{"id":6253,"date":"2022-03-24T09:14:00","date_gmt":"2022-03-24T07:14:00","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=6253"},"modified":"2025-11-27T16:12:07","modified_gmt":"2025-11-27T14:12:07","slug":"tahenduste-normimisest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/tahenduste-normimisest\/","title":{"rendered":"T\u00e4henduste normimisest"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Keelekorralduses l\u00e4htutakse p\u00f5him\u00f5ttest, et \u00fcldkeele s\u00f5nade t\u00e4hendusi ei normita.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

S\u00f5nat\u00e4hendused muutuvad, sest keelekasutus muutub. Igal t\u00e4hendusmuutusel on p\u00f5hjus (nt metafoor, meton\u00fc\u00fcmia), loe l\u00e4hemalt ptk “T\u00e4hendusmuutused”<\/a>. Hiljemalt 1980. aastast on vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon asunud seisukohale, et s\u00f5nat\u00e4hendusi ei saa normida. Praktikas on m\u00f5ned otsused s\u00f5nat\u00e4henduste teemal tehtud ka hiljem. Loe l\u00e4hemalt V\u00d5K ja keeletoimkond s\u00f5nat\u00e4hendustest<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

2011. aastal p\u00f6\u00f6rdus Emakeele Seltsi keeletoimkond m\u00e4rgukirjaga riigieksami hindajate ja \u00f5petajate poole, \u00f6eldes sedasama:<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eTuletame meelde ka seika, et vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon on 1980. aastast otsustanud s\u00f5nat\u00e4hendusi mitte normida. Seega kui kaaluda s\u00f5na t\u00e4henduslikku sobivust vahetusse konteksti, tuleks peale \u00d5Si tugineda ka muudele k\u00e4ibivatele eesti kirjakeele allikatele (seletav s\u00f5naraamat, v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikon, vajaduse korral erialas\u00f5nastikud ja v\u00f5imalust m\u00f6\u00f6da muudki usaldusv\u00e4\u00e4rsed avalikud tekstid).\u201c<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Varem on keelekorralduses peetud m\u00f5ne s\u00f5na v\u00f5i s\u00f5na\u00fchendi m\u00f5nda t\u00e4hendust ebasoovitatavaks. 20. sajandi algul, mil \u00fchist kirjakeelt alles loodi, t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja kirjakeele normid ning pandi alus \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatute traditsioonile. Kui esimene, \u00d5S 1918, keskendus eesk\u00e4tt \u00f5igekirja ja morfoloogia \u00fchtlustamisele, siis alates j\u00e4rgmisest \u00d5Sist (1925\u20131937) on normitud ka s\u00f5nat\u00e4hendusi. Sobimatute t\u00e4henduste esiletoomist on j\u00e4tkanud hilisemad \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatud, kord karmimalt (\u00d5S 1999), kord leebemalt ja suunavamalt (alates \u00d5S 2006-st). Selgitusi on jagatud ka keelen\u00f5ukogumikes (1996\u20132020) ja ajakirjanduses, ebasoovitatavate t\u00e4henduste t\u00f5rjumine on omane olnud ka kooli\u00f5petusele.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4hendussoovituste arv on \u00d5Sides pisut k\u00f5ikunud: 1999. a 160, 2006. a 178, 2013. a 107, 2018. a 130 \u2013 osa s\u00f5nade t\u00e4hendusi on vahepeal aktsepteeritud, teistele on soovitusi lisatud. Paljud soovitused on pikka aega olnud vastuolus laialt levinud keelekasutusega, nt kostuma<\/code>, laenutus<\/code>, seadistama<\/code>, kaasaegne<\/code>, paron\u00fc\u00fcmipesad enamus\u2013enamik<\/code>, j\u00e4rgi\u2013j\u00e4rele<\/code>. K\u00f5igi selliste s\u00f5nade kirjeldust on ajakohastatud EKI \u00fchends\u00f5nastikus<\/a>, kus vastav selgitus on lisatud rubriigis \u201e\u00d5S selgitab\u201c. Kasutuses t\u00e4nap\u00e4evaks juurdunud t\u00e4hendusi ei saa \u00fcldkeeles, sh kirjakeeles pidada ebasoovitatavaks.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcll saab s\u00f5nakasutuse kohta anda soovitusi, n\u00e4iteks tuletades keelekasutajale meelde muid v\u00f5imalusi, kuidas oma m\u00f5tet v\u00e4ljendada. Keelekasutajal on \u00f5igus teha oma teksti sobiv valik ise, soovitus ei ole norming ega ettekirjutus. Keelekasutaja saab valida, kas soovitus on tema vajaduste jaoks asjakohane v\u00f5i mitte. Keelerikkuse eesm\u00e4rgil tasub meeles hoida ka s\u00fcnon\u00fc\u00fcme<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n