{"id":6299,"date":"2021-10-21T15:39:41","date_gmt":"2021-10-21T12:39:41","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=6299"},"modified":"2022-10-21T13:59:01","modified_gmt":"2022-10-21T10:59:01","slug":"homonuumid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/homonuumid\/","title":{"rendered":"Homon\u00fc\u00fcmid"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Homon\u00fc\u00fcmsed on s\u00f5nad v\u00f5i s\u00f5na\u00fchendid, mille kirjapildid langevad juhuslikult kokku, aga mille t\u00e4hendused omavahel seotud ei ole. Homon\u00fc\u00fcmia on keeles haruldasem kui pol\u00fcseemia.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Homon\u00fc\u00fcmia puhul on tegu mitmet\u00e4henduslikkusega, ent vastupidiselt pol\u00fcseemialt seostub homon\u00fc\u00fcmia juhuslikult kokkulangevate kirjapiltidega, s\u00f5nakujudega. S\u00f5nade p\u00f5hit\u00e4hendused pole kuidagi \u00fcksteisega seotud.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks teame, et tee1<\/sup><\/code> ‘pinnaseriba’ on l\u00e4\u00e4nemeresoome (v\u00f5i isegi soome-ugri) t\u00fcvi. tee2<\/sup><\/code> ‘jook’ on aga laens\u00f5na, mis sarnaneb vastavat jooki t\u00e4histava s\u00f5naga paljudes maailma keeltes, algup\u00e4raseks peetakse hiina keelte erikujusid t\u0113<\/code> v\u00f5i \u010d\u0101<\/code>. J\u00e4rjendi tee<\/code> kaks t\u00e4hendust on ilmselgelt juhuslikult kokku langenud. M\u00f5lemad s\u00f5nad on omakorda v\u00e4ga pol\u00fcseemsed: tee1<\/sup><\/code> on EKI \u00fchends\u00f5nastikus 8 t\u00e4hendusega, sh ‘k\u00e4imiseks ja s\u00f5itmiseks kasutatav pinnaseriba’ (Teed on libedad<\/em>), ‘(teekonna, kuhugi liikumise kohta)’ (Asusime teele)<\/em>, ‘abin\u00f5u, vahend; viis, v\u00f5imalus’ (Sel teel k\u00fcll rikkaks ei saa<\/em>) ; tee2<\/sup><\/code><\/code> on EKI \u00fchends\u00f5nastikus 6 t\u00e4hendusega, sh ‘teep\u00f5\u00f5sa lehed’ (Selle kannu peale l\u00e4heb paar lusikat\u00e4it teed<\/em>), ‘jook’ (Tee sai liiga kange<\/em>), ‘teejoomine’ (Palusime k\u00fclalised \u00f5htusele teele).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Eesti keeles on umbes 1000 homon\u00fc\u00fcmi, nt pank1<\/sup><\/code> ‘rahaasutus’ ja pank2<\/sup><\/code> ‘j\u00f5ekallas’ ja pank3<\/sup><\/code> ‘suur t\u00fckk mingit ainet’; kumm1<\/sup><\/code> \u2019aine; sellest toodetud ese\u2019 ja kumm2<\/sup><\/code> \u2019kumer pind v\u00f5i v\u00f5lv’ ja kumm3<\/sup><\/code> \u2019kumerak\u00fcljeline puun\u00f5u\u2019; tai1<\/sup><\/code> \u2019Tai p\u00f5hirahva liige’ ja tai2<\/sup><\/code> \u2019pekita liha\u2019; kostuma1<\/sup><\/code> ‘kuulda olema, k\u00f5lama’ ja kostuma2<\/sup><\/code> ‘\u00fcles sulama, pehmenema’.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nade arenguloos v\u00f5ib juhtuda, et s\u00f5na algselt seotud t\u00e4hendused minetavad kunagise omavahelise semantilise sideme. K\u00f5ige algul \u2013 kui nii saab \u00f6elda \u2013 ongi ju k\u00f5iki s\u00f5nu olnud \u00fcks. Keeleteadlased on leidnud, et s\u00f5nakuju pank<\/code> t\u00e4henduste ‘rahaasutus’ ja ‘j\u00f5ekallas’ vahel on itaalia keele ajaloo najal leitud kokkupuutepunkt. Nimelt on vanaitaalia keeles need s\u00f5nad olnud \u00fchendatud seel\u00e4bi, et pankurid (raha v\u00e4ljalaenajad) istusid oma \u00e4ri ajades j\u00f5e kaldal. Muidugi ei v\u00e4henda see diakrooniline teadmine nende t\u00e4henduste lahusust t\u00e4nap\u00e4evases keelekasutuses.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n
  • Margit Langemets 2010. Nimis\u00f5na s\u00fcstemaatiline pol\u00fcseemia eesti keeles ja selle esitus keelevaras. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/li>
  • Renate Pajusalu 2009. S\u00f5na ja t\u00e4hendus. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/li>
  • Lydia Risberg. Jonnakas kostuma<\/em>. \u2013 Keel ja Kirjandus, 2021, 12, 1078\u20131085.<\/li><\/ul>\n\n\n\n

    Koostanud Margit Langemets<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    pank<\/em> ja pank<\/em>, tee<\/em> ja tee<\/em><\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[836],"tags":[],"class_list":["post-6299","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-tahendused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6299","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6299"}],"version-history":[{"count":28,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6299\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13646,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6299\/revisions\/13646"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6299"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6299"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6299"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}