{"id":8984,"date":"2022-03-22T18:57:50","date_gmt":"2022-03-22T16:57:50","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=8984"},"modified":"2026-04-28T12:22:22","modified_gmt":"2026-04-28T09:22:22","slug":"emakeele-seltsi-keeletoimkonna-morfoloogiaotsused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/emakeele-seltsi-keeletoimkonna-morfoloogiaotsused\/","title":{"rendered":"Emakeele Seltsi keeletoimkonna morfoloogiaotsused 1994\u2013"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n
s\u00f5na, otsuse aasta<\/th>mis muutus<\/th><\/tr><\/thead>
video<\/em>, stereo<\/em>, rodeo <\/em>2025 (seisukohav\u00f5tt)<\/strong><\/td>k\u00e4\u00e4namisele videote,<\/code> videoid<\/code>, videotesse<\/code> ~ videoisse<\/code> jts lisati k\u00e4\u00e4namine videode,<\/code> videosid<\/code>, videodesse<\/code> jts<\/td><\/tr>
poolteist<\/em>, poolteistk\u00fcmmend<\/em>, poolteistsada<\/em> 2025<\/strong><\/td>s\u00f5nale poolteist<\/code> lisati ainsuse omastava r\u00f6\u00f6pvorm pooleteist<\/code> ning s\u00f5nadele poolteistk\u00fcmmend<\/code> ja poolteistsada<\/code> lisati r\u00f6\u00f6pk\u00e4\u00e4namine, kus omastavas esiosa poole-<\/code> j\u00e4rel j\u00e4\u00e4b -teist-<\/code> muutumatuks
<\/td><\/tr>
(te)t<\/em>-vormid 2022<\/strong><\/td>sagedamini kasutatavad tet<\/em>\u2013 ja t-<\/em>vormid, nt kirjutet<\/code>, mainit<\/code>, esitatakse EKI \u00fchends\u00f5nastikus m\u00e4rks\u00f5nadena<\/td><\/tr>
k\u00e4skiva k\u00f5neviisi mitmuse 1. p\u00f6\u00f6re 2022<\/strong><\/td>k\u00e4skiva k\u00f5neviisi mitmuse 1. p\u00f6\u00f6rdes lisati k\u00e4skiva k\u00f5neviisi vormidele kindla k\u00f5neviisi vorm ja l\u00fchendvorm, nt laulgem<\/code> ja kalaulame<\/code>; \u00e4rgem laulgem<\/code> ja ka \u00e4rme laulame ~ \u00e4rme laula<\/code><\/td><\/tr>
julgema<\/em> 2022<\/strong><\/td>p\u00f6\u00f6ramisele julgenud<\/code>, julgetud<\/code>, julgetakse<\/code>
jt lisati p\u00f6\u00f6ramine julenud<\/code>, juletud<\/code>, juletakse<\/code> jt<\/td><\/tr>
\u00f5udne<\/em> 2022<\/strong><\/td>k\u00e4\u00e4namisele \u00f5udne : \u00f5udse<\/code> lisati k\u00e4\u00e4namine \u00f5udne : \u00f5udsa<\/code><\/td><\/tr>
viis<\/em>, kuus<\/em> 2022<\/strong><\/td>ainsuse osastava vormidele viit<\/code> ja kuut<\/code> lisati vormid viite<\/code> ja kuute<\/code><\/td><\/tr>
habras<\/em> jt \u00d5Si 7. t\u00fc\u00fcbi omaduss\u00f5nad 2021<\/strong><\/td>k\u00e4\u00e4namisele habrast<\/code>, habraste<\/code>, habrastesse<\/code> jts lisati k\u00e4\u00e4namine haprat<\/code>, haprate<\/code>, hapratesse<\/code> jts<\/td><\/tr>
sidekriipsuga rindliits\u00f5nad pagar-kondiiter<\/em>, lasteaed-algkool<\/em> jts 2016<\/strong><\/td>k\u00e4\u00e4namisele pagarit-kondiitrit<\/code>, lasteaias-algkoolis<\/code> jts lisati k\u00e4\u00e4namine pagar-kondiitrit<\/code>, lasteaed-algkoolis<\/code> jts<\/td><\/tr>
vaagima<\/em>, n\u00e4uguma<\/em> 2012 (protokolliline otsus)<\/strong><\/td>laadivahelduslikule p\u00f6\u00f6ramisele vaagima<\/code> : vaen<\/code>, n\u00e4uguma<\/code> : n\u00e4un<\/code> lisati v\u00e4ltevahelduslik p\u00f6\u00f6ramine vaagima<\/code> : vaagin<\/code>, n\u00e4uguma<\/code> : n\u00e4ugun<\/code><\/td><\/tr>
aula<\/em> 1997<\/strong><\/td>II-v\u00e4ltelisele vormistikule (nende) aulade<\/code>, (neid) aulasid<\/code> lisati III-v\u00e4lteline vormistik (nende) `aulate<\/code>, (neid) `aulaid<\/code><\/td><\/tr>
korsten<\/em> 1997<\/strong><\/td>astmevahelduseta k\u00e4\u00e4namisele k`orsten<\/code> : k`orstna<\/code> : k`orstnat<\/code> lisati tugevneva astmevaheldusega k\u00e4\u00e4namine korsten<\/code> : k`orstna<\/code> : korstent<\/code><\/td><\/tr>
laastama<\/em>, saastama<\/em>, \u00f6\u00f6rdama<\/em> 1997<\/strong><\/td>astmevahelduslikule p\u00f6\u00f6ramisele laastata<\/code> : l`aastan<\/code> jt lisati astmevahelduseta p\u00f6\u00f6ramine l`aastada<\/code> : l`aastan<\/code> jt<\/td><\/tr>
politseinik<\/em>, pealik<\/em> 1997<\/strong><\/td>astmevahelduslikule k\u00e4\u00e4namisele polits`ein`ik<\/code> : polits`einiku<\/code> : polits`ein`ikku<\/code> lisati astmevahelduseta k\u00e4\u00e4namine politseinik<\/code> : politseiniku<\/code> : politseinikut<\/code> ning astmevahelduseta k\u00e4\u00e4namisele pealik<\/code> : pealiku<\/code> : pealikut<\/code> lisati astmevahelduslik k\u00e4\u00e4namine p`eal`ik<\/code> : p`ealiku<\/code> : p`eal`ikku<\/code><\/td><\/tr>
kahju<\/em> 1997<\/strong><\/td>t<\/em>-ta osastava vormile kahju<\/code> lisati t<\/em>-l\u00f5puga r\u00f6\u00f6pvorm kahjut<\/code><\/td><\/tr>
logo<\/em>, mini<\/em>, sumo <\/em>jt uuemad pesa<\/em>-t\u00fc\u00fcpi laenud 1997<\/strong><\/td>t<\/em>-ta osastava vormidele logo<\/code>, mini<\/code>, sumo<\/code> jts lisati t<\/em>-ga vormid logot<\/code>, minit<\/code>, sumot<\/code> jts<\/td><\/tr>
ahne<\/em>, ihne<\/em>, kaine<\/em>, kiire<\/em>, k\u00e4rme<\/em>, terve<\/em>, tiine<\/em> 1997<\/strong><\/td>astmevaheldusega k\u00e4\u00e4namisele ahne<\/code> : `ahne<\/code> : ahnet<\/code> jts lisati astmevahelduseta k\u00e4\u00e4namine `ahne<\/code> : `ahne<\/code> : `<\/code><\/em>ahnet<\/code> jts<\/td><\/tr>
p\u00f5hiarvs\u00f5nade k\u00e4\u00e4namine 1995<\/strong><\/td>t\u00e4psustati arvs\u00f5nade \u2011teist[k\u00fcmmend]<\/code>, \u2011k\u00fcmmend<\/code>, \u2011sada<\/code>, poolteist<\/code>, poolteistk\u00fcmmend<\/code>, poolteistsada<\/code> k\u00e4\u00e4namist<\/td><\/tr>
magistrant<\/em> 1994<\/strong><\/td>nd<\/em>-l\u00f5puga kujule magistrand<\/em> eelistati nt<\/em>-l\u00f5puga kuju magistrant<\/code><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\r\n
\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

video<\/em>, stereo<\/em>, rodeo<\/em><\/h4>\n\n\n\n

8. oktoobril 2025 v\u00f5ttis Emakeele Seltsi keeletoimkond seisukoha pidada s\u00f5nade video<\/em>, stereo<\/em> ja rodeo<\/em> k\u00e4\u00e4namisel senise ohutu<\/em>-t\u00fc\u00fcbi k\u00f5rval (videod<\/em>, videote<\/em>, videoid<\/em>, videotesse <\/em>~ videoisse<\/em> jne) normingukohaseks ka pere<\/em>-t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi k\u00e4\u00e4namist (videod<\/em>, videode<\/em>, videosid<\/em>, videodesse<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

Seisukohav\u00f5tt lahendas probleemi, mis oli olnud mitmuse osastavaga (kasutuses levinud vorm videosid<\/em> vastab pere<\/em>-t\u00fc\u00fcbile), kuid lahendamata j\u00e4i ainsuse osastava k\u00fcsimus (kasutuses esinevad vormid (seda<\/em>) videod<\/em>, (seda<\/em>) video<\/em> ei vasta ei ohutu<\/em>– ega pere<\/em>-t\u00fc\u00fcbile). <\/p>\n\n\n\n

poolteist<\/em>, poolteistk\u00fcmmend<\/em>, poolteistsada<\/em><\/h4>\n\n\n\n

17. jaanuaril 2025 kiitis Emakeele Seltsi keeletoimkond heaks ettepaneku pidada arvs\u00f5nade poolteistk\u00fcmmend<\/em> ja poolteistsada<\/em> puhul normingukohaseks muude teist(k\u00fcmmend)<\/em>-s\u00f5nade eeskujust l\u00e4htuvat r\u00f6\u00f6pk\u00e4\u00e4namist, kus omastavakujulise esiosa poole-<\/em> j\u00e4rel j\u00e4\u00e4b -teist-<\/em> muutumatuks, nt pooleteistk\u00fcmne<\/em>, pooleteistk\u00fcmnesse<\/em>, pooleteistk\u00fcmnes<\/em>, pooleteistk\u00fcmnest<\/em>, pooleteistk\u00fcmnele<\/em>, pooleteistk\u00fcmneks<\/em>, pooleteistk\u00fcmnega<\/em>. Sama moodi pidada arvs\u00f5na poolteist<\/em> puhul v\u00f5imalikuks ainsuse omastava r\u00f6\u00f6pvormi pooleteist<\/em>, nt pooleteise ~ poolteise ~ <\/em>(uuena) pooleteist<\/em> minutiga.<\/p>\n\n\n\n

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 28. III 2025 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

(te)t<\/em>-vormid<\/h4>\n\n\n\n

16. novembril 2022 kiitis Emakeele Seltsi keeletoimkond heaks ettepaneku esitada sagedamini kasutatavad tet<\/em>\u2013 ja t-<\/em>vormid EKI \u00fchends\u00f5nastikus m\u00e4rks\u00f5nadena, nt kirjutet<\/em>, mainit<\/em> (= kirjutatud<\/em>, mainitud<\/em>), seejuures osutades nende stiililisele markeeritusele m\u00e4rgendiga \u201estiilitundlik\u201c. Toimkond leidis, et vormistikus esitamiseks peaks r\u00f6\u00f6pvorme saama moodustada enamikust tegus\u00f5nadest.<\/p>\n\n\n\n

(te)t<\/em>-vorm kui tud-<\/em>kesks\u00f5na r\u00f6\u00f6pvorm on \u00fcks Johannes Aaviku keeleuuendusettepanekuid. Aavik soovitas seda uuendust eriti pikemate kolmesilbiliste tegus\u00f5nade puhul (nt kirjutama<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16. XI 2022 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4skiva k\u00f5neviisi mitmuse 1. p\u00f6\u00f6re<\/h4>\n\n\n\n

16. novembril 2022 tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond otsuse pidada k\u00e4skiva k\u00f5neviisi mitmuse 1. p\u00f6\u00f6rdes k\u00e4skiva k\u00f5neviisi vormide k\u00f5rval normingukohaseks ka kindla k\u00f5neviisi vorme, millele eitavas k\u00f5nes eelneb k\u00e4skiva k\u00f5neviisi eituss\u00f5na, ja eitusele omast l\u00fchendvormi, nt jaatav k\u00f5ne laulgem<\/em> ~ laulame<\/em>, eitav k\u00f5ne \u00e4rgem laulgem<\/em> ~ \u00e4rme laulame<\/em> ~ \u00e4rme laula<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16. XI 2022 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

julgema<\/em><\/h4>\n\n\n\n

16. novembril 2022 tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond otsuse pidada tegus\u00f5na julgema<\/em> tugevaastmeliste vormide julgenud<\/em>, julgetud<\/em>, julgetakse<\/em> jt k\u00f5rval normingukohaseks ka n\u00f5rgaastmelisi vorme julenud<\/em>, juletud<\/em>, juletakse <\/em>jt. \u00d5Sid on alates 1999. aastast esitanud julgema<\/em>-s\u00f5na n\u00f5rgaastmelisi vorme k\u00f5nekeelsena.<\/p>\n\n\n\n

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16. XI 2022 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

\u00f5udne<\/em><\/h4>\n\n\n\n

16. novembril 2022 tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond otsuse pidada senise e<\/em>-t\u00fcvelise k\u00e4\u00e4namise \u00f5udne : \u00f5udse : \u00f5udset<\/em> k\u00f5rval normingukohaseks ka a<\/em>-t\u00fcvelist k\u00e4\u00e4namist \u00f5udne : \u00f5udsa : \u00f5udsat<\/em>. ne<\/em>-l\u00f5pulised omaduss\u00f5nad, milles liite ees on kaash\u00e4\u00e4likuga l\u00f5ppev silp, k\u00e4\u00e4nduvad \u00fcldiselt\u202fe<\/em>-t\u00fcvelisena (stiilne : stiilse<\/em>, v\u00f5rdne : v\u00f5rdse<\/em>), kuid on ka s\u00f5nu, milles t\u00fcvi muutub\u202fa<\/em>-liseks (moodne : moodsa<\/em>, ehtne : ehtsa<\/em>). S\u00f5na\u202f\u00f5udne<\/em>\u202fon normingust hoolimata p\u00fcsinud kahe t\u00fc\u00fcbi piiril.<\/p>\n\n\n\n

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16. XI 2022 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

viis<\/em>, kuus<\/em><\/h4>\n\n\n\n

16. novembril 2022 tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond otsuse pidada s\u00f5nade viis<\/em> ja kuus<\/em> ainsuse osastavas peale vormide viit<\/em> ja kuut<\/em> normingukohaseks ka vorme viite<\/em> ja kuute<\/em> (m\u00f5lemad III v\u00e4ltes). Osastava r\u00f6\u00f6pvormid on ka neid s\u00f5nu sisaldavatel liits\u00f5nadel viisteist(k\u00fcmmend)<\/em>, kuusteist(k\u00fcmmend)<\/em>, viisk\u00fcmmend<\/em>, kuusk\u00fcmmend<\/em>, viissada<\/em>, kuussada<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Vormid \u00fcht<\/em>, kaht<\/em>, viit<\/em>, kuut<\/em> on saadud reeglip\u00e4rase h\u00e4\u00e4likumuutuse, l\u00f5pukao tulemusel (vrd soome pikemaid vorme yht\u00e4<\/em>, kahta<\/em>, viitt\u00e4<\/em>, kuutta<\/em>). Et ht<\/em>-\u00fchend s\u00f5na l\u00f5pus on keerulisem h\u00e4\u00e4ldada, on esimesele kahele s\u00f5nale tekkinud r\u00f6\u00f6pvormid \u00fchte<\/em> ja kahte<\/em>. Vormid viite<\/em> ja kuute<\/em> on tekkinud nende analoogia p\u00f5hjal, kuid ei olnud seni normingukohased. <\/p>\n\n\n\n

Osastava k\u00e4\u00e4nde k\u00f5rval oli jutuks ka ainsuse l\u00fchike sisse\u00fctlev, kuid selle puhul otsustas toimkond j\u00e4tta senistele l\u00fchivormidele viide<\/em>, kuude<\/em> r\u00f6\u00f6pvormid (viite<\/em>, kuute<\/em>) lisamata.<\/p>\n\n\n\n

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16. XI 2022 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5Si 7. t\u00fc\u00fcbi omaduss\u00f5nade r\u00f6\u00f6pk\u00e4\u00e4namine<\/h4>\n\n\n\n

30. m\u00e4rtsil 2021 tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond otsuse pidada normingukohaseks 7. t\u00fc\u00fcpi kuuluvate omaduss\u00f5nade n\u00f5rgaastmelise konsonantt\u00fcvelise ainsuse osastava vormi k\u00f5rval ka tugevaastmelist vokaalt\u00fcvelist vormi ning n\u00f5rgaastmeliste konsonantt\u00fcveliste mitmusevormide k\u00f5rval ka tugevaastmelisi vokaalt\u00fcvelisi vorme.<\/p>\n\n\n\n

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 30. III 2021 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Sidekriipsuga rindliits\u00f5nade k\u00e4\u00e4namine<\/h4>\n\n\n\n

17. m\u00e4rtsil 2016 tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond otsuse pidada \u00fche eseme, olendi v\u00f5i n\u00e4htuse kaht aspekti t\u00e4histavates sidekriipsuga rindliits\u00f5nades (nt lasteaed-algkool<\/em>, sekret\u00e4r-juhiabi<\/em>, pagar-kondiiter<\/em>) v\u00f5imalikuks nii senise normingu kohast m\u00f5lema osa k\u00e4\u00e4namist kui ka muude liits\u00f5nade eeskujust l\u00e4htuvat esiosa k\u00e4\u00e4namata j\u00e4tmist. Seega andis toimkond keelekasutajale valikuv\u00f5imaluse, kas k\u00e4\u00e4nata rindliits\u00f5na m\u00f5lemat poolt nagu enne 2016. aastat (nt lasteaiale-algkoolile<\/em>, sekret\u00e4rile-juhiabile<\/em>, pagarile-kondiitrile<\/em>) v\u00f5i ainult viimast osa (nt lasteaed-algkoolile<\/em>, sekret\u00e4r-juhiabile<\/em>, pagar-kondiitrile<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

Samasuguse valikuv\u00f5imaluse andis keeletoimkond ka sidekriipsuga rindliitomaduss\u00f5nade k\u00e4\u00e4namise kohta, nt majanduslikku-kultuurilist arengut<\/em> ehk majanduslik-kultuurilist arengut<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00f5lemat s\u00f5naosa k\u00e4\u00e4natakse endiselt paariss\u00f5nades, mis viitavad tervikule seda moodustava mitme eseme, olendi v\u00f5i n\u00e4htuse kaudu, nt nugadele-kahvlitele<\/em>, \u00f5dedel-vendadel<\/em>, veest-leivast<\/em>, ja paarisases\u00f5nades, nt emb-kumb (esindaja)<\/em>, emmal-kummal (esindajal)<\/em>, emba-kumba (esindajat)<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 17. III 2016 otsus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

vaagima<\/em>, n\u00e4uguma<\/em>, hauduma<\/em><\/h4>\n\n\n\n

Enne \u00d5S 2013 ilmumist arutas Emakeele Seltsi keeletoimkond s\u00f5nade vaagima<\/em> ja n\u00e4uguma<\/em> p\u00f6\u00f6ramist.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nal vaagima<\/em> oli pikalt lubatud \u00fcksnes laadivahelduslik p\u00f6\u00f6ramine: vaagima<\/em> : vaagida<\/em> : vaen<\/em> : vaagisin<\/em> : vaaginud <\/em>: vaetakse<\/em> : vaetud<\/em>. Tegelikus keelekasutuses leidus rohkesti v\u00e4ltevahelduslikke vorme: v`aagima<\/em> : v`aagida<\/em> : vaagin<\/em> : v`aagisin<\/em> : v`aaginud<\/em> : vaagitakse<\/em> : vaagitud<\/em>. V\u00e4ltevahelduslik vormistik on lubatud r\u00f6\u00f6psena laadivaheldusliku k\u00f5rval alates \u00d5S 2013st.<\/p>\n\n\n\n

Ka s\u00f5na n\u00e4uguma<\/em> puhul oli kuni \u00d5S 2013 ilmumiseni normikohane ainult laadivahelduslik p\u00f6\u00f6ramine: n\u00e4uguma<\/em> : n\u00e4uguda<\/em> : n\u00e4ub<\/em> : n\u00e4ugus<\/em> : n\u00e4ugunud<\/em> : n\u00e4utakse<\/em> : n\u00e4utud<\/em>. Alates \u00d5S 2013st on normikohane ka v\u00e4ltevahelduslik p\u00f6\u00f6ramine: n`\u00e4uguma<\/em> : n`\u00e4uguda<\/em> : n\u00e4ugub<\/em> : n`\u00e4ugus<\/em> : n`\u00e4ugunud<\/em> : n\u00e4ugutakse<\/em> : n\u00e4ugutud<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

aula<\/em><\/h4>\n\n\n\n

6. m\u00e4rtsil 1997 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond lubada s\u00f5na aula<\/em> puhul r\u00f6\u00f6pvorme: senise tubli<\/em>-t\u00fc\u00fcpi II-v\u00e4ltelise vormistiku k\u00f5rvale astus aasta<\/em>-t\u00fc\u00fcpi III-v\u00e4lteline vormistik. S\u00f5na aula<\/em> on kreeka laen, mida peavad paljud hoopis la<\/em>-liitega kohatuletiseks.<\/p>\n\n\n\n

korsten<\/em><\/h4>\n\n\n\n

6. m\u00e4rtsil 1997 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond lubada s\u00f5na korsten<\/em> puhul r\u00f6\u00f6pvorme: senise astmevahelduseta k\u00e4\u00e4namise k\u00f5rval (k\u00f5ik vormid III v\u00e4ltes) sai kirjakeeles elu\u00f5iguse tugevneva astmevaheldusega k\u00e4\u00e4namine. Sama s\u00f5na oli arutanud vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni II koosseis 1972. aasta suvel ja s\u00fcgisel, kuid tookord j\u00e4i r\u00f6\u00f6psusi lubav otsus kokkuv\u00f5ttes s\u00fcndimata.<\/p>\n\n\n\n

laastama<\/em>, saastama<\/em>, \u00f6\u00f6rdama<\/em><\/h4>\n\n\n\n

6. m\u00e4rtsil 1997 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond lubada s\u00f5nade laastama<\/em>, saastama<\/em> ja \u00f6\u00f6rdama<\/em> puhul r\u00f6\u00f6pvorme. Enne seda oli lubatud \u00fcksnes nende verbide astmevahelduslik p\u00f6\u00f6ramine (hakkama<\/em>-s\u00f5na eeskujul), toimkond lubas neid p\u00f6\u00f6rata ka astmevahelduseta (nagu muutuma<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

politseinik<\/em>, pealik<\/em><\/h4>\n\n\n\n

6. m\u00e4rtsil 1997 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond lubada k\u00e4\u00e4nata s\u00f5nu politseinik<\/em> ja pealik<\/em> kahte moodi.<\/p>\n\n\n\n

nik<\/em>-tuletise politseinik<\/em> puhul on p\u00f5hjustanud r\u00f6\u00f6pk\u00e4\u00e4namise t\u00fcve v\u00e4lte n\u00f5rgenemine ja k\u00f5netaktiliigenduse muutumine. Senise astmevaheldusliku normingu k\u00f5rval otsustas toimkond lubada astmevahelduseta k\u00e4\u00e4namise.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na pealik<\/em> puhul on keelekasutus l\u00e4inud vastupidist teed. Enne keeletoimkonna otsust oli normikohane \u00fcksnes astmevahelduseta k\u00e4\u00e4namine, toimkond otsustas lubada ka astmevaheldusliku k\u00e4\u00e4namise.<\/p>\n\n\n\n

kahju<\/em><\/h4>\n\n\n\n

6. m\u00e4rtsil 1997 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond lubada s\u00f5na kahju<\/em> osastavas t<\/em>-l\u00f5puga r\u00f6\u00f6pvormi: kahju<\/em> e kahjut<\/em>. Nii saavutati tubli<\/em>-t\u00fc\u00fcbi erandr\u00fchma \u00fchtsus. Enne seda oli s\u00f5nade rubla<\/em> ja vedru<\/em> osastavas r\u00f6\u00f6psus lubatud, s\u00f5na kahju<\/em> osastavas mitte. t<\/em>-l\u00f5puta osastav tubli<\/em>-t\u00fc\u00fcbis on j\u00e4\u00e4nuk v\u00e4ltevahelduslikust t\u00fc\u00fcbist. Osastava selgem t\u00e4histamine t<\/em>-l\u00f5puga on loomulik n\u00e4htus.<\/p>\n\n\n\n

Ainsuse osastavas t<\/em>-l\u00f5puga r\u00f6\u00f6pvorm m\u00f5nel uuemal pesa<\/em>-t\u00fc\u00fcpi laenul<\/h4>\n\n\n\n

6. m\u00e4rtsil 1997 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond toetada \u00d5S 1999 tegijate lahendust anda m\u00f5nel uuemal laenul ainsuse osastavas t<\/em>-l\u00f5puga r\u00f6\u00f6pvorm, nt logo<\/em> e logot<\/em>, mini<\/em> e minit<\/em>, sumo<\/em> e sumot<\/em>. Toimkond oli seisukohal, et grammatiline homon\u00fc\u00fcmia ei sega enamasti vormide \u00e4ratundmist ega teksti m\u00f5istmist, ent uute laenude puhul on vormide selgem t\u00e4histamine loomulik.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5Sis on sellistel s\u00f5nadel esitatud kaks t\u00fc\u00fcpi ning artiklis on m\u00f5lemad osastava vormid, aga t<\/em>-l\u00f5ppu ei tohiks pidada veaks m\u00f5ne teisegi uuema laens\u00f5na osastavas.<\/p>\n\n\n\n

e<\/em>-omaduss\u00f5nade v\u00e4lde<\/h4>\n\n\n\n

6. m\u00e4rtsil 1997 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond, et seni tugevneva astmevaheldusega omaduss\u00f5nu ahne<\/em>, ihne<\/em>, kaine<\/em>, kiire<\/em>, k\u00e4rme<\/em>, terve<\/em>, tiine<\/em> v\u00f5ib r\u00f6\u00f6pselt k\u00e4\u00e4nata ka astmevahelduseta t\u00fc\u00fcbis, seega ahne<\/em> : `ahne<\/em> : ahnet<\/em> ja `ahne<\/em> : `ahne<\/em> : `ahnet<\/em> (` n\u00e4itab III-v\u00e4ltelist silpi). Need omaduss\u00f5nad kuuluvad keeletarvitajate teadvuses kokku paljude teiste kahesilbiliste III-v\u00e4lteliste e<\/em>-omaduss\u00f5nadega, nt kaame<\/em>, kirbe<\/em>, k\u00f5rge<\/em>, lahke<\/em>, leige<\/em>, l\u00e4mbe<\/em>, pehme<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hiarvs\u00f5nade k\u00e4\u00e4namine<\/h4>\n\n\n\n

21. detsembril 1995 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond anda p\u00f5hiarvs\u00f5nade k\u00e4\u00e4namisel j\u00e4rgmised soovitused: <\/p>\n\n\n\n