henduse poolest kokku ja moodustavad omaette r\u00fchma v\u00f5i kimbu, kuid erinevad ometi n\u00e4iteks intensiivsuse, tundelaadi, registri, esinemissageduse vm n\u00fcansi poolest. S\u00fcnon\u00fc\u00fcme kasutatakse pisut erinevalt, olenevalt keelekasutuse situatsioonist.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ne k\u00e4sitluse j\u00e4rgi on s\u00fcnon\u00fc\u00fcmia seotud asendatavusega kontekstis: kui s\u00f5nad on asendatavad igas kontekstis, on tegemist t\u00e4iss\u00fcnon\u00fc\u00fcmidega, aga kui ainult m\u00f5nes kontekstis, siis l\u00e4his\u00fcnon\u00fc\u00fcmidega. T\u00e4iss\u00fcnon\u00fc\u00fcme on keeles v\u00e4he v\u00f5i m\u00f5ne k\u00e4sitluste kohaselt ei ole \u00fcldse. Loomulikus keelekasutuses on enamasti k\u00f5ik s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid l\u00e4his\u00fcnon\u00fc\u00fcmid.<\/p>\n\n\n\n

EKI \u00fchends\u00f5nastikus<\/strong> on s\u00fcnon\u00fc\u00fcmide esitamisel l\u00e4htutud t\u00e4hendusest, t\u00e4psemalt t\u00e4henduse seletusest. Kui s\u00f5nadel on \u00fcks ja sama t\u00e4henduse seletus, on s\u00f5nad selles t\u00e4henduses esitatud t\u00e4iss\u00fcnon\u00fc\u00fcmina<\/strong> (poolpaksus kirjas), nt s\u00f5na armas<\/code> (‘v\u00e4ga armastatud, kellegi s\u00fcdant, hinge liigutav, sinna kuuluv’) juures kalli<\/em>s, kullakallis<\/em>, kullapai<\/em>. Kui t\u00e4henduselt l\u00e4hedasi s\u00f5nu eristab mingi t\u00e4hendusn\u00fcanss, kitsendus v\u00f5i t\u00e4psustus, on see v\u00e4lja toodud ka t\u00e4henduse seletuses. Need s\u00f5nad on esitatud l\u00e4his\u00fcnon\u00fc\u00fcmina<\/strong> ehk osas\u00fcnon\u00fc\u00fcmina<\/strong> (harilikus kirjas), nt s\u00f5na armas<\/em> puhul armastatud<\/em>, hingel\u00e4hedane<\/em>, ingellik<\/em> jts.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na staar<\/code> puhul on \u00fchends\u00f5nastikus t\u00e4iss\u00fcnon\u00fc\u00fcmina esitatud t\u00e4ht<\/em>, m\u00f5lemal on \u00fchesugune t\u00e4henduse seletus ‘v\u00e4ga kuulus, edukas v\u00f5i andekas tegutseja mingis valdkonnas, hrl n\u00e4itleja, muusik v\u00f5i sportlane’. Seej\u00e4rel on loetletud hulk l\u00e4his\u00fcnon\u00fc\u00fcme: kuningas<\/em>, au ja uhkus<\/em>, kuulsus<\/em>, suurus<\/em>, kuninganna<\/em>, p\u00e4ike<\/em>, p\u00e4ikene<\/em>, \u00e4ss<\/em>, diiva<\/em>. L\u00e4his\u00fcnon\u00fc\u00fcmide seletused on pisut erinevad, nt au ja uhkus<\/em> on seletatud kui ‘t\u00e4htsuse, v\u00e4\u00e4rtuse, ilu vms poolest muude hulgast esilekerkiv ese, aine, ala vm’, n\u00e4itelauseks Madeiralaste au ja uhkus on kohalik vein \u2013 madeira<\/em>. Kui staari<\/em> v\u00f5i t\u00e4he<\/em> puhul on enamasti tegu inimesega, siis au ja uhkus<\/em> k\u00e4ib tavaliselt elutu asja kohta. L\u00e4his\u00fcnon\u00fc\u00fcm \u00e4ss on m\u00e4rgitud k\u00f5nekeelseks, t\u00e4hendusega ‘t\u00e4htis tegelane; oma ala parim esindaja, tipp’.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na kohe<\/code> t\u00e4henduse v\u00e4ljendamiseks on eesti keeles rikkalik valik t\u00e4iss\u00fcnon\u00fc\u00fcme, muu hulgas nt otseteed<\/em>, kohemaid<\/em>, minutipealt<\/em>, paugupealt<\/em>, momentaanselt<\/em>, viivitamata<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na vilepuhuja<\/code> s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid t\u00e4henduses ’inimene, kes annab avalikkusele teada oma organisatsioonis toimunud v\u00e4\u00e4rtegudest’ on lekitaja<\/em>, vihjeandja<\/em>, lokul\u00f6\u00f6ja<\/em>. Rubriigis \u201eEKI selgitab” on selgitatud, et lokul\u00f6\u00f6ja<\/em> tuleb v\u00e4ljendist\u00a0lokku l\u00f6\u00f6ma<\/em>\u00a0\u2019lokulauda tagudes ohust m\u00e4rku andma\u2019.\u00a0Oskuskeeles on kasutusel ka rikkumisest teavitaja<\/em>, teavitaja<\/em>, rikkumisest teavitav isik<\/em>, alarmeerija<\/em> (vt S\u00f5naveebis<\/a> EKI terminibaas Esterm 2).<\/p>\n\n\n\n

EKI \u00fchends\u00f5nastik esitab s\u00f5nu, mis keeles kasutusel on. Kasutaja otsustab, mis s\u00f5na tema konteksti k\u00f5ige paremini sobib, sageli on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rseid valikuid mitu. <\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n