{"id":6179,"date":"2021-10-19T20:36:59","date_gmt":"2021-10-19T17:36:59","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=6179"},"modified":"2023-12-08T16:35:07","modified_gmt":"2023-12-08T14:35:07","slug":"uued-tuletised","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/uued-tuletised\/","title":{"rendered":"Uued tuletised"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Uute tuletiste hulgas on k\u00f5ige rohkem tegus\u00f5natuletisi. Neid on tehtud omas\u00f5nadest (silt<\/em> > sildistama<\/code>, \u00e4\u00e4remaa<\/em> > \u00e4\u00e4remaastuma<\/code>), vanadest ja uutest v\u00f5\u00f5rs\u00f5nadest (veto<\/em> > vetostama<\/code>, blogi<\/em> > blogima<\/code>), p\u00e4risnimedest (Google<\/em> > guugeldama<\/code>, Skype<\/em> > skaipima<\/code>) ja l\u00fchenditest (O\u00dc<\/em> > O\u00dc-tama<\/code>).<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Tegus\u00f5nad<\/h2>\n\n\n\n

Hulk uusi tegus\u00f5nu on saadud otsetuletusega, ilma liidet kasutamata. Tuletusaluseks on olnud vanemad ja uuemad laent\u00fcved: parkuur<\/em> > parkuurima<\/code>, positsioon<\/em> > positsioonima<\/code>, segment<\/em> > segmentima<\/code>, skoor<\/em> > skoorima<\/code>; br\u00e4nd<\/em> > br\u00e4ndima<\/code>, digi-<\/em> > digima<\/code>, haip<\/em> > haipima<\/code>, h\u00e4kk<\/em>\u2011 > h\u00e4kkima<\/code>, komm<\/em> \u2019kommentaar\u2019 > kommima<\/code>, laik<\/em> > laikima<\/code>, link<\/em> > linkima<\/code>, proge<\/em> > progema<\/code>, restart<\/em> > restartima<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Rakendatud on liiteid, nagu \u2011ta<\/em>\u2011 (joogatama<\/code>, klubitama<\/code>, liidestama<\/code>, rallitama<\/code>, rulatama<\/code>, skeemitama<\/code>, selfitama<\/code>), \u2011da<\/em>\u2011 (guugeldama<\/code>), \u2011sta<\/em>\u2011, \u2011stu<\/em>\u2011 (hinnastama<\/code>, kiibistama<\/code>, lipsustama<\/code>, l\u00e4htestama<\/code>, needistama<\/code>, parteistama<\/code>, parteistuma<\/code>, survestama<\/code>, zombistuma<\/code>), \u2011nda<\/em>\u2011 (varundama<\/code>), \u2011tse<\/em>\u2011 (egotsema<\/code>, isetsema<\/code>, staaritsema<\/code>), \u2011le<\/em>\u2011 (ostlema<\/code>). Lihts\u00f5nade k\u00f5rval on tuletusaluseks olnud ka liits\u00f5nad: digiallkirjastama<\/code> (< digiallkiri<\/em> + sta\/ma<\/em>), eesm\u00e4rgistama<\/code>, tagasisidestama<\/code>, \u00e4\u00e4remaastuma<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4ienenud on v\u00f5\u00f5rt\u00fcveliste eeri<\/em>\u2011, eeru<\/em>-verbide r\u00fchm: eutaneerima<\/code>, institutsionaliseerima<\/code>, kriminaliseerima<\/code>, priori(ti)seerima<\/code>, refinantseerima<\/code>, robotiseerima<\/code>, tolereerima<\/code>. M\u00f5nikord on eeri<\/em>\u2011, eeru<\/em>-verbi k\u00f5rval v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsena omaliiteline v\u00f5i otsetuletuse teel saadud verb, nt radikaliseerima<\/code> ja radikaalistama<\/code>, radikaliseeruma<\/code> ja radikaalistuma<\/code>. Soome keele m\u00f5jul levivad a<\/em>-liitelised tuletised, nagu f\u00e4nnama<\/code>, stressama<\/code>, strippama<\/code>, regama<\/code>, m\u00f5nel neist on ka i<\/em>-t\u00fcveline r\u00f6\u00f6bik, nagu f\u00e4nnima<\/code>, stressima<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

inditseerima<\/em> ja indikeerima<\/em><\/h4>\n\n\n\n

Huvitav r\u00fchm eesti v\u00f5\u00f5rs\u00f5navaras on verbid, mis l\u00e4htuvad ladina c\u0101re<\/em>-l\u00f5pulistest verbidest. Ladina verbil\u00f5pule \u2011c\u0101re<\/em> vastab samat\u00fcvelistes eesti verbides ajalooliselt \u2011tseerima<\/em>, nt komplitseerima<\/code> (ladina complic\u0101re<\/em>, vrd saksa komplizieren<\/em>), provotseerima<\/code> (ladina provoc\u0101re<\/em>, vrd saksa provozieren<\/em>, vene \u043f\u0440\u043e\u0432\u043e\u0446\u0438\u0440\u043e\u0432\u0430\u0442\u044c<\/em>), sama moodi dislotseerima<\/code>, duplitseerima<\/code>, fabritseerima<\/code>, publitseerima<\/code>. M\u00f5ne verbi kuju on aga muutunud, tuntumaid n\u00e4iteid on verb inditseerima<\/code> (ladina indic\u0101re<\/em>, vrd saksa indizieren<\/em>), mis on olemas juba 1960. aasta s\u00f5naraamatus, kuid milles n\u00fc\u00fcd on senine \u2011ts<\/em>\u2011 asendatud inglise keele eeskujul k<\/em>-ga \u2013 indikeerima<\/code> <\/em>(vrd inglise indicate<\/em>). Samal moel on eesti keelde tulnud verb aplikeerima<\/code> (ladina applic\u0101re<\/em>) pro<\/em> senine aplitseerima<\/em>, samuti verbid kommunikeerima<\/code> (ladina comm\u016bnic\u0101re<\/em>, saksa kommunizieren<\/em>), allokeerima<\/code> (keskladina alloc\u0101re<\/em>), sofistikeerima<\/code> (keskladina sophistic\u0101re<\/em>), mis varasemate laenudena oleksid ilmselt saanud tseerima<\/em>-l\u00f5pu.<\/p>\n\n\n\n

Nimis\u00f5nad<\/h2>\n\n\n\n

P\u00e4ris palju on ka uusi nimis\u00f5natuletisi. Nende moodustamisel on rakendatud isikut v\u00f5i asja m\u00e4rkivaid liiteid \u2011kas<\/em> (bensukas<\/code>, friikas<\/code>, kaltsukas<\/code>, kodukas<\/code>, l\u00e4pakas<\/code>), \u2011ik<\/em> (mahedik<\/code>, teavik<\/code>, t\u00f6\u00f6dik<\/code>, \u00fclbik<\/code>), \u2011r<\/em>, variandid \u2011ur<\/em>, \u2011ar<\/em> (imur<\/code>, vaatur<\/code>, luger<\/code>, meikar<\/code>, penskar<\/code>), \u2011i<\/em> (eemaldi<\/code>, libesti<\/code>, pl\u00f5ksuti<\/code>), \u2011ja<\/em> (mullitaja<\/code>), \u2011line<\/em> (rannaline<\/code>), \u2011tar<\/em> (bravuuritar<\/code>), kogu v\u00f5i ala m\u00e4rkivaid liiteid –kond<\/em> (vabakond<\/code>), \u2011la<\/em> (telkla<\/code>, ronila<\/code>), \u2011stu<\/em> (taristu<\/code>), \u2011mik<\/em> (vaatmik<\/code>), tegevust m\u00e4rkivaid liiteid \u2011ndus<\/em> (putkandus<\/code>, modellindus<\/code>), \u2011lus<\/em> (veganlus<\/code>), \u2011ng<\/em> (p\u00f6\u00f6ring<\/code>).<\/p>\n\n\n\n

Uutes v\u00f5\u00f5rnimis\u00f5nades n\u00e4eb v\u00f5\u00f5rliiteid, nagu \u2011ism<\/em> (autism<\/code>, veganism<\/code>), \u2011istika<\/em> (arboristika<\/code>), \u2011ist<\/em> (arborist<\/code>, d\u017eihadist<\/code>), \u2011k<\/em> (puberteetik<\/code>, ts\u00f6liaatik<\/code>), \u2011um<\/em> (kommentaarium<\/code>). Tuletisi on ka tervikkujul laenatud, nagu soomem\u00f5julised nimis\u00f5natuletised pahalane<\/code> <\/em>< paholainen<\/em>, relakas<\/code> < r\u00e4ll\u00e4kk\u00e4<\/em>, hiphoppar<\/code> < hiphoppari<\/em>, maratoonar<\/code> < maratoonari<\/em>, v\u00f5i inglise harvester<\/code>, hipster<\/code>, validaator<\/code>. P\u00e4ris k\u00f5ik laentuletised siiski eesti s\u00fcsteemi ei sobi. N\u00e4iteks on t\u00f5en\u00e4oliselt inglise keelest \u00fcle v\u00f5etud tuletis d\u00fcsleksik<\/em> < dyslexic<\/em>, kuid eesti tavas tuleks isiku ehk d\u00fcsleksia all kannataja nimetus tuletada hoopis omaduss\u00f5na, mitte nimis\u00f5na t\u00fcvest: d\u00fcslektiline<\/em> > d\u00fcslektik<\/code> nagu anorektiline<\/em> > anorektik <\/em>(mitte d\u00fcsleksia<\/em> > d\u00fcsleksik<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Omadus- ja m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad<\/h2>\n\n\n\n

Omadus- ja m\u00e4\u00e4rs\u00f5natuletisi on uudiss\u00f5nade hulgas \u00fcksikuid ning tuletusaluseks on enamasti olnud laent\u00fcvi, nt omaduss\u00f5nad proaktiivne<\/code>, transgeenne<\/code>, m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad meilitsi<\/code>, mobiilitsi<\/code>. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nav\u00f5istlustel tehtud tuletised<\/h2>\n\n\n\n

Rohkesti tuletisi on tehtud s\u00f5nav\u00f5istlustel. 2000. aastate v\u00f5istluste v\u00f5idus\u00f5nadest, mis on keeles p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud, on pooled tuletised: l\u00f5imimine<\/code>, l\u00e4himus<\/code>, \u00fcleilmastumine<\/code>, taristu<\/code>, kestlik<\/code> ja vabakond<\/code>. <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n