Eesti Keele Instituudi \u00fclesanne on mh anda n\u00f5u isikunimesid registreerivatele ametnikele, kel on vaja otsustada, kas nt lapsele registreeritav eesnimi vastab nimeseaduse n\u00f5uetele v\u00f5i mitte. EKI ekspert saab hinnata eesk\u00e4tt nime keelelist, mitte sisulist sobivust.<\/p>\n\n\n\n
Vahem\u00e4rkus. Osa allpool toodud n\u00e4itenimedest on v\u00e4lja m\u00f5eldud, et mitte viidata reaalsetele isikutele. Nende juhuslik kokkulangemine tegelikult esinevate nimedega ei ole kuidagi taotluslik.<\/p>\n\n\n\r\n
Hinnang nime vastavuse kohta nimeseaduse n\u00f5uetele k\u00e4sitleb eesk\u00e4tt seda, miskeelse nimega on tegu, sest v\u00f5\u00f5rkeelse nimena saab kasutada vaid olemasolevaid nimesid.<\/p>\n\n\n\n
Nimi on eestikeelne<\/strong>, kui ta vastab eesti kirjaviisi reeglitele, st loetakse nii, nagu kirjutatakse, v\u00f5ttes aluseks eesti omas\u00f5nade \u00f5igekirja. Eestikeelne nimi v\u00f5ib olla v\u00e4lja m\u00f5eldud, st ei tarvitse kokku langeda mingi s\u00f5naga. Kui aga nimi on v\u00f5\u00f5raks peetavate struktuurijoontega, siis vastab ta eesti kirjaviisi reeglitele, kui ta 1) p\u00f5hineb olemasoleval v\u00f5\u00f5rs\u00f5nal (nt Gerbera<\/em>), 2) on v\u00f5\u00f5rkeelse nime eesti mugandus (nt Charlotte > \u0160arlote<\/em>).<\/p>\n\n\n\n Lapsele antav nimi v\u00f5ib olla v\u00f5\u00f5rkeelne<\/strong> \u2013 seda juhul, kui nimi on kasutusel, mitte v\u00e4lja m\u00f5eldud. Seda, kas nimi on eesnimena kasutusel, t\u00f5estab tema esinemus m\u00f5nes v\u00e4lisriigis (v\u00f5i ka Eestis). V\u00f5\u00f5rkeelne on nimi,<\/p>\n\n\n\n Nime sobivuse kohta ekspert l\u00f5plikku hinnangut anda ei saa, kuid ta saab t\u00e4helepanu juhtida asjaoludele, mis vajavad arutamist laiemas ringis, nt isikunimekomisjonis.<\/p>\n\n\n\r\n Kui nimeeksperdi lauale j\u00f5uab k\u00fcsimus, kas \u00fcks v\u00f5i teine eesnimi vastab nimeseaduse n\u00f5uetele, siis kuidas ekspert vastuseni j\u00f5uab? Loeme k\u00f5igepealt nimeseadust<\/a> (NS) ennast.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5igepealt on nimeseaduses piiranguid, mille rakendamine ei n\u00f5ua eksperdiarvamust:<\/p>\n\n\n\n Eksperdiarvamust v\u00f5ib vaja minna juba j\u00e4rgmiste piirangute puhul:<\/p>\n\n\n\n M\u00f5juval p\u00f5hjusel v\u00f5ib neil juhtudel nime siiski panna, kui on isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja nimi sellele vastab. Nime sobivuse hinnangu kohta vt l\u00e4hemalt allpool.<\/p>\n\n\n\n Mida nimeekspert peab kindlasti suutma hinnata, on nime keelsus<\/strong> \u2013 kas nimi on eesti- v\u00f5i v\u00f5\u00f5rkeelne \u2013, sest sellest s\u00f5ltub, kas nime saab vabalt moodustada v\u00f5i saab panna vaid olemasoleva nime. Selle aluseks on nimeseaduse \u00a7 5 ja 7.<\/p>\n\n\n\r\n Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti \u00f5igekirjutuse reeglitele. V\u00f5\u00f5rkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele \u00f5igekirjutuse reeglitele (NS \u00a7 5 lg 2).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n Seda t\u00e4iendab NS \u00a7 7 lg 11<\/sup>: v\u00f5\u00f5rkeelne eesnimi peab olema teises riigis kasutusel eesnimena<\/strong>. Teiste s\u00f5nadega \u00f6eldes: v\u00f5\u00f5rkeelse nime saab panna, kui keegi kusagil maailmas seda juba kannab. Mis ei tohiks olla palju n\u00f5utud, sest maailmas on miljardeid inimesi, kel iga\u00fchel oma nimi, seega peaks j\u00e4tkuma nimesid, mille hulgast valida.<\/p>\n\n\n\n Nime keelsus \u00fctleb, miskeelseks tuleb nime pidada. Kui \u00e4ratuntavatest s\u00f5nadest koosnevat nime, nt Enne anal\u00fc\u00fcsi juurde asumist tuleb meenutada, mida vahepealkirjas antud s\u00f5nad t\u00e4hendavad, eesk\u00e4tt ortograafia m\u00f5ttes. Omas\u00f5na<\/strong> on see, millel pole v\u00f5\u00f5raks peetavaid struktuurijooni. V\u00f5\u00f5rs\u00f5na<\/strong> on v\u00f5\u00f5raks peetavate struktuurijoontega (sh r\u00f5hk j\u00e4rgsilbil, t\u00e4hed f, \u0161, z, \u017e<\/em>, ebatavalised t\u00e4hej\u00e4rjendid jne) s\u00f5na, mis aga j\u00e4rgib eesti kirjaviisi reegleid. Nii omas\u00f5nad kui ka v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad on kokku eestikeelsed s\u00f5nad. Tsitaats\u00f5na<\/strong> seevastu on v\u00f5\u00f5rkeelne s\u00f5na, mille kirjapilt ei j\u00e4rgi eesti kirjaviisi reegleid, selle kasutamisel eestikeelses tekstis pannakse tsitaats\u00f5na teise kirja (tavaliselt kaldkirja) ning liidetakse k\u00e4\u00e4ndel\u00f5pp \u00fclakoma abil, nt l\u00e4ksime show<\/em>\u2019le.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige lihtsam on tuvastada nime v\u00f5\u00f5rkeelsust nime kirjapildi, st nimes esinevate t\u00e4htede kaudu. Kuigi eesti keelt kirjutatakse ladina kirjas, ei kasuta me kaugeltki k\u00f5iki ladina kirjas esinevaid t\u00e4hti. \u00d5igekirjareeglite<\/a> j\u00e4rgi on eesti t\u00e4hestik j\u00e4rgmine: Aa, Bb, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Rr, Ss, \u0160\u0161, Zz, \u017d\u017e, Tt, Uu, Vv, \u00d5\u00f5, \u00c4\u00e4, \u00d6\u00f6, \u00dc\u00fc. Neid t\u00e4hti kasutatakse eestikeelsete s\u00f5nade kirjapanekuks ja sellest t\u00e4iesti piisab, kui meil ei oleks aeg-ajalt vaja tekstis kirjutada v\u00f5\u00f5rkeelseid s\u00f5nu (tsitaats\u00f5nu) ja nimesid.<\/p>\n\n\n\n Ladina kirja p\u00f5hit\u00e4hestikust puuduvad eesti t\u00e4hestikus Cc, Qq, Ww, Xx, Yy, sest neid eestikeelsete s\u00f5nade kirjapanekuks ei tarvitata. Neil puudub ka oma kindel h\u00e4\u00e4ldus; neid h\u00e4\u00e4ldatakse vastavalt selle keele reeglitele, kust s\u00f5na v\u00f5i nimi p\u00e4rit, nt y<\/em><\/strong> h\u00e4\u00e4ldub [\u00fc] soome keeles ( Kui nimes on v\u00f5\u00f5rt\u00e4hti, siis on nimi v\u00f5\u00f5rkeelne.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n Eesti kirjaviisi t\u00e4htis omadus on h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rasus, st loeme nii, nagu kirjutame ja kirjutame nii, nagu h\u00e4\u00e4ldame. Eesti keeles m\u00e4rgime pikka h\u00e4\u00e4likut kahe t\u00e4hega (nt kaalu<\/em>), l\u00fchikest h\u00e4\u00e4likut \u00fche t\u00e4hega (nt kalu<\/em>). Kuigi eesti kirjaviisis on ka teatud kokkuleppelisust (h\u00fc\u00fca<\/em> loeme [h\u00fcia] ja s\u00f5nat\u00fcve \u00fchtsena hoidmise nimel kirjutame d<\/em>-ga v\u00f5rdsed<\/em>, kuigi loeme [v\u00f5rtsed]), on igal eesti keeles h\u00e4\u00e4ldatud s\u00f5nal v\u00f5rdlemisi kindel vaste kirjapildis. V\u00e4lja arvatud v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad, millest allpool.<\/p>\n\n\n\n Samuti vastupidi. V\u00e4lja arvatud v\u00e4lde ja peenendus, on eestikeelse s\u00f5na v\u00f5i nime h\u00e4\u00e4ldus juba kirjapildi p\u00f5hjal selge. H\u00e4\u00e4lduse ja kirjapildi suhet eesti keeles kirjeldavad ammendavalt \u00f5igekirjareeglid, vt t\u00e4heortograafia sissejuhatust<\/a>, h\u00e4\u00e4likute pikkuse m\u00e4rkimist<\/a> ja h\u00e4\u00e4liku\u00fchendeid<\/a>.<\/p>\n\n\n\r\n Kui nime h\u00e4\u00e4ldatakse teisiti, kui eesti kirjaviisi reeglid ette n\u00e4evad, on tegu v\u00f5\u00f5rkeelse nimega.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n N\u00e4iteid teisiti h\u00e4\u00e4ldamisest: Erandiks on \u00fchesilbilised nimed. Nagu teada, on \u00fchesilbilised s\u00f5nad III v\u00e4ltes ja see t\u00e4hendab, et v\u00e4hemalt \u00fcks h\u00e4\u00e4lik peab olema pikk. Kui nimes on kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchend (nt Kui \u00fchesilbilise nime kirjapilt ei vasta eesti kirjaviisi reeglitele, on tegu v\u00f5\u00f5rkeelse nimega.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n K\u00f5ige keerulisem on tuvastada nime keelsust siis, kui nimi sisaldab k\u00fcll \u00fcksnes eesti t\u00e4hestiku t\u00e4hti, on aga v\u00f5\u00f5rs\u00f5naga analoogiliselt v\u00f5\u00f5raks peetavate tunnustega. \u00d5igekirjareeglite osas<\/a> on loetletud kuus v\u00f5\u00f5rs\u00f5na tunnust, “Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise korras<\/a>” on neid tunnuseid kolm:<\/p>\n\n\n\n Arvestades nimede erip\u00e4ra, tuleb tunnuste hulka lisada tavatud t\u00e4hej\u00e4rjendid, mis eesti omas\u00f5nades ei esine, nt bb, bh, bs, kh, ph, sh, th<\/em> jne[2]<\/sup>. R\u00f5hu asukoha seevastu v\u00f5ib k\u00f5rvale j\u00e4tta, kuiv\u00f5rd h\u00e4\u00e4ldust kirjalikult ei fikseerita.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade puhul tuleb arvestada, et nende kirjutusviis on eesti omas\u00f5nade kirjutusviisi k\u00f5rval erandlik, nimelt v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kirjapilt matkib l\u00e4htes\u00f5nade ortograafiat ega ole \u00fcks\u00fcheselt h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rane, nt draama<\/em> h\u00e4\u00e4ldame [traama] ja absoluutne<\/em> loeme [apsoluutne]. Meil on nt h\u00e4\u00e4lduses kolm \u00fcksust, [kaas], [puss] ja [tekk], kirjapildis aga kuus \u00fcksust \u2013 kaas<\/em> ja gaas<\/em>, puss<\/em> ja buss<\/em>, tekk<\/em> ja dekk<\/em>. Neis paarides on \u00fchel juhul tegu oma v\u00f5i muganenud s\u00f5naga, teisel juhul v\u00f5\u00f5rs\u00f5naga, mille kirjapilt matkib l\u00e4htekeelte ortograafiat (vrd inglise gas<\/em>, bus<\/em> ja deck<\/em>). Sellest j\u00e4reldub, et g, b, d<\/em> saavad s\u00f5na v\u00f5i nime alguses olla \u00fcksnes juhul, kui nad kajastavad l\u00e4htes\u00f5nade kirjapilti[3]<\/sup>. Kui keegi soovib lapsele nimeks panna m\u00f5ne olemasolevast v\u00f5\u00f5rs\u00f5nast moodustatud nime, nt Kui v\u00f5\u00f5raks peetavate struktuurijoontega nimi ei ole moodustatud olemasolevast v\u00f5\u00f5rs\u00f5nast ega kujuta endast m\u00f5ne v\u00f5\u00f5rkeelse nime mugandust, on tegu v\u00f5\u00f5rkeelse nimega.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n Vaadates n\u00fc\u00fcd uuesti otsa nimedele Eespool toodud skeem nime keelsuse m\u00e4\u00e4ramiseks pole vaidlustamatu ja selles on piiripealseid juhtumeid, mille puhul ei saa kindlat vastust anda, kas tegu on eestikeelse v\u00f5i v\u00f5\u00f5rkeelse nimega.<\/p>\n\n\n\n Esimene n\u00e4ide. Kui eeldada, et vabalt v\u00e4ljam\u00f5eldud nimi saab sisaldada vaid eesti keeles esinevaid h\u00e4\u00e4likuid ja neile vastavaid t\u00e4hti, siis kas on m\u00f5eldav, et see nimi sisaldab h\u00e4\u00e4likuid [f] ja [\u0161], mis esinevad \u00fcksnes v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades?[4]<\/sup> Olgu n\u00e4iteks Teine n\u00e4ide. Kui r\u00f5hu paiknemine j\u00e4rgsilbil on \u00fcks v\u00f5\u00f5raks peetavaid struktuurijooni, siis kas saab v\u00e4ita, et nt v\u00e4ljam\u00f5eldud nimi Piiripealsetel juhtudel on hea tava teha otsus v\u00f5i anda arvamus, mis on avalduse esitaja huvides.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n Seega on toodud n\u00e4ited praeguse seisuga eestikeelsed nimed.<\/p>\n\n\n\n Lisatagu, et mitmeosalise nime korral (lahkukirjutatud v\u00f5i sidekriipsuga \u00fchendatud nimed) hinnatakse iga nime keelsust eraldi, kokkukirjutatud nime hinnatakse kui tervikut. Erandjuhtudel on isikunimekomisjon siiski terviknime v\u00f5rdsustanud nime\u00fchendiga, st lahkukirjutatud nimedega, nt m\u00f5ned ly<\/em>-l\u00f5pulised nimed, mida tervikkujul kusagil ei leidu, on loetud kahe nime \u00fchendiks (p\u00f5hinimi + Ly) ja sel juhul on nimi vastanud nimeseaduse n\u00f5uetele.<\/p>\n\n\n\n Kinnituseks selle kohta, et mingi v\u00f5\u00f5rkeelne nimi on v\u00e4lisriigis kasutusel, piisab, kui veebis leidub nimestikke, kontaktandmeid jm, kust on n\u00e4ha, et kasutatakse reaalseid isikunimesid. Sotsiaalmeedia selleks \u00fcldiselt ei sobi, sest seal v\u00f5idakse kasutada v\u00e4ljam\u00f5eldud nimesid. Lisaks tulevad arvesse mitmesugused andmebaasid:<\/p>\n\n\n\n Sageli eeldatakse eksperdilt ka nime sobivuse hinnangut. L\u00e4htuda saaks seejuures kahest nimeseaduse s\u00e4ttest.<\/p>\n\n\n\n Mingil m\u00e4\u00e4ral need s\u00e4tted dubleerivad teineteist, kuid ka eesm\u00e4rk on neil \u00fchine: olla n-\u00f6 h\u00e4dapidur, mis aitaks \u00e4ra hoida lapse huvisid kahjustada v\u00f5ivate nimede paneku. Tavatu eesnimi v\u00f5ib lapsele p\u00f5hjustada arusaamatusi, eriti juhul, kui nimel on sobimatu \u00fcldkeeleline t\u00e4hendus. Heade kommetega koosk\u00f5las ei sobi nimeks panna obsts\u00f6\u00f6nseid v\u00f5i vulgaarseid s\u00f5nu v\u00f5i niisuguseid nimesid, mis h\u00e4iriksid avalikku korda \u2013 kutsuksid \u00fcles v\u00e4givallale v\u00f5i vihkamisele, propageeriks \u00e4\u00e4rmuslust vms.<\/p>\n\n\n\n Lihtne on n\u00e4ha, et sedalaadi otsustused on mingil m\u00e4\u00e4ral subjektiivsed, mist\u00f5ttu neid ei tohiks teha \u00fcksikisik, vaid parem oleks seda teha mingis kogus, nt isikunimekomisjonis, mis tegutseb siseministeeriumi juures. Ekspert saab aga k\u00fcll v\u00f5imalikule vastuolule nimes t\u00e4helepanu juhtida, kui tema arvates tuleks nime sobivust laiemas ringis arutada.<\/p>\n\n\n\n Isiku soole mittevastava nime<\/strong> kohta on keeruline hinnangut anda, kui tegu on haruldasema v\u00f5\u00f5rkeelse nimega. Maailmas on kultuure, kus soolist erinevust nimedes peaaegu polegi.<\/p>\n\n\n\n \u00dcldtuntud isikunime<\/strong>, autorinime v\u00f5i teenistusnime j\u00e4rgi lapsele nimepaneku soovi tuleb \u00e4\u00e4rmiselt harva ette.<\/p>\n\n\n\n Mida ja kuidas hindab nimeekspert.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[707],"tags":[975,987,986],"class_list":["post-8288","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-eesti-nimed","tag-eesnimi","tag-nime-keelsus","tag-nimeseadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8288","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8288"}],"version-history":[{"count":46,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8288\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12341,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8288\/revisions\/12341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8288"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8288"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8288"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n
Eesnimedest nimeseaduses<\/h2>\n\n\n\n
Karl<\/code> (\u00fche nimega), Karl Robert<\/code> (kahe nimega) v\u00f5i Karl Robert Matteus<\/code> (kolme nimega), v\u00f5i kaks nime, mis on sidekriipsuga \u00fchendatud, nt Karl-Robert<\/code> (NS \u00a7 7 lg 1 p 1);.<\/li>Nime keelsus<\/h2>\n\n\n\n
T\u00f5eleid<\/code> (< t\u00f5de + leid\/ma<\/em>), on lihtne eestikeelseks nimeks pidada, siis n-\u00f6 t\u00e4henduseta nime puhul, nt Mirk<\/code> v\u00f5i Levol<\/code>, on eestikeelsust raskem m\u00e4\u00e4ratleda. Nime keelsuse anal\u00fc\u00fcsi on tavaks teha p\u00f5him\u00f5ttel, et mis ei ole selgelt v\u00f5\u00f5rkeelne, tuleb tunnistada eestikeelseks. Allpool toodud arutlusk\u00e4ik p\u00fc\u00fcabki k\u00f5igepealt kindlaks teha v\u00f5\u00f5rkeelsed nimed ja seda \u00fcksnes vormiliste tunnuste abil, nagu kirjapilt ja h\u00e4\u00e4likuline koosseis. Seet\u00f5ttu, isegi kui me teame, et \u00fcks v\u00f5i teine nimi on v\u00f5\u00f5rp\u00e4ritolu, nt Holm<\/code> kui germaani s\u00f5na, v\u00f5ib ta j\u00e4rgneva anal\u00fc\u00fcsi tulemusena osutuda eestikeelseks nimeks.<\/p>\n\n\n\nOmas\u00f5na, v\u00f5\u00f5rs\u00f5na, tsitaats\u00f5na<\/h4>\n\n\n\n
V\u00f5\u00f5rt\u00e4hed<\/h3>\n\n\n\n
Jyv\u00e4skyl\u00e4<\/code>), [i] prantsuse keeles (Orly<\/code>) ja [j] v\u00f5i [ai] vm inglise keeles (York<\/code>, Butterfly<\/code>). Need on eesti keele seisukohalt v\u00f5\u00f5rt\u00e4hed<\/strong>. Niisamuti on v\u00f5\u00f5rt\u00e4hed k\u00f5ik diakriitiliste m\u00e4rkidega t\u00e4hed, mida eesti t\u00e4hestikus pole (eesti t\u00e4hestikus on diakriitikutega \u00d5, \u00c4, \u00d6, \u00dc, \u0160, \u017d). V\u00f5\u00f5rt\u00e4hed on seega nt \u00c5 (Ume\u00e5<\/em>), \u010c (\u010capek<\/em>), \u00c9 (Lund\u00e9n<\/em>), \u0141 (Wis\u0142a<\/em>) jne.<\/p>\n\n\n\r\nKirjapildi ja h\u00e4\u00e4lduse erinevus<\/h3>\n\n\n\n
Faehlmann<\/code> [feelmann], Krieger<\/code> [kriiger], Vladimir<\/code> [vladiimir]. Peab aga tunnistama, et praktikas on h\u00e4\u00e4lduse p\u00f5hjal pea v\u00f5imatu nime keelsust otsustada, sest nime kirjapanekul h\u00e4\u00e4ldust ei k\u00fcsita ja siis saab l\u00e4htuda vaid eeldatavast h\u00e4\u00e4ldusest, mis ei pruugi tegelikkusele vastata. Kui nt kirjapilt on Hope<\/code>, siis kust me teame, et selle h\u00e4\u00e4ldus on [houp], mitte [hope]? Seega on h\u00e4\u00e4lduse kriteeriumi v\u00f5imalik arvestada vaid piiratult.<\/p>\n\n\n\nVist<\/code>) v\u00f5i diftong (nt Vau<\/code>), siis pikkuse m\u00e4rkimise probleemi ei teki, aga kui silbi l\u00f5pus on vaid \u00fcks t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik, nt Pu<\/code>, Klo<\/code>, v\u00f5i t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik + l\u00fchike kaash\u00e4\u00e4lik, nt Kil<\/code>, Pul<\/code>, siis ei vasta nende nimede kirjapilt eesti kirjaviisi reeglitele ja nimed on seega v\u00f5\u00f5rkeelsed. (Eesti kirjaviisi reeglitele vastaksid kirjapildid Puu, Kloo, Kill<\/em> v\u00f5i Kiil, Pull<\/em> v\u00f5i Puul<\/em>.)[1]<\/sup><\/p>\n\n\n\r\nV\u00f5\u00f5raks peetavad struktuurijooned<\/h3>\n\n\n\n
Gerbera<\/code>, v\u00f5i m\u00f5nest v\u00f5\u00f5rkeelsest nimest mugandatud nime, nt Greete<\/code> (< Grethe<\/em>) v\u00f5i Deivid<\/code> (< David<\/em>), siis neil juhtudel on g, b, d<\/em> kasutamine nime algul p\u00f5hjendatud, muidu tuleks sellised nimed lugeda v\u00f5\u00f5rkeelseks.<\/p>\n\n\n\r\nMirk<\/code>, Levol<\/code> ja Holm<\/code>, tuleb nad p\u00e4rast selle kadalipu l\u00e4bimist tunnistada eestikeelseteks nimedeks, sest neil ei ole \u00fchtegi eespool toodud v\u00f5\u00f5rkeelsuse tunnust.<\/p>\n\n\n\nPiiripealsed juhtumid<\/h3>\n\n\n\n
Koff<\/code>, Uru\u0161<\/code> vms.<\/p>\n\n\n\nKarboliina<\/code>, mis ei ole v\u00f5\u00f5rs\u00f5na ega v\u00f5\u00f5rkeelse nime mugand, oleks v\u00f5\u00f5rkeelne, Tsirguliina<\/code> aga mitte, kuigi nad on vormilt sarnased? Ilmselt ei saa seda v\u00e4ita. Olgu n\u00e4iteks veel Adelii<\/code>, Aviia<\/code>, Klivooneska<\/code>, Marjete<\/code>.<\/p>\n\n\n\r\nV\u00f5\u00f5rkeelse nime esinemuse kontroll<\/h2>\n\n\n\n
Nime sobivuse hinnang<\/h2>\n\n\n\n
Muud piirangud<\/h2>\n\n\n\n
Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n
M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n