{"id":8779,"date":"2022-03-08T17:58:55","date_gmt":"2022-03-08T15:58:55","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=8779"},"modified":"2026-06-22T13:14:27","modified_gmt":"2026-06-22T10:14:27","slug":"uldkeel-ja-oskuskeel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/uldkeel-ja-oskuskeel\/","title":{"rendered":"Terminipeat\u00fcki sissejuhatus"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcldkeele ja oskuskeele vahel pole selget ja p\u00fcsivat eraldusjoont. Ent m\u00f5neti saab neid ometi iseloomustada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>\u00dcldkeel<\/strong> on keele \u00fcldtarvitatav osa, mida harilikult vastandatakse oskuskeelele ning mida kasutavad k\u00f5ik keelek\u00f5nelejad vanusest, ametist, haridusest, elupaigast olenemata. \u00dcldkeele s\u00f5nad ja v\u00e4ljendid v\u00f5ivad olla n\u00f5rgema v\u00f5i tugeva stiiliv\u00e4rvinguga, s\u00f5nade t\u00e4henduspiirid on hajusad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Oskuskeel<\/strong> ehk <strong>erialakeel<\/strong> on erialasel suhtlemisel kasutatav keel, mida kasutatakse teaduses, kunstis ja muudel aladel. Sellele on iseloomulik seotus mingi eriala v\u00f5i valdkonnaga ja see jaguneb eri alade oskuskeelteks, nt meditsiinikeel ja \u00f5iguskeel. Oskuskeel on stiililt neutraalne. Oskuskeel kasutab suurt osa \u00fcldkeele \u00fclds\u00f5navara (neidsamu tegus\u00f5nu, m\u00e4\u00e4rs\u00f5nu, sides\u00f5nu jm), ent m\u00e4rgatavalt erineb oskuskeel seal kasutatavate nimis\u00f5nade poolest. Oskuskeele nimis\u00f5nad on m\u00f5istete nimetamis\u00fcksused ehk terminid, mida \u00fcldkeelega v\u00f5rreldes kasutatakse t\u00e4psemas ja kindlamas, sageli kokkulepitud t\u00e4henduses, nt merenduses t\u00e4histavad terminid <code>praam<\/code> ja <code>parvlaev<\/code> eraldi m\u00f5isteid, samas kui \u00fcldkeeles on nad s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid. <strong>Terminite<\/strong> seas on lisaks nimis\u00f5nadele ka rohkesti omaduss\u00f5nu, tegus\u00f5nu ja tegus\u00f5naga oskusv\u00e4ljendeid, nt <code><a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/h%C3%A4%C3%A4likuline\/1\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">h\u00e4\u00e4likuline<\/a><\/code> (foneetika s\u00f5nastikus), <code><a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/po%C5%A1eerima\/1\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">po\u0161eerima<\/a><\/code> (kokanduse terminibaasis), <code><a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/ankrut%20hiivama\/1\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">ankrut hiivama<\/a><\/code> (purjetamise terminibaasis, s\u00f5jandusbaasis Militerm).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcldkeele kohta leiame infot \u00fcldkeeles\u00f5nastikest, oskuskeele kohta terminibaasidest ja erialas\u00f5nastikest. Kui n\u00e4iteks EKI \u00fchends\u00f5nastik defineerib <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/adenoviirus\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><code>adenoviirust<\/code><\/a> kui \u201e\u00fclemiste hingamisteede haigusi, silmap\u00f5letikke ja k\u00f5hulahtisust p\u00f5hjustav viirust\u201c, siis meditsiinis\u00f5nastik on t\u00e4psem ja \u00fctleb, et tegemist on \u201ekestata ikosaeedrilise kaheahelalise DNA-viirusega, mis on sage hingamisteede nakkuste ja k\u00f5hulahtisuse tekitaja\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Igal erialal on oma terminivara. Iga eriala t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lja oma m\u00f5istes\u00fcsteemi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Oskuskeel tervikuna on reguleeritum ja korrastatum kui \u00fcldkeel. &#8220;N\u00f5uda, et ka \u00fcldkeeles kasutataks neid s\u00f5nu [=termineid] nagu teaduskeeles, on m\u00f5ttetu.&#8221; (Kull 2000: 555)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Oskuskeele ja \u00fcldkeele lauseid on k\u00f5rvutanud Tiiu Erelt (vt tabelit).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-regular\"><table><tbody><tr><td><strong>Oskuskeel<\/strong><\/td><td><strong>\u00dcldkeel<\/strong><\/td><\/tr><tr><td>Haige manustab ravimit peroraalselt.<\/td><td>Ants v\u00f5tab rohtu.<\/td><\/tr><tr><td>Haigel on roidemurd.<\/td><td>Ants on oma ribikondid katki kukkunud.<\/td><\/tr><tr><td>Haigel on ussripikup\u00f5letik.<\/td><td>Antsul on pimesoolep\u00f5letik.<\/td><\/tr><tr><td>Madu hammustab.<\/td><td>Uss n\u00f5elab.<\/td><\/tr><tr><td>Fikseerige oma elektriarvesti n\u00e4it iga kuu 20. p\u00e4eva seisuga.<\/td><td>Pange oma voolum\u00f5\u00f5tja n\u00e4it kirja iga kuu kahek\u00fcmnendal.<\/td><\/tr><tr><td>Sahharoos lahustub kuumas vedelikus.<\/td><td>Suhkur sulab kohvi sees.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><figcaption class=\"wp-element-caption\">Tiiu Erelt \u201eTermini\u00f5petus\u201c 2007, lk 21-22<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kirjakeeles<\/strong> ehk <strong>\u00fchiskeeles<\/strong> on tarvitusel suur hulk oskuss\u00f5nu, enamus uutest keelde tulevatest s\u00f5nadest on terminid. Igap\u00e4evast keelekasutust m\u00f5jutavad uued erialad ja leiutised (nt geneetika, robootika), samuti \u00fchiskondlikud olud (uuemal ajal nt koroonapuhang, Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu). \u00dchises kasutuses leiavad \u00fcldkeele ja oskuskeele vahel aset mitmesugused vastastikused m\u00f5jutused, kusjuures mida \u00fcldisema kasutusega on tegu, seda \u00fcldisemalt p\u00e4\u00e4sevad m\u00f5jule keele \u00fcldised seadusp\u00e4rasused. \u00dcldkeel ja oskuskeel m\u00f5jutavad \u00fcksteist pidevalt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui varem on p\u00fc\u00fctud oskuskeeles luua v\u00e4ga rangeid ja s\u00fcsteemip\u00e4raselt konstrueeritud keelendeid (nt <code>m\u00f5\u00f5tja<\/code>, <code>m\u00f5\u00f5tur<\/code>), siis uuemal ajal ei t\u00f5rjuta ka kujukamaid, nt metafooril p\u00f5hinevaid keelendeid (nt <code>tarkvara<\/code>, <code>laenuportfell<\/code>) v\u00f5i erialasl\u00e4ngi kaudu keelde tulnud keelendeid (nt <code>meilima<\/code>, <code>buutima<\/code>). N\u00f5nda s\u00e4ilitab ka erialakeel oma &#8220;inimliku palge&#8221; (Kull 2000: 557).<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Tiiu Erelt,&nbsp;<a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/24279\/9789949117239.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\">Termini\u00f5petus<\/a>. Tartu \u00dclikool. Tartu: Tartu \u00dclikooli kirjastus, 2007.<\/li>\n\n\n\n<li>Rein Kull 2000. Oskuskeel ja \u00fcldkeel: erisused ja samasused. \u2013 Keel ja Kirjandus 8, lk 545\u2013557.<\/li>\n\n\n\n<li>Meditsiinis\u00f5nastik. Tallinn: Medicina, 2004.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koostanud Mari Vaus ja Margit Langemets<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dcldiseloomustus, n\u00e4ited.<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[989],"tags":[626,1054,833],"class_list":["post-8779","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-termin","tag-oskuskeel","tag-terminibaas","tag-uldkeel"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8779","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8779"}],"version-history":[{"count":60,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8779\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":29242,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8779\/revisions\/29242"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8779"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8779"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8779"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}