{"id":7890,"date":"2022-01-04T17:24:47","date_gmt":"2022-01-04T15:24:47","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=7890"},"modified":"2022-05-11T17:34:54","modified_gmt":"2022-05-11T14:34:54","slug":"eesti-perekonnanimede-kaanamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/eesti-perekonnanimede-kaanamine\/","title":{"rendered":"Eesti perekonnanimede k\u00e4\u00e4namine"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"luhidalt-block_61d45c4ab7611\" class=\"luhidalt\">\r\n   <h4>L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti perekonnanimesid k\u00e4\u00e4natakse \u00fcldiselt sama moodi, nagu k\u00e4\u00e4nduvad eesti s\u00f5nad: <code>Kask : Kasele<\/code>, <code>Hunt : Hundile<\/code>, <code>Kalamees : Kalamehele<\/code>, <code>R\u00fc\u00fctel : R\u00fc\u00fctlile<\/code>, <code>Rebane : Rebasele<\/code>. Soovi korral v\u00f5ib nime k\u00e4\u00e4nata m\u00f5ne lihtsama muuteviisiga s\u00f5na v\u00f5i nime eeskujul, nt <code>Koppel : Kopli<\/code> (v\u00f5i ka <code>Koppeli<\/code> nagu korteri), <code>Kallas : Kalda<\/code> (v\u00f5i <code>Kallase<\/code> nagu otsuse), <code>Teder : Tedre<\/code> (v\u00f5i <code>Tederi<\/code> nagu vaderi). Vaata sagedasemate nimede k\u00e4\u00e4namist ka <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/isikunimed\/index.php\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">isikunimeandmebaasist<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui lause seda n\u00f5uab, tuleb nime k\u00e4\u00e4nata ka dokumendis.  \u00dclakoma sobib suuremat t\u00e4psust n\u00f5udvatel juhtudel kasutada siis, kui inimese perekonnanimeks on \u00fcldnime omastav, nt <code>Metsa : Metsa\u2019le<\/code>, <code>Allm\u00e4e : Allm\u00e4e\u2019le<\/code> \u2013 vrd reeglip\u00e4rase nimetavaga kujud <code>Mets : Metsale<\/code>, <code>Allm\u00e4gi : Allm\u00e4ele<\/code>, mis ei vaja \u00fclakoma. <\/p>\n\n\n\r\n<div id=\"pikemalt-block_61d45c41b7610\" class=\"pikemalt\">\r\n\r\n   <h4>Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti perekonnanimesid k\u00e4\u00e4natakse \u00fcldiselt sama moodi, nagu k\u00e4\u00e4nduvad eesti s\u00f5nad, seega <code>Kask : Kasele<\/code> (mitte Kask\u2019ile ega Kask\u2019le \u2013 sedasi ei k\u00e4\u00e4ndu \u00fckski eesti s\u00f5na), <code>Rebane : Rebasele<\/code> (mitte Rebane : Rebane\u2019sele).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Samuti <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><code>Ahven : Ahvena<\/code>, <code>Lepik : Lepiku<\/code>; <code>Aas : Aasa<\/code>, <code>Korts : Kortsu<\/code>, <code>K\u00f5uts : K\u00f5utsi<\/code>, <code>Saks : Saksa<\/code>, <code>Karotamm : Karotamme<\/code>; <code>Hunt : Hundi<\/code>, <code>Kokk : Koka<\/code>, <code>Kukk : Kuke<\/code>, <code>R\u00e4\u00e4k : R\u00e4\u00e4gu<\/code>, <code>Puusepp : Puusepa<\/code>; <code>Suurkask : Suurkase<\/code>, <code>Kuld : Kulla<\/code>, <code>K\u00e4nd : K\u00e4nnu<\/code>, <code>Aaslaid : Aaslaiu<\/code>, <code>Saarem\u00e4gi : Saarem\u00e4e<\/code>, <code>T\u00f5nspoeg : T\u00f5nspoja<\/code>, <code>Reinp\u00f5ld : Reinp\u00f5llu<\/code>, <code>Merirand : Meriranna<\/code>, <code>Kiviselg : Kiviselja<\/code>, <code>Sulg : Sule<\/code>, <code>S\u00e4rg : S\u00e4rje<\/code>, <code>Heletuli : Heletule<\/code>; <code>R\u00fc\u00fctel : R\u00fc\u00fctli<\/code>, <code>P\u00f5der : P\u00f5dra<\/code>, <code>S\u00f5ber : S\u00f5bra<\/code>; <code>Kihulane : Kihulase<\/code>; <code>Heinaru : os Heinaru(t)<\/code>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui lause seda n\u00f5uab, tuleb nime k\u00e4\u00e4nata ka dokumendis. <\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"nime-kaanamine-dokumendis\">Nime k\u00e4\u00e4namine dokumendis<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui nimi esineb dokumendis vaid \u00fche korra ja k\u00e4\u00e4ndes, on ametlikes dokumentides selguse huvides v\u00f5imalik lisada nime k\u00e4\u00e4ndevormi j\u00e4rele sulgudesse nimetava kuju, nt <code>Ants Sillale (Sild)<\/code>. Nime algkuju pole tarvis lisada, kui on ilmne, et dokumendi lugejale on see nagunii teada (nt asutusesiseses vms asjaajamises).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">L\u00fchikeses dokumendis (nt avaldus, t\u00f5end, volikiri, t\u00e4nukiri) on m\u00f5istlik valida s\u00f5nastus, mis ei n\u00f5ua nime k\u00e4\u00e4namist.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\" id=\"naide\">N\u00e4ide<\/h4>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table class=\"has-fixed-layout\"><thead><tr><th>Halvem<\/th><th>Parem<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td> K\u00e4esolev t\u00f5end on antud Ants Sillale selles, et ta on l\u00f5petanud &#8230;  <\/td><td> T\u00f5endame, et Ants Sild on l\u00f5petanud &#8230;  <\/td><\/tr><tr><td><\/td><td> Ants Sild on l\u00f5petanud &#8230; <\/td><\/tr><tr><td> T\u00e4nukiri J\u00fcri Sepale hea t\u00f6\u00f6 eest <\/td><td> Austatud J\u00fcri Sepp \/ Tallinna Transpordiamet t\u00e4nab Teid hea t\u00f6\u00f6 eest <\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Hea (kolleeg) J\u00fcri Sepp \/ T\u00e4name Sind tubli t\u00f6\u00f6 eest<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"ulakoma-kasutamine\">\u00dclakoma kasutamine<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dclakoma sobib ametlikus dokumendis panna siis, kui inimese perekonnanimeks on \u00fcldnime omastav, nt <code>Metsa<\/code> (vrd Mets), <code>Allm\u00e4e<\/code> (vrd Allm\u00e4gi). \u00dclakoma pannakse neisse nimedesse ainult juhul, kui nime algkuju samast dokumendist ei selgu. Seega, kui nimi esineb dokumendis \u00fcks kord ja k\u00e4\u00e4ndes, v\u00f5ib kirjutada <code>Margus Metsa\u2019le<\/code>, <code>Aino Allm\u00e4e\u2019 avaldus<\/code>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"nime-omaniku-soovi-arvestamine\">Nime omaniku soovi arvestamine<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nime omaniku soovi saab arvestada, kui see ei l\u00e4he vastuollu eesti s\u00f5nade loomuliku k\u00e4\u00e4namisega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Soovi korral v\u00f5ib nime k\u00e4\u00e4nata m\u00f5ne lihtsama muuteviisiga s\u00f5na v\u00f5i nime eeskujul. Nt <code>Koppel : Kopli<\/code> (v\u00f5i ka <code>Koppeli<\/code> nagu korteri), <code>Kallas : Kalda<\/code> (v\u00f5i <code>Kallase<\/code> nagu otsuse), <code>Teder : Tedre<\/code> (v\u00f5i <code>Tederi<\/code> nagu vaderi), et hoida lahus nimed <code>Koppel<\/code> ja <code>Kopli<\/code>, <code>Kallas<\/code> ja <code>Kalda<\/code>, <code>Teder<\/code> ja <code>Tedre<\/code>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"nime-kaanamine-lihtsama-muuttuubi-jargi\">Nime k\u00e4\u00e4namine lihtsama muutt\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Neljas nimer\u00fchmas on \u00fcldiselt tavaks k\u00e4\u00e4nata m\u00f5ne lihtsama muutt\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi. Need on:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>osa omaduss\u00f5nalisi nimesid, nt <code>Aus : Ausi<\/code>, <code>Vapper : Vapperi<\/code>, <code>Kiilas : Kiilase<\/code>, aga: <code>Ilus : Ilusa<\/code>, <code>Imelik : Imeliku<\/code>, <code>Tark : Targa<\/code>, <code>J\u00e4rsk : J\u00e4rsu<\/code>, <code>Tasane : Tasase<\/code>;<\/li><li>kirjakeeles v\u00e4hem tuntud, sh murdelist p\u00e4ritolu nimed, nt <code>Huik : Huigi<\/code>, <code>Sirk : Sirgi<\/code>, <code>J\u00f5er\u00fc\u00fct : J\u00f5er\u00fc\u00fcdi<\/code>, <code>Pedajas : Pedajase<\/code> (siiski ka: <code>Pedaja<\/code>), <code>Parmas : Parmase<\/code>, aga: <code>Kivir\u00e4hk : Kivir\u00e4ha<\/code>, <code>Tubin : Tubina<\/code>;<\/li><li>laadivaheldusega nimed, mille omastav nimetavast tugevasti erineks, nt <code>Haab : Haabi<\/code>, <code>Kaseraag : Kaseraagi<\/code>, <code>Kuus : Kuusi<\/code>;<\/li><li>nimed, millele k\u00e4\u00e4namisel lisanduks silp \u2011<em>me<\/em>, \u2011<em>da <\/em>v\u00f5i \u2011<em>nda<\/em>, r\u00fchmal <em>i<\/em>-l\u00f5puga nimedel \u2011<em>ja <\/em>v\u00f5i \u2011<em>ju<\/em>, nt <code>Ranne : Ranne : Rannet<\/code>, <code>Viies : Viiese : Viiest<\/code>, <code>V\u00e4li : V\u00e4li : V\u00e4li(t)<\/code>. Liits\u00f5nalisi nimesid k\u00e4\u00e4natakse siiski reeglip\u00e4raselt, nt <code>Lillev\u00e4li : Lillev\u00e4lja<\/code>, <code>Uusv\u00e4li : Uusv\u00e4lja<\/code>.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\" id=\"harm-harma-voi-harmi\">H\u00e4rm : H\u00e4rma v\u00f5i H\u00e4rmi<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui keeles on kaks eri t\u00e4hendusega, aga nimetavas sama kujuga s\u00f5na, valib nime omanik ka t\u00fcvevokaali, nt <code>H\u00e4rm : H\u00e4rma<\/code> v\u00f5i <code>H\u00e4rmi<\/code>, <code>Kolk : Kolgi<\/code> v\u00f5i <code>Kolga<\/code>, <code>Lipp : Lipi<\/code> v\u00f5i <code>Lipu<\/code>, <code>Niit : Niidi<\/code> v\u00f5i <code>Niidu<\/code>, <code>P\u00e4ts : P\u00e4tsi<\/code> v\u00f5i <code>P\u00e4tsu<\/code>. Kui nime kandja eelistus pole teada, v\u00f5ib k\u00e4\u00e4nata <em>i<\/em>\u2011liselt.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"nimi-ei-lange-kokku-sonaga\">Nimi ei lange kokku s\u00f5naga<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui nimi ei lange t\u00e4pselt v\u00f5i \u00fcldse kokku \u00fchegi s\u00f5naga, v\u00f5etakse k\u00e4\u00e4namisel eeskujuks m\u00f5ni eesti oma- v\u00f5i v\u00f5\u00f5rs\u00f5na, millel on samasugune h\u00e4\u00e4likuehitus. Nt <code>Hint : Hindi<\/code> (nagu tint : tindi), <code>Junk : Jungi<\/code>, <code>Ulp : Ulbi<\/code>, <code>Kraak : Kraagi<\/code>; <code>Ratasep<\/code> : os <code>Rataseppa<\/code> [sest h\u00e4\u00e4ldub liits\u00f5nana: ratas\/sepp], <code>Ruusalep<\/code> : os <code>Ruusaleppa<\/code>, <code>Sootak<\/code> : os <code>Sootakki<\/code>; <code>Telgma<\/code> : os <code>Telgmat<\/code> [sest ei h\u00e4\u00e4ldu liits\u00f5nana: telg\/maa], <code>Veiderma<\/code> : os <code>Veidermat<\/code>, <code>Leetsar<\/code> : os <code>Leetsarit<\/code>, <code>Kulbok<\/code> : os <code>Kulbokit<\/code>, <code>Topnik<\/code> : os <code>Topnikut<\/code>, <code>Reiman<\/code> : os <code>Reimanit<\/code>.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\" id=\"allik-kasuk-kuning\">Allik, Kasuk, Kuning<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui nimeks on <em>as<\/em>-l\u00f5pulise s\u00f5na (nt allikas, jalakas) l\u00fchivaste (<code>Allik<\/code>, <code>Jalak<\/code>), k\u00e4\u00e4natakse seda <em>u<\/em>-lisena, nt <code>Allik : Alliku<\/code>, <code>Jalak : Jalaku<\/code>, <code>Kadak : Kadaku<\/code>, <code>Kasak : Kasaku<\/code>, <code>Maasik : Maasiku<\/code>, <code>Vetik : Vetiku<\/code>. Teisiti k\u00e4\u00e4nduvad nt <code>Kasuk : Kasuka<\/code> (st nimed, kus <em>k<\/em>-le eelneb <em>u<\/em>), <code>Kuning : Kuninga<\/code>, <code>Remmelg : Remmelga<\/code> (st nimed, mille aluseks olevas pikemas s\u00f5nas eelneb <em>as<\/em>-l\u00f5pule <em>g<\/em>). Vrd reeglip\u00e4rased <code>Allikas : Allika<\/code>, <code>Jalakas : Jalaka<\/code>, <code>Kadakas : Kadaka<\/code> jt.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"perekonnanimeks-on-ees-voi-kohanimi\">Perekonnanimeks on ees- v\u00f5i kohanimi<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Perekonnanime, mis langeb kokku ees- v\u00f5i kohanimega, k\u00e4\u00e4natakse sama moodi nagu ees- v\u00f5i kohanime. Nt <code>Mikk : Miku<\/code>, <code>Ott : Oti<\/code>, <code>Ester : Estri<\/code> v\u00f5i <code>Esteri<\/code>; <code>Hamburg : Hamburgi : Hamburgi<\/code>, <code>Tallinn : Tallinna : Tallinna<\/code>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"reegli-ajalugu\">Reegli ajalugu<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti perekonnanimede k\u00e4\u00e4namist on kolmel korral, 1910, 1923 ja 1926, arutatud keelekomisjonides. 11. VI 1910 Tallinnas peetud kolmandal keelekonverentsil v\u00f5eti suund k\u00e4\u00e4nata eesti p\u00e4risnimesid kui \u00fcldnimesid. 1912 avaldatud reeglistikku j\u00f5udis siiski kaks r\u00f6\u00f6pv\u00f5imalust: \u00fcldnimede k\u00e4\u00e4namisest l\u00e4htuv <code>M\u00e4gi : M\u00e4e<\/code>, <code>Rebane : Rebase<\/code>, <code>Org : Oru<\/code> ja nimetava vormi alal hoidev <em>Org <\/em>: <em>Org\u2019i<\/em>, <em>Rebane<\/em> : <em>Rebane\u2019le<\/em>. Muutumatu t\u00fcvega k\u00e4\u00e4namist soovitati dokumentide tarbeks, et kaitsta nime algkuju moonutamise eest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tarvitusviis ei stabiliseerunud ning 1923. aastal koostas komisjon, kuhu kuulusid Emakeele Seltsi juhatuse poolt Lauri Kettunen, Andrus Saareste, Julius M\u00e4giste ning \u00f5igekirjutuse s\u00f5nastiku toimetusest Johannes Voldemar Veski ja Elmar Muuk, uue reeglistiku. Eri t\u00fc\u00fcpide jaoks eri olukorda fikseeriv reeglistik ei suutnud siiski k\u00e4\u00e4namisviisi \u00fchtlustada. K\u00fcsimuse lahendamiseks soovitas Ernst Nurm k\u00e4\u00e4nata eesti perekonnanimesid alati kui vastavaid \u00fcldnimesid. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1926. aastal s\u00f5nastaski Emakeele Seltsi algatusel kokku kutsutud toimkond, kuhu kuulusid seltsi juhatus, \u00f5igekeelsuse-s\u00f5naraamatu toimetus ning \u00fclikooli eesti keele professor ja lektorid, p\u00f5him\u00f5tte, mille kohaselt tuleb eesti perekonnanimesid k\u00e4\u00e4nata nagu vastavaid \u00fcldnimesid (sh <code>Kallas : Kalda<\/code>, <code>P\u00f5der : P\u00f5dra<\/code>, <code>Raag : Rao<\/code>, <code>M\u00e4gi : M\u00e4e<\/code>). \u00dclakoma tuli alates omastavast kasutada k\u00f5igil juhtudel, kui nime t\u00fcvi ei muutu (nt nim <code>Kukk<\/code>, om <em>Kuke<\/em>, aga os <em>Kukk\u2019e<\/em>, nim <code>Tedre<\/code>, aga om <em>Tedre\u2019<\/em>, os <em>Tedre\u2019t<\/em>, nim <code>Libe<\/code>, aga om <em>Libe\u2019da<\/em>, os <em>Libe\u2019dat<\/em>). Reegel t\u00fchistas 1923. aastal v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud \u201eesialgsed kompromissjuhised\u201c. 1932 andis Emakeele Seltsi juhatus soovituse \u00fclakoma kasutamist tagasi t\u00f5mmata: kui nime nimetav on tekstis kord juba n\u00e4idatud, v\u00f5ib seda nime samas tekstis edaspidi tarvitada ilma \u00fclakomata.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1926. aasta reegli rakendamisel n\u00e4hti peagi, et eranditeta siiski l\u00e4bi ei saa. 1927 ilmunud Elmar Muugi \u201eEesti keele\u00f5petus\u201c I m\u00f6\u00f6nis juba kaht k\u00f5rvalep\u00f5iget: murdes\u00f5nadest ja v\u00e4hem tuntud kirjakeeles\u00f5nadest p\u00e4rinevad perekonnanimed. Elmar Muugi ettepaneku k\u00e4\u00e4nata eesti perekonnanimesid nii, et nimetavaline kuju j\u00e4\u00e4ks k\u00f5igis k\u00e4\u00e4netes muutmata, l\u00fckkas Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond 1940. aastal tagasi. 1950. aastate grammatikates lubati muutumatu t\u00fcvega k\u00e4\u00e4namist teatavate t\u00fc\u00fcpide puhul (nimedes nagu <code>Raag<\/code>, <code>Loog<\/code>, <code>Paas<\/code>), et v\u00e4ltida ametlikus asjaajamises arusaamatusi. K\u00e4\u00e4namisel arvestati ka astmevaheldusliku \u00fcldnime sagedust perekonnanimena. &nbsp; <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ester Kindlami hinnangul on eesti perekonnanimede k\u00e4\u00e4namises liigutud ringjoont m\u00f6\u00f6da: alustati kompromissv\u00f5imalusest, millelt j\u00e4rk-j\u00e4rgult suunduti \u00fche tarvitusviisi poole; j\u00f5uti v\u00e4lja \u00fchtainust moodust tunnustava reeglini; reegli haaret hakati kitsendama, sisse poetades erandjuhtusid ja vastavalt s\u00f5nastust v\u00e4hem kategooriliseks muutes; v\u00f5eti p\u00f5hijuhisele j\u00e4lle toeks omaaegne dokumentide tarvitusviis ja esitati see l\u00f5puks v\u00f5rd\u00f5igusliku paralleelreeglina. Praegusaja reegel otsib eri p\u00f5him\u00f5tete vahel m\u00f5istlikku tasakaalu.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"kirjandus\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Ak. Emak. Seltsi juhatus. \u00d5igekeelsuse-s\u00f5naraamatu redaktsioon. \u00dclikooli eesti keele professor ning lektorid, K\u00e4\u00e4natagu eesti perekonnanimesid nagu vastavaid \u00fcldnimesid. \u2013 Eesti Keel 1926, nr 6, lk 115\u2013116. <\/li><li>Eesti kirjakeele reeglid. Eestimaa Rahwahariduse-seltsi Kirjanduse-haruseltsi ja Eesti Kirjanduseseltsi asemikkude \u00fchiste keelekoosolekute otsused. Tr\u00fckki andnud Joh. W. Weski. E. R.-s. Kirjanduse-haruseltsi toimetused nr. 10. Tallinn: Eesti Kirjastuse\u00fchisus, 1912.<\/li><li>Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, <a href=\"https:\/\/eki.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/eestikeelekasiraamat_2020.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele k\u00e4siraamat<\/a>. Uuendatud v\u00e4ljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020, lk 301\u2013304.<\/li><li>Ester Kindlam, Meie igap\u00e4evane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 118\u2013140.<\/li><li>Tiina Leemets, <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/artiklid\/perenimed.html\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Perekonnanimede k\u00e4\u00e4namine<\/a>.  \u2013  Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje M\u00e4earu, Maire Raadik, Keelen\u00f5uanne soovitab. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996, lk 56\u201358. <\/li><li>M\u00f5ned \u00f5igekeelsuse juhised. \u2013 Eesti Keel 1923, nr 5\u20136, lk 168\u2013173.<\/li><li>Maire Raadik, <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/vaikesed_tarbetekstid2.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00e4ikesed tarbetekstid<\/a>. K\u00e4siraamat. Teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 69\u201377. <\/li><\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reeglip\u00e4raselt ja erandlikult k\u00e4\u00e4nduvad perekonnanimed. \u00dclakoma kasutamine. Nimi dokumendis.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[707],"tags":[974,975,976,991,688,691],"class_list":["post-7890","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-eesti-nimed","tag-dokumendikeel","tag-eesnimi","tag-kohanimi","tag-perekonnanimi","tag-tuvevokaal","tag-ulakoma"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7890","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7890"}],"version-history":[{"count":33,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7890\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22381,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7890\/revisions\/22381"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7890"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7890"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7890"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}