{"id":6596,"date":"2021-10-28T09:31:53","date_gmt":"2021-10-28T06:31:53","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=6596"},"modified":"2022-12-21T15:13:20","modified_gmt":"2022-12-21T13:13:20","slug":"liitomadussona-esiosa-nimetavas-voi-omastavas-kaandes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/liitomadussona-esiosa-nimetavas-voi-omastavas-kaandes\/","title":{"rendered":"Liitomaduss\u00f5na esiosa nimetavas v\u00f5i omastavas k\u00e4\u00e4ndes"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Omaduss\u00f5nad liituvad omavahel \u00fcldiselt nimetavaliselt, nt helepunane<\/code>, r\u00e4nkraske<\/code>. Nimis\u00f5na v\u00f5ib omaduss\u00f5nale liituda nii nimetavaliselt, nt v\u00f5rdlusomaduss\u00f5nad mesimagus<\/code>, peegelsile<\/code>, kui ka omastavaliselt, nt suhteomaduss\u00f5nad saagirikas<\/code>, tulekindel<\/code>. Kaheti kalduvad liituma v\u00f5rdlusomaduss\u00f5nadest v\u00e4rvinimetused, nt vein(i)punane<\/code>, sidrun(i)kollane<\/code>.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Nimis\u00f5na v\u00f5ib liitomaduss\u00f5na esiosana olla nii nimetavas kui ka omastavas k\u00e4\u00e4ndes. Nagu liitnimis\u00f5nades nii ei m\u00e4\u00e4ra ka liitomaduss\u00f5nades esiosa k\u00e4\u00e4ne liits\u00f5na t\u00e4hendust. Vormierinevused n\u00e4itavad pigem r\u00f6\u00f6pseid v\u00f5imalusi, kuid keeles v\u00f5ib olla kujunenud kalduvus eelistada \u00fchtede t\u00e4henduste puhul \u00fcht, teiste puhul teist esiosa vormi. <\/p>\n\n\n\n

Nimis\u00f5na + omaduss\u00f5na<\/h2>\n\n\n\n

Nimetavaliselt kalduvad liituma liitomaduss\u00f5nad, mis p\u00f5hinevad v\u00f5rdlusel: mesimagus<\/code> = magus nagu mesi, peegelsile<\/code> = sile nagu peegel, piltilus<\/code> = ilus nagu pilt, hiirvaikne<\/code> = vaikne kui hiir, paber\u00f5huke<\/code> = \u00f5huke kui paber, vesim\u00e4rg<\/code> = m\u00e4rg kui vesi. Sama moodi siidpehme<\/code>, \u00f5hk\u00f5rn<\/code>, juuspeen<\/code>, nugaterav<\/code>, pulksirge<\/code>, laudsile<\/code>, haudvaikne<\/code>, v\u00e4lkkiire<\/code>, lindprii<\/code>, kaljukindel<\/code> jt. Neid omaduss\u00f5nu on nimetatud ka v\u00f5rdlusomaduss\u00f5nadeks.<\/p>\n\n\n\n

p\u00e4evselge <\/em>v\u00f5i p\u00e4evaselge<\/em><\/h4>\n\n\n\n

Pisut ebakindla liitumisega on olnud omaduss\u00f5na p\u00e4ev(a)selge<\/code>. Kuna liits\u00f5na sisaldab v\u00f5rdlust (selge kui p\u00e4ev), sobib selle esiosaks pigem nimetavas k\u00e4\u00e4ndes p\u00e4ev<\/code> kui omastavas k\u00e4\u00e4ndes p\u00e4eva<\/code>. 1976. a \u00d5Sist alates on kasutajaid suunatudki nimetavalise esiosa poole ning ka tegelikus tarvituses n\u00e4eb praegu eesk\u00e4tt nimetavalist liitumist.<\/p>\n\n\n\n

hiirhall<\/em>, kohvipruun<\/em>, sirel(i)lilla<\/em> <\/h4>\n\n\n\n

Liitumise poolest erandlik v\u00f5rdlusomaduss\u00f5nade r\u00fchm on v\u00e4rvusi m\u00e4rkivad liitomaduss\u00f5nad, nagu hiirhall<\/code>, kohvipruun<\/code>, sirel(i)lilla<\/code>. Siin on s\u00f5nu, mis liituvad nimetavaliselt nagu muudki v\u00f5rdluss\u00f5nad, nt leekpunane<\/code>, v\u00e4hkpunane<\/code>, vesihall<\/code>, h\u00f5behall<\/code>, \u00f5lgkollane<\/code>, s\u00f5nu, mis kalduvad liituma nii nimetavaliselt kui ka omastavaliselt, nt rohiroheline<\/code> ja rohuroheline<\/code>, oliivroheline<\/code> ja oliiviroheline<\/code>, veinpunane<\/code> ja veinipunane<\/code>, sidrunkollane<\/code> ja sidrunikollane<\/code>, p\u00e4hkelpruun<\/code> ja p\u00e4hklipruun<\/code>, taevassinine<\/code> ja taevasinine<\/code>, v\u00f5i eesk\u00e4tt ainult omastavaliselt, nt leheroheline<\/code>, samblaroheline<\/code>, laimiroheline<\/code>, titeroosa<\/code>, kohvipruun<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

tulekindel<\/em>, nakkusohtlik<\/em><\/h4>\n\n\n\n

Omastavaliselt liitub r\u00fchm omaduss\u00f5nu, mille esiosa n\u00e4itab, mis asja v\u00f5i n\u00e4htusega \u00fchenduses omadus esile tuleb, nt saagirikas<\/code> = saagi poolest rikas, tulekindel<\/code> = tule vastu kindel, k\u00fclmatundlik<\/code> = k\u00fclma suhtes tundlik, tolmuvaba<\/code> = tolmust vaba. Neid on nimetatud ka suhteomaduss\u00f5nadeks. Omastavalise liitumise k\u00f5rval on suhteomaduss\u00f5nade r\u00fchmas ka s<\/em>-liitumist, nt nakkusohtlik<\/code>, haigusvaba<\/code>, k\u00fclalislahke<\/code>, elamisk\u00f5lblik<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

kohakindel <\/em>v\u00f5i kohtkindel<\/em><\/h4>\n\n\n\n

Tehnikas\u00f5nana on 1960. a \u00d5Sist alates soovitatud omastavalise esiosaga liits\u00f5na kohakindel<\/code> \u2019koha poolest kindel\u2019, nt kohakindel masin<\/code>, kohakindel m\u00f5\u00f5teriist<\/code>. Omastavalist liitumist toetavad siin sellised suhet m\u00e4rkivad liitomaduss\u00f5nad nagu sihikindel<\/code> \u2019sihis kindel\u2019, meelekindel<\/code> \u2019meelelt kindel\u2019, korrakindel<\/code> \u2019korra poolest kindel\u2019, tulekindel<\/code> \u2019tule vastu kindel\u2019. Nimetavaliselt liitma v\u00f5ivad seevastu m\u00f5jutada v\u00f5rdlusomaduss\u00f5nad, nagu kaljukindel<\/code>, raudkindel<\/code>, t\u00f5sikindel<\/code> (mille hulka koht-<\/code>\/kohakindel<\/code> ise ei kuulu), v\u00f5i koht<\/code>-algulised nimis\u00f5nad, nagu kohtk\u00e4itlus<\/code>, kohtvalgustus<\/code>, kohtv\u00f5rk<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

silman\u00e4htav <\/em>v\u00f5i silmn\u00e4htav<\/em><\/h4>\n\n\n\n

v<\/em>-kesks\u00f5nalise j\u00e4relosaga liitomaduss\u00f5nadest on k\u00f5ikuva kujuga olnud silm(a)n\u00e4htav<\/code>. \u00d5Sides on alates 1937. a eelistatud omastavalise liitumisega kuju silman\u00e4htav<\/code>, kuid selle k\u00f5rval on kasutuses niisama levinud ka nimetavaline silmn\u00e4htav<\/code>. Omastavaline liitumine silman\u00e4htav<\/code> v\u00f5ib l\u00e4htuda s\u00f5na\u00fchendist silma n\u00e4hes<\/code>, nimetavaline sobib samasse sarja liits\u00f5nadega nagu silmside<\/code> v\u00f5i h\u00e4\u00e4ljuhitav<\/code>, kus nimetavas k\u00e4\u00e4ndes esiosa m\u00e4rgib vahendit.<\/p>\n\n\n\n

Hea teada<\/h2>\n\n\n\n

V\u00e4ikese murdes\u00f5nastiku andmeil on viies Eesti kihelkonnas \u00f6eldud silman\u00e4htavalt<\/code>, kahes-kolmes silmn\u00e4htavalt<\/code>. \u00d5Side silman\u00e4htava<\/code> eelistus saab alguse 1925\u20131937 ilmunud \u201eEesti \u00f5igekeelsuse-s\u00f5naraamatust\u201c, kus on sees silman\u00e4htav<\/code> <\/em>\u2019augenscheinlich, evident, handgreiflich, sichtbar, visibel\u2019, silman\u00e4htavalt<\/code> \u2019zusehends, merklich\u2019 ja silman\u00e4htavus<\/code> \u2019Augenschein, Evidenz\u2019. Wiedemanni eesti-saksa s\u00f5naraamatust leiame s\u00f5na\u00fchendi silma n\u00e4hes<\/code>, mille saksa vasted augenscheinlich<\/em>, zusehends<\/em> langevad kokku \u201eEesti \u00f5igekeelsuse-s\u00f5naraamatu\u201c m\u00e4rks\u00f5nade silman\u00e4htav<\/code> ja silman\u00e4htavalt<\/code> vastetega. Andrus Saareste m\u00f5istelises s\u00f5naraamatus on peale v\u00e4ljendi silma n\u00e4hes<\/code> t\u00e4henduses \u2019n\u00e4htav\u2019 v\u00f5i \u2019avalikult\u2019 olemas ka s\u00f5sarv\u00e4ljendid k\u00f5rva kuuldes<\/code> kui \u2019avalikult\u2019 ning k\u00e4e katsudes<\/code> kui \u2019pimesi\u2019. <\/p>\n\n\n\n

Nimetavalise liitumisega silmn\u00e4htav<\/code> hakkas eestikeelses tr\u00fckis\u00f5nas kindlamini kanda kinnitama 1920.\u20131930. aastatel ning Johannes Aavik on 1936 seda nimetanud loendis \u201evead nominatiivsete liitumuste alal\u201c. Enamik sealseid vean\u00e4iteid on meile t\u00e4nap\u00e4eval tuntud omastavalise esiosaga: ajaj\u00e4rk<\/code>, asjaolu<\/code>, merekallas<\/code>, ameti\u00fching<\/code>, veekindel<\/code> (mitte aegj\u00e4rk, asiolu, merikallas, amet\u00fching ega vesikindel). <\/p>\n\n\n\n

Omaduss\u00f5na + omaduss\u00f5na<\/h2>\n\n\n\n

Omaduss\u00f5nad omavahel liituvad enamasti nimetavaliselt, nt helepunane<\/code>, s\u00fcgavsinine<\/code>, s\u00e4ravvalge<\/code>, tuhmkollane<\/code>, r\u00e4nkraske<\/code>, hulljulge<\/code>, magushapu<\/code>. Erandiks on kirju<\/code>-l\u00f5pulised omaduss\u00f5nad, mille v\u00e4rvust m\u00e4rkiv esiosa on omastavas k\u00e4\u00e4ndes, nt halli-<\/code>, musta-<\/code>, punasekirju<\/code>.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n