Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 20. V 2009 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 30. juunil 2008 otsuse, et jaapani p\u00e4ritolu s\u00f5nade kirjutamisel eesti keeles on soovitatav rakendada samu p\u00f5him\u00f5tteid mis muude v\u00f5\u00f5rp\u00e4ritolu s\u00f5nade kirjutamisel.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n Otsuse kohaselt saab jaapani s\u00f5nu eesti keeles kirjutada kas tsitaats\u00f5nana (nt Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 30. VI 2008 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 17. mail 1995 otsuse soovitada \u017e<\/em> kui eesti keeles helitu h\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel kirjutada -ki<\/em>.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n R\u00f5huliite Varasem reegel n\u00e4gi ette kirjutada \u017e <\/em>j\u00e4rel Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 17. V 1995 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 27. juunil 2018 otsuse, et kujundlikke ehk \u00fcmber\u00fctlevaid nimetusi saab kirjutada nii v\u00e4iket\u00e4hega nagu nimetusi kui ka suure t\u00e4hega nagu nimesid.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n Otsuse kohaselt on v\u00f5imalik kirjutada nii Varem on seda t\u00fc\u00fcpi nimetusi soovitatud kirjutada \u00fcldiselt v\u00e4ikese t\u00e4hega, nt linn seitsmel k\u00fcnkal<\/em> (Rooma), ajaloo isa<\/em> (Herodotos), erandina siiski suure t\u00e4hega Must Mander<\/em>, Vana Maailm<\/em>, Metsik L\u00e4\u00e4s<\/em>, Igavene Linn<\/em>, Suur Lomp<\/em> jt.<\/p>\n\n\n\n Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 27. VI 2018 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 11. juunil 2012 otsuse, et ajaloos\u00fcndmuste nimetusi saab kirjutada v\u00e4iket\u00e4hega (j\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5us<\/em>, p\u00f5hjas\u00f5da<\/em>, vabaduss\u00f5da<\/em>, teine maailmas\u00f5da<\/em>, pronksi\u00f6\u00f6<\/em>). <\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n 16. novembril 2012 v\u00f5ttis toimkond vastu otsuse uue variandi, mis m\u00f6\u00f6nis ajaloolaste erisoovi kirjutada kinnistunud nimetusi esisuurt\u00e4hega, kuid j\u00e4ttis \u00fcldkeele tarvis siiski kehtima v\u00e4iket\u00e4he soovituse.<\/p>\n\n\n\n Varasem reegel n\u00e4gi v\u00e4iket\u00e4hega kirjutatavate nimetuste k\u00f5rval ette nimesid, mida v\u00f5is kirjutada l\u00e4biva suurt\u00e4hega (nt Verine P\u00fchap\u00e4ev<\/em>), sedasama lubati teha austuse m\u00e4rgiks ka m\u00f5nede nimetuste puhul (nt Suur Isamaas\u00f5da<\/em>).<\/p>\n\n\n\n Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 11. VI 2012 otsus<\/a> ja 16. XI 2012 otsus<\/a>. <\/p>\n\n\n\n Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 30. juunil 2008 otsuse pidada suurt\u00e4helise Interneti k\u00f5rval v\u00f5imalikuks ka v\u00e4iket\u00e4helist kuju internet.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n Toimkond leidis, et kuigi suure t\u00e4hega on t\u00e4histatud konkreetset arvutiv\u00f5rku ja v\u00e4iket\u00e4hega \u00fcldm\u00f5istet, mis oli tuntud enne \u00fclemaailmsele arvutiv\u00f5rgule Interneti nime andmist, ei p\u00f5hjusta algust\u00e4he erinevus praktikas arusaamatusi. Varasem soovitus n\u00e4gi ette kirjutada arvutiv\u00f5rgu nime \u00fcksnes suure t\u00e4hega.<\/p>\n\n\n\n Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 30. VI 2008 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 25. septembril 1998 otsuse soovitada kohanimelise esiosaga kaubanimetustes kirjutada kohanime suure algust\u00e4hega (Tallinna kilud<\/em>, Camemberti juust<\/em>, Vene sinep<\/em>).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n Ehkki soovitus oli kirjutatud toidukaupade p\u00f5hjal, pidas toimkond v\u00f5imalikuks rakendada sama p\u00f5him\u00f5tet mis tahes toodete, n\u00e4htuste, viiside, meetodite, haiguste, ravimite, keemiliste \u00fchendite, v\u00e4rvuste jm puhul ( Muutmata j\u00e4i botaanika taimenimetuste, zooloogia loomanimetuste ning loomakasvatuse t\u00f5unimetuste v\u00e4iket\u00e4ht (saaremaa robirohi<\/em>, l\u00e4\u00e4nemere kilu<\/em>, tori hobune<\/em>), mida saavad muuta \u00fcksnes eriteadlased ise. Toimkond m\u00e4rkis siiski, et \u00fcldkeeles ei tohiks pidada veaks kohanime kirjutamist suure t\u00e4hega ( Varasem reegel n\u00e4gi ette kirjutada kohanime v\u00e4iket\u00e4hega ja h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4raselt, kuid mugandi tagant on sageli raske originaalnime \u00e4ra tunda, vrd nt \u00e4\u00e4r\u0161iri<\/em> v\u00f5i Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 25. XI 1998 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 14. veebruaril 1994 otsuse loobuda jutum\u00e4rkide kasutamisest 1) asutuste, 2) perioodikav\u00e4ljaannete, 3) autasude, 4) kaupade ja 5) \u00fcksiks\u00f5idukite nimedes. <\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n Otsuse eesm\u00e4rk oli algust\u00e4heortograafiat lihtsustada, loobudes 1) jutum\u00e4rkide ja l\u00e4biva suurt\u00e4he kombinatsioonist ning 2) autasu- ja kaubanimede kirjutamisel pealkirjamallist. Selle asemel soovitas keeletoimkond m\u00f5lemal juhul rakendada k\u00f5ige \u00fcldisemat eesti nimemalli, st nimes k\u00f5ik s\u00f5nad suure algust\u00e4hega, nime ees v\u00f5i j\u00e4rel v\u00e4iket\u00e4heline liigis\u00f5na: 1) Varasem reegel n\u00e4gi ette kirjutada asutuste, perioodikav\u00e4ljaannete ja \u00fcksiks\u00f5idukite nimesid jutum\u00e4rkides ja l\u00e4biva suurt\u00e4hega (nt kauplus \u201eRahva Raamat\u201c ~ \u201eRahva Raamatu\u201c kauplus<\/em>, ajakiri \u201eEesti Loodus\u201c<\/em>, laev \u201eTormide Rand\u201c<\/em>), autasude ja kaupade nimesid aga esisuurt\u00e4hega nagu pealkirju (nt auhind \u201eSuur merevaik\u201c<\/em>, kakao \u201eMeie mark\u201c<\/em>).<\/p>\n\n\n\n Uut reeglit toetas tegelik keelekasutus, kus toona uut liiki asutuste (aktsiaseltsid, osa\u00fchingud) nimede \u00fcmbert oli juba hakatud jutum\u00e4rke \u00e4ra j\u00e4tma. Reeglimuudatuse ootamatu k\u00f5rvalm\u00f5juna levis eksiarvamus, nagu poleks eesti keeles jutum\u00e4rke enam \u00fcldse vaja kasutada.<\/p>\n\n\n\n Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 14. II 1994 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 11. juunil 2012 otsuse lubada \u00fchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nadest moodustatud mine<\/em>-teonimesid, ja<\/em>-tegijanimesid ja kesks\u00f5nadest moodustatud lt<\/em>-m\u00e4\u00e4rs\u00f5nu kirjutada kokku v\u00f5i lahku.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n Seega saab kirjutada Kokku soovitati siiski kirjutada 1) mine<\/em>– ning ja<\/em>-tuletised, kui need on omaette t\u00e4hendusega iseseisvad s\u00f5nad (nt Varasem reegel, mille oli s\u00f5nastanud vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon 21. XI 1979, n\u00e4gi ette kirjutada \u00fchend- ja v\u00e4ljendverbidest moodustatud k\u00e4\u00e4nd- ja m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad tavaliselt kokku, sest need k\u00e4\u00e4nd- ja m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad on omaette t\u00e4hendusega iseseisvad s\u00f5nad. Lahku soovitati kirjutada pikemaid m\u00e4\u00e4rs\u00f5nu. Keeletoimkonna 2012. aasta otsuse aluseks on seisukoht, et osa \u00fchend- ja v\u00e4ljendverbituletisi ei erine oma t\u00e4henduse poolest tuletusalusest verbist. Kuigi mine<\/em>-tuletiste lahkukirjutus keeles sageneb, on uue reegli puuduseks varasemaga v\u00f5rreldes rohkemad erandr\u00fchmad.<\/p>\n\n\n\n Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 11. VI 2012 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Emakeele Seltsi keeletoimkond tegi 11. juunil 2012 otsuse pidada s\u00f5nade kas v\u00f5i<\/em> ~ kasv\u00f5i<\/em>, just nagu<\/em> ~ justnagu<\/em>, just nimelt<\/em> ~ justnimelt<\/em>, kui tahes<\/em> ~ kuitahes<\/em> ja mis tahes<\/em> ~ mistahes<\/em> puhul v\u00f5imalikuks nii lahku- kui ka kokkukirjutust ning v\u00f5ib-olla<\/em> k\u00f5rval ka sidekriipsuta kuju v\u00f5ibolla<\/em>. <\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n S\u00f5na Jaapani s\u00f5nad eesti tekstis 2008<\/h4>\n\n\n\r\n
sashimi<\/em><\/code>, s\u014dmen<\/code><\/em>, wasabi<\/code><\/em>) v\u00f5i v\u00f5\u00f5rs\u00f5nana (nt gei\u0161a<\/code>, d\u017euudo<\/code>). Osa s\u00f5nu on \u00fcleminekuj\u00e4rgus, neid v\u00f5ib kasutada nii tsitaat- kui ka v\u00f5\u00f5rs\u00f5nana (su\u0161i<\/code> ja sushi<\/code><\/em>, nooteater<\/code> ja n\u014d<\/em>-teater<\/code>, \u0161ogun<\/code> ja sh\u014dgun<\/code><\/em>). Varem oli jaapani s\u00f5nade kirjapilt eba\u00fchtlane, nt 2006. a \u00d5Sis ilma kursiivita no-teater, sushi.<\/p>\n\n\n\nR\u00f5huliite \u00f5igekiri 1995<\/h4>\n\n\n\r\n
-ki<\/code>\/-gi<\/code> kirjakuju valitakse eelneva h\u00e4\u00e4liku j\u00e4rgi: helitu h\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel kirjutatakse -ki<\/code>, helilise j\u00e4rel -gi<\/code>. Kuiv\u00f5rd \u017e <\/em>m\u00e4rgib helitu \u0161 <\/em>n\u00f5rka vastet, soovitas toimkond rakendada \u017e <\/em>puhul r\u00f5huliite \u00f5igekirja \u00fcldreeglit ehk kirjutada oran\u017eki<\/code>, bee\u017eki<\/code>, garaa\u017eki<\/code> jne. <\/p>\n\n\n\n-gi<\/code>, tava p\u00f5hines omaaegsel v\u00e4\u00e4ral foneetilisel arusaamal.<\/p>\n\n\n\nSuur ja v\u00e4ike algust\u00e4ht<\/h2>\n\n\n\n
Kujundlike (\u00fcmber\u00fctlevate) nimetuste algust\u00e4ht 2018<\/h4>\n\n\n\r\n
must mander<\/code> kui ka Must Mander<\/code>, nii t\u00f5usva p\u00e4ikese maa<\/code> kui ka T\u00f5usva P\u00e4ikese maa<\/code>, nii plasku<\/code> kui ka Plasku<\/code>, nii raudne leedi<\/code> kui ka Raudne Leedi<\/code>. Koha-, ehitise- ja ruuminimetuste r\u00fchmas lisati ka kolmas, see on kohanimede kirjutusest l\u00e4htuv v\u00f5imalus, milles liigis\u00f5na k\u00e4ib v\u00e4ikese t\u00e4hega (Must mander<\/code>, T\u00f5usva P\u00e4ikese maa<\/code> nagu Vaikne ookean). <\/p>\n\n\n\nAjaloos\u00fcndmuste algust\u00e4ht 2012<\/h4>\n\n\n\r\n
Internet ja internet 2008<\/h4>\n\n\n\r\n
Kaupade nimetamine 1998<\/h4>\n\n\n\r\n
Soome kelk<\/code>, Hiina k\u00f6\u00f6k<\/code>, Rootsi laud<\/code>, Siberi katk<\/code>, Berliini roheline<\/code>).<\/p>\n\n\n\nSaaremaa robirohi<\/code>, L\u00e4\u00e4nemere kilu<\/code>, Tori hobune<\/code>).<\/p>\n\n\n\nAyrshire\u2019i veis<\/code>, uaiendoti<\/em> v\u00f5i Wyandotte\u2019i kana<\/code>.<\/p>\n\n\n\nAlgust\u00e4heortograafia ja jutum\u00e4rgid 1994 <\/h4>\n\n\n\r\n
kauplus Rahva Raamat<\/code> ~ Rahva Raamatu kauplus<\/code>, ajakiri Eesti Loodus<\/code>, laev Tormide Rand<\/code>, 2) auhind Suur Merevaik<\/code>, kakao Meie Mark<\/code>. <\/p>\n\n\n\nKokku- ja lahkukirjutus<\/h2>\n\n\n\n
\u00dchend- ja v\u00e4ljendverbituletiste kokku-lahkukirjutus 2012<\/h4>\n\n\n\r\n
vastuv\u00f5tmine<\/code> ja vastu v\u00f5tmine<\/code>, edasi\u00f5ppija<\/code> ja edasi \u00f5ppija<\/code>, t\u00e4helepandavalt<\/code> ja t\u00e4hele pandavalt<\/code>.<\/p>\n\n\n\nettekandja<\/code>, pealtvaataja<\/code>, koosviibimine<\/code>, l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised<\/code>), 2) muude liidetega \u00fchend- ja v\u00e4ljendverbituletised (ettevalmistus<\/code>, t\u00e4helepanelik<\/code>), 3) omaduss\u00f5nastunud kesks\u00f5nad (lugupeetud<\/code> kuulaja, k\u00fclaline on teretulnud<\/code>), 4) \u00fchendid, mis lahku kirjutatuna v\u00f5iksid segi minna kaass\u00f5nafraasiga (nt trepi allakukkumine<\/code> ja trepi alla kukkumine). <\/p>\n\n\n\nM\u00e4\u00e4rs\u00f5nade kokku-lahkukirjutus 2012<\/h4>\n\n\n\r\n
mistahes<\/code> puhul puudutab kokkukirjutamine k\u00e4\u00e4nds\u00f5na laiendina esinevaid muutumatuid kasutusjuhte, mitte nt tegus\u00f5na kohustusliku laiendina esinevat k\u00e4\u00e4nduva esikomponendiga kasutust, nt tule millega tahes<\/code> (vrd tule mistahes<\/code> ~ mis tahes bussiga<\/code>), m\u00f5tle millele tahes<\/code> (vrd m\u00f5tle mistahes<\/code> ~ mis tahes t\u00f6\u00f6dele<\/code>).<\/p>\n\n\n\n