{"id":8811,"date":"2022-03-16T18:07:58","date_gmt":"2022-03-16T16:07:58","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=8811"},"modified":"2023-12-01T15:29:25","modified_gmt":"2023-12-01T13:29:25","slug":"voki-morfoloogiaotsused-1960-1978","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/voki-morfoloogiaotsused-1960-1978\/","title":{"rendered":"V\u00d5Ki morfoloogiaotsused 1960\u20131978"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n
s\u00f5na, otsuse aasta<\/th>mis muutus<\/th><\/tr><\/thead>
kolhoosnik 1962<\/strong><\/td>astmevahelduseta k\u00e4\u00e4namisele (kolhoosnikut<\/code>, kolhoosnikuid<\/code>) lisati astmevahelduslik (kolhoosnikku<\/code>, kolhoosnikke<\/code>)<\/td><\/tr>
\u00fcmbrik 1962<\/strong><\/td>astmevahelduslikule k\u00e4\u00e4namisele (\u00fcmbrikku<\/code>, \u00fcmbrikke<\/code>) lisati astmevahelduseta (\u00fcmbrikut<\/code>, \u00fcmbrikuid<\/code>)<\/td><\/tr>
iga, sada 1962<\/strong><\/td>t<\/em>-ta ainsuse osastavale iga<\/code>, sada<\/code> lisati t<\/em>-ga osastav igat<\/code>, sadat<\/code><\/td><\/tr>
k\u00f6\u00f6men, k\u00f6\u00f6me 1972<\/strong><\/td>astmevahelduseta s\u00f5nale k\u00f6\u00f6men<\/code> : k\u00f6\u00f6mne<\/code> : k\u00f6\u00f6mnet<\/code> lisati astmevahelduslikult k\u00e4\u00e4natav k\u00f6\u00f6me<\/code> : k\u00f6\u00f6mne<\/code> : k\u00f6\u00f6met<\/code><\/td><\/tr>
j\u00e4rg <\/strong>1972<\/strong><\/td>s\u00f5nale j\u00e4rg<\/code> : j\u00e4ri<\/code> : j\u00e4rgi<\/code> \u2019madal pingike\u2019 lisati j\u00e4ri<\/code> : j\u00e4ri<\/code> : j\u00e4ri<\/code><\/td><\/tr>
p\u00e4ike, \u00e4ike, v\u00e4ike 1972<\/strong><\/td>eelistada e<\/em>-ga k\u00e4\u00e4namist p\u00e4ikese<\/code>, \u00e4ikese<\/code>, v\u00e4ikese<\/code>, kuid lubada v\u00e4hem soovitatavaina ka e<\/em>-ta vorme p\u00e4ikse<\/code>, \u00e4ikse<\/code>, v\u00e4ikse<\/code><\/td><\/tr>
s\u00fcmptom, oktav 1972<\/strong><\/td>s\u00f5nadele s\u00fcmptoom<\/code> : s\u00fcmptoomi<\/code> : s\u00fcmptoomi<\/code> ja oktaav<\/code> : oktaavi<\/code> : oktaavi<\/code> lisati s\u00fcmptom<\/code> : s\u00fcmptomi<\/code> : s\u00fcmptomit<\/code> ja oktav<\/code> : oktavi<\/code> : oktavit<\/code><\/td><\/tr>
ofset, bak\u0161i\u0161 1972<\/strong><\/td>astmevahelduslik k\u00e4\u00e4namine ofsett : ofseti : ofsetti ja bak\u0161i\u0161 : bak\u0161i\u0161i : bak\u0161i\u0161\u0161i asendati astmevahelduseta k\u00e4\u00e4namisega ofset<\/code> : ofseti<\/code> : ofsetit<\/code> ja bak\u0161i\u0161<\/code> : bak\u0161i\u0161i<\/code> : bak\u0161i\u0161it<\/code><\/td><\/tr>
or<\/em>-l\u00f5pulised v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad 1972<\/strong><\/td>r\u00fchm kolmesilbilisi or<\/em>-l\u00f5puga v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu (nt termistor<\/code>, t\u00fcristor<\/code>, varistor<\/code>) fikseeriti esisilbir\u00f5huga, transistori<\/code> puhul peeti r\u00f6\u00f6pselt v\u00f5imalikuks ka teise silbi r\u00f5hku<\/td><\/tr>
geenus, kloonus, koonus, moodus, neegus, poolus, siinus, soorus, toonus, triibus 1972<\/strong><\/td>seni teisev\u00e4ltelised v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad geenus<\/code>, kloonus<\/code>, koonus<\/code>, moodus<\/code>, neegus<\/code>, poolus<\/code>, siinus<\/code>, soorus<\/code>, toonus<\/code>, triibus<\/code> fikseeriti kolmandav\u00e4ltelisena<\/td><\/tr>
o(o)n<\/em>-l\u00f5puga s\u00fcnteeskiunimetuste -on<\/em> 1972<\/strong><\/td>o(o)n<\/em>-l\u00f5puga s\u00fcnteeskiunimetustes \u00fcldistati -on<\/em>, nt kapron<\/code>, nailon<\/code>, perlon<\/code>, teflon<\/code>, dakron<\/code><\/td><\/tr>
laskma 1972<\/strong><\/td>tugevaastmelise si<\/em>-mineviku lasksin<\/code>, lasksid<\/code>, laskis<\/code> jne k\u00f5rval lubati ka n\u00f5rgaastmelise i<\/em>-minevikuga vorme lasin<\/code>, lasid<\/code>, lasi<\/code> jne<\/td><\/tr>
havi 1972<\/strong><\/td>s\u00f5nale haug<\/code> : havi<\/code> ~ haugi<\/code> : haugi<\/code> lisati havi<\/code> : havi<\/code> : havi<\/code><\/td><\/tr>
kahesilbilise III-v\u00e4ltelise nimetavaga er<\/em>-l\u00f5pulised s\u00f5nad 1972<\/strong><\/td>album<\/em>– ehk korter<\/em>-t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi k\u00e4\u00e4nduvad s\u00f5nad, kus vokaali v\u00e4ljalangemisel tekiks raskesti h\u00e4\u00e4ldatav \u00fchend (nt terjer<\/code>, sprinkler<\/code>) v\u00f5i tuleks r<\/em> kahesse k\u00f5rvutisse silpi (nt korter<\/code>, berber<\/code>), lisaks l\u00e4hevad sellesse t\u00fc\u00fcpi uued, alles keelde tulnud s\u00f5nad<\/td><\/tr>
hein, kael, kaer, nael, n\u00f5el, pael, saks, sein, s\u00f5el, \u00f5un, koer, ots, p\u00fcksid, poiss 1972<\/strong><\/td>te<\/em>-tunnusega ehk konsonantt\u00fcvelistele vormidele (heinte<\/code>, kaelte<\/code> jne) lisati de<\/em>-tunnusega vormid (heinade<\/code>, kaelade<\/code> jne)<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\r\n
\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

kolhoosnik<\/em>, \u00fcmbrik<\/em><\/h4>\n\n\n\n

6. mail 1962 lubas vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni I koosseis s\u00f5na kolhoosnik<\/em> k\u00e4\u00e4nata nii astmevaheldusliku maastik<\/em>– kui ka astmevahelduseta \u00f5pik<\/em>-t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi. Enne seda oli norminguallikates \u00fcksnes astmevahelduseta vormistik. maastik<\/em>-t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi lubati seda s\u00f5na k\u00e4\u00e4nata kahel p\u00f5hjusel: esiteks \u00fcldisem k\u00f5nekeelne tarvitusviis, teiseks asjaolu, et kolhoosnik<\/em> on eesti nik<\/em>-liite abil tuletatud s\u00f5na (nagu aednik<\/em>, metsnik<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Samal koosolekul lubas komisjon, toetudes peamiselt k\u00f5nekeelsele tarvitusviisile, k\u00e4\u00e4nata s\u00f5na \u00fcmbrik<\/em> nii maastik<\/em>– kui ka \u00f5pik<\/em>-t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi. Enne seda oli \u00fcmbriku<\/em> puhul normingukohane \u00fcksnes maastik<\/em>-t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi k\u00e4\u00e4namine.<\/p>\n\n\n\n

iga<\/em>, sada<\/em><\/h4>\n\n\n\n

6. mail 1962 otsustas vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni I koosseis lubada ases\u00f5nast iga<\/em> ja arvs\u00f5nast sada<\/em> tarvitada t<\/em>-l\u00f5puga ainsuse osastavat \u2013 iga<\/em> e igat<\/em>, sada<\/em> e sadat<\/em> \u2013, kuid ainult juhul, kui seda n\u00f5uab m\u00f5tteselgus (s\u00f5na sada<\/em> puhul esitati n\u00e4ited jooksis sada meetrit<\/em> \u2013 t\u00e4issihitis, jooksis sadat meetrit<\/em> \u2013 osasihitis). R\u00f6\u00f6psused lubati, sest t<\/em>-l\u00f5puline osastav tagab \u00fchem\u00f5ttelisema v\u00e4ljenduse.<\/p>\n\n\n\n

k\u00f6\u00f6men<\/em>, k\u00f6\u00f6me<\/em><\/h4>\n\n\n\n

21. juunil 1972 otsustas vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni II koosseis lubada aasta<\/em>–number<\/em>-t\u00fc\u00fcpi s\u00f5na k\u00f6\u00f6men<\/em> : k\u00f6\u00f6mne<\/em> : k\u00f6\u00f6mnet<\/em> k\u00f5rval ka astmevaheldusliku liige<\/em>-t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi k\u00e4\u00e4natavat s\u00f5na k\u00f6\u00f6me<\/em> : k\u00f6\u00f6mne<\/em> : k\u00f6\u00f6met<\/em>, eriti t\u00e4hendustes \u2019pisiasi\u2019 ja \u2019k\u00f6\u00f6mneseeme\u2019. Normingu muutmise p\u00f5hjus oli keeletarvitajate v\u00f5\u00f5ristus s\u00f5na k\u00f6\u00f6men<\/em> astmevahelduseta k\u00e4\u00e4namise vastu, samuti kirev murdekeelne taust. V\u00d5K pidas v\u00f5imalikuks, et s\u00f5na lahkneb t\u00e4henduste j\u00e4rgi kaheks: k\u00f6\u00f6men<\/em> kui taim ning k\u00f6\u00f6me<\/em> kui selle taime seeme v\u00f5i pisiasi. Teise v\u00f5imalusena n\u00e4hti k\u00f5igi t\u00e4henduste koondumist s\u00f5na k\u00f6\u00f6me<\/em> alla.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5S 1976 esitas V\u00d5Ki II koosseisu otsustatu: k\u00f6\u00f6me<\/em> : k\u00f6\u00f6mne<\/em> t\u00e4hendustes \u2019k\u00f6\u00f6mneseeme\u2019 ja \u2019t\u00fchiasi\u2019, k\u00f6\u00f6men<\/em> : k\u00f6\u00f6mne<\/em> : k\u00f6\u00f6mnet<\/em> t\u00e4henduses \u2019rohttaim\u2019 ja \u2019selle vili\u2019. Lisaks oli \u00d5S 1976s ka s\u00f5na k\u00f6\u00f6mes<\/em> : k\u00f6\u00f6me<\/em>, mis oli m\u00e4rgitud k\u00f5nekeelseks ja mille t\u00e4hendused olid \u2019t\u00fchiasi\u2019 ja \u2019k\u00f6\u00f6me\u2019. Hilisematest \u00d5Sidest (\u00d5S 1999, \u00d5S 2006, \u00d5S 2013) on j\u00e4\u00e4nud k\u00f5rvale k\u00e4\u00e4namine k\u00f6\u00f6me<\/em> : k\u00f6\u00f6mne<\/em>, mille asemel on m\u00f5te<\/em>-t\u00fc\u00fcpi k\u00f6\u00f6me<\/em> : k\u00f6\u00f6me<\/em> : k\u00f6\u00f6met<\/em>, mis argikeeles t\u00e4hendab \u2019k\u00f6\u00f6mneseeme\u2019 ja \u2019t\u00fchiasi\u2019.<\/p>\n\n\n\n

j\u00e4rg<\/em> \u2019madal pingike\u2019<\/h4>\n\n\n\n

21. juunil 1972 otsustas vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni II koosseis, et normingu j\u00e4rg<\/em> : j\u00e4ri<\/em> : j\u00e4rgi<\/em> \u2019madal pingike\u2019 k\u00f5rval v\u00f5ib kirjakeeles k\u00e4\u00e4nata ka j\u00e4ri<\/em> : j\u00e4ri<\/em> : j\u00e4ri<\/em>. Keeleajalooliselt on j\u00e4rg<\/em> : j\u00e4ri<\/em> k\u00fcll \u00f5igustatud, aga kirjakeeles erandliku astmevaheldusega. Sellistel erandliku vormimoodustusega s\u00f5nadel on kalduvus siirduda aja jooksul m\u00f5nda harilikumasse t\u00fc\u00fcpi. K\u00e4\u00e4namine j\u00e4ri<\/em> : j\u00e4ri<\/em> : j\u00e4ri<\/em> on pika traditsiooniga: see oli juba F. J. Wiedemannil ja 1918. aasta \u00f5igekirjutuss\u00f5naraamatus. \u201eEesti \u00f5igekeelsuse-s\u00f5naraamatu\u201c I k\u00f6ide (1925) seda k\u00e4\u00e4namist ei soovitanud ning V\u00d5S 1953 ja \u00d5S 1960 j\u00e4tsid selle k\u00e4\u00e4namise \u00fcldse esitamata. S\u00f5na auj\u00e4rg<\/em> k\u00e4\u00e4namist ei muudetud: omastav on ikka auj\u00e4rje<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

p\u00e4ike<\/em>, \u00e4ike<\/em>, v\u00e4ike<\/em><\/h4>\n\n\n\n

21. juunil 1972 otsustas vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni II koosseis eelistada s\u00f5nade p\u00e4ike<\/em>, \u00e4ike<\/em> ja v\u00e4ike<\/em> puhul e<\/em>-ga k\u00e4\u00e4namist, kuid lubada k\u00f5igi kolme puhul v\u00e4hem soovitatavaina ka e<\/em>-ta vorme p\u00e4ikse<\/em>, \u00e4ikse<\/em>, v\u00e4ikse<\/em>, p\u00e4ikseid<\/em>, \u00e4ikseid<\/em>, v\u00e4ikseid<\/em>. Otsuse tausta m\u00f5istmiseks on oluline teada, et kuigi ke[ne]<\/em>-s\u00f5nade p\u00f5hik\u00e4\u00e4namine on -ke[ne]<\/em> : -kese<\/em> : -kest<\/em> : -keste<\/em> : -kesi<\/em>, on kolmel l\u00e4hedase h\u00e4\u00e4likkoosseisuga s\u00f5nal p\u00e4ike<\/em>, v\u00e4ike<\/em> ja \u00e4ike<\/em> olnud kalduvus k\u00e4\u00e4nduda ka ilma e<\/em>-ta ehk -ke[ne]<\/em> : -kse<\/em> : -kest<\/em> : -keste<\/em> : -kseid<\/em>. Enne V\u00d5Ki otsust oli keelekorralduse suhtumine kolme s\u00f5nasse olnud muutlik: kord olid r\u00f6\u00f6pvormid lubatud \u00fchel, kord kahel, kord k\u00f5igil kolmel s\u00f5nal. V\u00d5Ki otsus taastas erandr\u00fchma \u00fchtsuse.<\/p>\n\n\n\n

s\u00fcmptom<\/em>, oktav<\/em><\/h4>\n\n\n\n

21. juunil 1972 otsustas vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni II koosseis lubada seniste normingute s\u00fcmptoom<\/em> : s\u00fcmptoomi<\/em> : s\u00fcmptoomi<\/em> ja oktaav<\/em> : oktaavi<\/em> : oktaavi<\/em> k\u00f5rval ka k\u00e4\u00e4namist s\u00fcmptom<\/em> : s\u00fcmptomi<\/em> : s\u00fcmptomit<\/em> ja oktav<\/em> : oktavi<\/em> : oktavit<\/em>. V\u00d5Ki otsus toetus t\u00f5demusele, et mitmel kahesilbilisel v\u00f5\u00f5rs\u00f5nal on r\u00f5hk siirdumas l\u00f5ppsilbilt esisilbile, enne neid s\u00f5nu olid niisuguse muutuse l\u00e4bi teinud nt arter<\/em>, huumor<\/em>, kvartal<\/em>, ts\u00fcklon<\/em>. Esisilbir\u00f5huga s\u00fcmptom<\/em> oli V\u00d5Ki otsuste tegemise ajaks saanud \u00fcsna \u00fcldiseks arstide ja oktav<\/em> muusikute keeletarvituses.<\/p>\n\n\n\n

ofset<\/em>, bak\u0161i\u0161<\/em><\/h4>\n\n\n\n

21. juunil 1972 otsustas vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni II koosseis eelistada senisele astmevahelduslikule normingule ofsett<\/em> : ofseti<\/em> : ofsetti<\/em> teisev\u00e4ltelist astmevahelduseta t\u00fc\u00fcpi ofset<\/em> : ofseti<\/em> : ofsetit<\/em>. Teisev\u00e4lteline vorm vastab l\u00e4htekeelele ehk inglise keelele paremini, samuti on see lihtsam ja sobib rohkem ka eesti keele s\u00fcsteemi. Enne V\u00d5Ki otsust oli k\u00f5ikunud keeletarvitus selle s\u00f5na puhul \u00fcsna tugevasti. 1965. a pol\u00fcgraafias\u00f5nastik ja 1969. a raamatukogunduss\u00f5nastik olid siiski valinud kuju ofset<\/em>. Ka bak\u0161i\u0161<\/em> viidi astmevahelduslikust t\u00fc\u00fcbist \u00fcle astmevahelduseta t\u00fc\u00fcpi: bak\u0161i\u0161<\/em> : bak\u0161i\u0161i<\/em> : bak\u0161i\u0161it<\/em>. V\u00d5K ei soovinud suurendada kotlet<\/em>-t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi k\u00e4\u00e4nduvate s\u00f5nade hulka, sest see t\u00fc\u00fcp on keeletarvitajale raske.<\/p>\n\n\n\n

or<\/em>-l\u00f5pulised v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad<\/h4>\n\n\n\n

21. juunil 1972 otsustas vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni II koosseis r\u00fchma kolmesilbilisi or<\/em>-l\u00f5puga v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu (nt termistor<\/em>, transistor<\/em>, t\u00fcristor<\/em>, varistor<\/em>) k\u00e4\u00e4nata seminar<\/em>-t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi r\u00f5huga esisilbil, s\u00f5na transistor<\/em> puhul peeti v\u00f5imalikuks ka teise silbi r\u00f5hku ja album<\/em>-r\u00f6\u00f6pt\u00fc\u00fcpi. V\u00d5K selgitas, et ladina keele j\u00e4rgi peaks r\u00f5hutama nende s\u00f5nade teist silpi ja k\u00e4\u00e4nama selle r\u00fchma s\u00f5nu nagu album<\/em>, kuid neid on v\u00f5imalik ka k\u00e4sitada laenudena inglise keelest, ning arvestades eesti keele tendentsi, et r\u00f5hk nihkub esisilbile, fikseerida kogu r\u00fchm r\u00f5huga esisilbil.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5S 1976 ei esitanud s\u00f5na transistor<\/em> puhul r\u00f5hulise teise silbiga kuju. See on olnud alates \u00d5S 1999st argikeele m\u00e4rgendiga.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5rp\u00e4ritolu kahesilbiliste pika vokaali (v\u00f5i diftongi) ja l\u00fchikese \u00fcksikkonsonandiga us<\/em>-s\u00f5nade v\u00e4lde<\/h4>\n\n\n\n

21. juunil 1972 otsustas vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni II koosseis, et v\u00f5\u00f5rp\u00e4ritolu kahesilbiliste pika vokaali (v\u00f5i diftongi) ja l\u00fchikese \u00fcksikkonsonandiga us<\/em>-s\u00f5nade v\u00e4lde tuleb \u00fchtlustada. Need s\u00f5nad olid varasemates \u00d5Sides jagunenud reeglip\u00e4ratult II ja III v\u00e4lte vahel. Enne otsust olid juba III v\u00e4ltes s\u00f5nad gloobus<\/em>, huumus<\/em>, kaasus<\/em>, kleerus<\/em>, kr\u00f6\u00f6sus<\/em>, k\u00fc\u00fcmus<\/em>, saurus<\/em>, t\u00fc\u00fcmus<\/em>, uusus<\/em> ja viirus<\/em>, V\u00d5Ki otsusega lisati sellesse r\u00fchma geenus<\/em>, kloonus<\/em>, koonus<\/em>, moodus<\/em>, neegus<\/em>, poolus<\/em>, siinus<\/em>, soorus<\/em>, toonus<\/em>, triibus<\/em>, mis seni olid II v\u00e4ltes. II v\u00e4ltesse j\u00e4id s\u00f5nad miinus<\/em> ja priimus<\/em>, sest need olid keeletarvituses kindlalt sellisena juurdunud.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5S 1976 esitas neli neist r\u00f6\u00f6pselt II ja III v\u00e4ltes: koonus<\/em>, moodus<\/em>, poolus<\/em>, siinus<\/em>. Hilisemate \u00d5Side j\u00e4rgi on neist neljast poolus<\/em> III v\u00e4ltes, \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolm II ja III v\u00e4ltes.<\/p>\n\n\n\n

o(o)n<\/em>-l\u00f5puga s\u00fcnteeskiunimetuste -on<\/em><\/h4>\n\n\n\n

21. juunil 1972 otsustas vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni II koosseis \u00fchtlustada o(o)n<\/em>-l\u00f5puga s\u00fcnteeskiunimetustes -on<\/em>, nt s\u00f5nades kapron<\/em>, nailon<\/em>, perlon<\/em>, silon<\/em>, teflon<\/em>, dakron<\/em>, orlon<\/em> jt, mida tuleb k\u00e4\u00e4nata album<\/em>-t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi. Kolmesilbilisi s\u00fcnteeskiunimetusi, nt dederon<\/em>, sarelon<\/em>, vin\u00fclon<\/em>, volkr\u00fclon<\/em>, otsustati k\u00e4\u00e4nata seminar<\/em>-t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi. V\u00d5K selgitas, et \u00f5igekeelsuslikult on otstarbekas kujundada kahe- ja kolmesilbilistest on<\/em>-l\u00f5puga s\u00fcnteeskiudude nimetustest sari, mis on ortograafiliselt kindel ehk \u00fche o<\/em>-ga, ortoeepiliselt \u00fchtlane ehk esisilbir\u00f5huga ja morfoloogiliselt kahe selge allt\u00fc\u00fcbiga ehk album<\/em> ja seminar<\/em>. Ka inglise keeles, kus see nimetust\u00fc\u00fcp sai alguse, on r\u00f5hk nendes s\u00f5nades esisilbil.<\/p>\n\n\n\n

Samuti otsustati \u00fcldistada -on<\/em> elementaarosakeste nimetustes, nt kaaon<\/em>, m\u00fc\u00fcon<\/em>, piion<\/em> (vrd boson<\/em>, meson<\/em>, neutron<\/em>, elektron<\/em>, positron<\/em>, fermiton<\/em> jne). Nii lihtsustati nende osakeste nimetuste tuletamist: pikavokaalilistele t\u00e4henimetustele kaa<\/em>, m\u00fc\u00fc<\/em> ja pii<\/em> liideti on<\/em>-l\u00f5pp. Peeti oluliseks ka elementaarosakeste nimetuste \u00f5igekeelsuslikku \u00fchtlust: k\u00f5ik \u00fche o<\/em>-ga, esisilbir\u00f5huga ning album<\/em>– v\u00f5i seminar<\/em>-t\u00fc\u00fcbi k\u00e4\u00e4namisega.<\/p>\n\n\n\n

30 aastat hiljem on Tiiu Erelt raamatus \u201eEesti keelekorraldus\u201c nimetanud s\u00fcnteeskiunimetuste kallale minekut eksisammuks, sest t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5ttes on need kaubam\u00e4rgid, mida tuleb kirjutada nii, nagu need on registreeritud. Raamatus on lisatud, et otsus kirjutada -on<\/em> pole vale.<\/p>\n\n\n\n

laskma<\/em><\/h4>\n\n\n\n

Esimest korda arutati s\u00f5na laskma<\/em> lihtmineviku vorme vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni I koosseisu 6. mai 1962. aasta koosolekul. Tookord v\u00f5itis napilt reeglip\u00e4rasus: arvestati seisukohta, et \u00fcldiselt on lihtminevik tugevas astmes.<\/p>\n\n\n\n

4. oktoobril 1972 otsustas V\u00d5Ki II koosseis lubada laskma<\/em> tugevaastmelise si<\/em>-mineviku lasksin<\/em>, lasksid<\/em>, laskis<\/em>, lasksime<\/em>, lasksite<\/em>, lasksid<\/em> k\u00f5rval ka n\u00f5rgaastmelise i<\/em>-minevikuga vorme lasin<\/em>, lasid<\/em>, lasi<\/em>, lasime<\/em>, lasite<\/em>, lasid<\/em>. N\u00f5rgaastmeline lihtminevik oli tavaline Virumaa murdekeeles, see j\u00f5udis XIX sajandi tr\u00fckis\u00f5nasse sealt piirkonnast p\u00e4rit kirjanike kaudu ning nii hakkasid lasin<\/em>-vormid kirjakeeles end ilmutama, vormide levikut soodustas h\u00e4\u00e4lduslihtsus. R\u00f6\u00f6psuse kehtestanud V\u00d5Ki II koosseis ei pidanud laskma<\/em> n\u00f5rgaastmelise lihtmineviku vorme p\u00e4ris rangelt kirjakeelseks, seades nad \u00fchele pulgale selliste vormidega nagu ilusti<\/em> ja t\u00e4itsa<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

havi<\/em><\/h4>\n\n\n\n

4. oktoobril 1972 otsustas vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni II koosseis tollase normingu haug<\/em> : havi<\/em> e haugi<\/em> : haugi<\/em> k\u00f5rval lubada k\u00e4\u00e4namist havi<\/em> : havi<\/em> : havi<\/em>. K\u00e4\u00e4namine haug<\/em> : havi<\/em> on kirjakeele astmevahelduss\u00fcsteemis erandlik n\u00e4htus, aja jooksul on siirdunud selle s\u00f5na k\u00e4\u00e4namine harilikumatesse t\u00fc\u00fcpidesse. Kirjakeeles on v\u00e4lja kujunenud kaks r\u00f6\u00f6pt\u00fc\u00fcpi: haug<\/em> : haugi<\/em> : haugi<\/em> ja havi<\/em> : havi<\/em> : havi<\/em>. Need r\u00f6\u00f6pt\u00fc\u00fcbid andis esimest korda \u00d5S 1999.<\/p>\n\n\n\n

Kahesilbilise III-v\u00e4ltelise nimetavaga er<\/em>-l\u00f5pulised s\u00f5nad<\/h4>\n\n\n\n

Osa kahesilbilisi III v\u00e4ltes nimetavaga er<\/em>-l\u00f5pulisi s\u00f5nu on number<\/em>-t\u00fc\u00fcpi, teine osa samade tunnustega s\u00f5nu album<\/em>– ehk korter<\/em>-t\u00fc\u00fcpi. Vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni II koosseis arutas nende t\u00fc\u00fcpide vahekorda 1972. a s\u00fcgisel.<\/p>\n\n\n\n

Vanem ja eesti keelele omasem on number<\/em>-t\u00fc\u00fcp, milles langeb k\u00e4\u00e4namisel e<\/em>-t\u00e4ht v\u00e4lja. album<\/em>– ehk korter<\/em>-t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi k\u00e4\u00e4nduvad s\u00f5nad, kus vokaali v\u00e4ljalangemisel tekiks raskesti h\u00e4\u00e4ldatav \u00fchend (nt ingver<\/em>, terjer<\/em>, sprinkler<\/em>) v\u00f5i kus number<\/em>-t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi k\u00e4\u00e4nates tuleks r<\/em> kahesse k\u00f5rvutisse silpi (nt korter<\/em>, farmer<\/em>, order<\/em>, berber<\/em>). Peale nende l\u00e4hevad sellesse t\u00fc\u00fcpi uued, alles keelde tulnud s\u00f5nad, sest see k\u00e4\u00e4namine on lihtsam. Kui nendel s\u00f5nadel ilmneb aja jooksul kalduvus siirduda number<\/em>-t\u00fc\u00fcpi, siis on see seadusp\u00e4ra, mida \u00d5Si tegijad arvestavad.<\/p>\n\n\n\n

R\u00fchma jalg<\/em>-t\u00fc\u00fcpi s\u00f5nade konsonant- ja vokaalt\u00fcvelise de<\/em>-mitmuse vahekorra vormistamine \u00d5Sis<\/h4>\n\n\n\n

\u00d5S 1960 j\u00e4rgi olid lubatud s\u00f5nadest hein<\/em>, kael<\/em>, kaer<\/em>, nael<\/em>, n\u00f5el<\/em>, pael<\/em>, saks<\/em>, sein<\/em>, s\u00f5el<\/em>, \u00f5un<\/em>, koer<\/em>, ots<\/em>, p\u00fcksid<\/em>, poiss<\/em> mitmuses \u00fcksnes te<\/em>-tunnusega ehk konsonantt\u00fcvelised vormid (heinte<\/em>, kaelte<\/em> jne), aga s\u00f5nadest ais<\/em>, kaun<\/em>, vits<\/em> ja oks<\/em> nii te<\/em>– kui ka de<\/em>-tunnusega vormid (aiste<\/em> e aisade<\/em>, kaunte<\/em> e kaunade<\/em> jne). Vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni II koosseis otsustas 1972. a s\u00fcgisel, et kuna nende r\u00fchmade vahel ei ole selget piiri, tuleb nende mitmuse omastava ja sedakaudu kogu mitmuse vormistus \u00fchtlustada. K\u00f5igist loetletud s\u00f5nadest lubati \u00fchtlaselt nii te<\/em>– kui ka de<\/em>-tunnusega mitmus.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n
    \n
  • Tiiu Erelt 1972. Vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni otsuseid. \u2013 Keel ja Kirjandus nr 10, lk 624.<\/li>\n\n\n\n
  • Tiiu Erelt 1973. Vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni otsuseid. \u2013 Keel ja Kirjandus nr 1, lk 53.<\/li>\n\n\n\n
  • Erich Raiet 1962. Vabariikliku \u00f5igekeelsuse komisjoni otsuseid. \u2013 Keel ja Kirjandus nr 6, lk 383.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Koostanud Maire Raadik<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni I ja II koosseisu otsused, millega on muudetud morfoloogianorminguid 1960\u20131978.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[990],"tags":[1211,1212],"class_list":["post-8811","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-mis-on-muutunud","tag-morfoloogia","tag-oigekeelsuskomisjon"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8811","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8811"}],"version-history":[{"count":41,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8811\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17585,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8811\/revisions\/17585"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8811"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8811"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8811"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}