{"id":8999,"date":"2022-03-23T19:45:21","date_gmt":"2022-03-23T17:45:21","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=8999"},"modified":"2022-12-09T23:07:24","modified_gmt":"2022-12-09T21:07:24","slug":"sugusid-tahistavad-sonad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/sugusid-tahistavad-sonad\/","title":{"rendered":"Sugusid t\u00e4histavad s\u00f5nad"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Eesti keeles ei ole grammatilist sugu ega soolistatud ases\u00f5nasid. Selle asemel v\u00e4ljendatakse sugusid s\u00f5nade, liits\u00f5nade v\u00f5i tuletusliidetega, nt naine<\/code>, poiss<\/code>, kaupmees<\/code>, naispoliitik<\/code>, n\u00e4itlejatar<\/code>, s\u00f5branna<\/code>.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Soo v\u00e4ljendamise v\u00f5imaluste p\u00f5hjal jagunevad keeled \u00fcldiselt kolmeks:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. grammatilise sooga keeled<\/strong>, nagu prantsuse, saksa ja vene keel, milles liigitatakse nimis\u00f5nu grammatilise soo j\u00e4rgi nais-, mees- ja kesksoost s\u00f5nadeks, nt saksa der Hund<\/code> <\/em>\u2019koer\u2019 (meessoost s\u00f5na), die Katze<\/code> <\/em>\u2019kass\u2019 (naissoost s\u00f5na), das Auto<\/code> <\/em>(kesksoost s\u00f5na);<\/li>\n\n\n\n
  2. nn loomuliku sooga keeled<\/strong>, nagu inglise keel, kus on soolistatud ases\u00f5nad, nt he<\/code> <\/em>\u2019meessoost tema\u2019, she<\/code> <\/em>\u2019naissoost tema\u2019, they<\/code> <\/em>\u2019sooneutraalne tema\u2019;<\/li>\n\n\n\n
  3. soota keeled<\/strong>, nagu eesti ja soome keel, milles eristatakse sugusid leksikaalselt.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Eesti keeles ei ole grammatilist sugu ega soolistatud ases\u00f5nasid. S\u00f5nad ei ole nais-, mees- v\u00f5i kesksoost ja ases\u00f5naga tema<\/code> (ja ta<\/code>) viidatakse nii naisele kui mehele. Naise kohta on kasutatud deminutiivset s\u00f5na temake<\/code>, aga see ei ole kuigiv\u00f5rd juurdunud: eesti keele \u00fchendkorpuses (2021) esineb s\u00f5na tema<\/code> (sh ta<\/code>) <\/em>16,4 mln korda, s\u00f5nal temake<\/code> on \u00fcksnes 2934 esinemisjuhtu, sealjuures paljuski ilukirjanduse kontekstis.<\/p>\n\n\n\n

    Sugusid saab eesti keeles v\u00e4ljendada:<\/p>\n\n\n\n

      \n
    1. s\u00f5nadega<\/strong>, nt naine<\/code>, onu<\/code>, poiss<\/code>, t\u00fctar<\/code>, neiu<\/code>, noormees<\/code>, sh tiitlitega, nt h\u00e4rra<\/code>, preili<\/code>;<\/li>\n\n\n\n
    2. liits\u00f5nadega<\/strong>, nt meeslaulja<\/code>, \u00e4rinaine<\/code>, kommionu<\/code>, arstit\u00e4di<\/code>;<\/li>\n\n\n\n
    3. tuletusliidetega<\/strong>, ehkki k\u00fcll \u00fcksnes naise kohta, nt poetess<\/code>, n\u00e4itlejatar<\/code> ja s\u00f5branna<\/code>.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

      M\u00f5nes valdkonnas, nagu spordiajakirjanduses v\u00f5i muusikaauhindade jagamisel, on sugude eristamine sageli omal kohal. N\u00e4iteks muusikaauhindadel antakse karikas nii aasta parimale naislauljale kui meeslauljale, ja seep\u00e4rast v\u00f5ib olla vaja sugusid keeleliselt v\u00e4lja tuua. Ka spordis v\u00f5istlevad mehed ja naised eraldi, niisiis on vahest p\u00f5hjust kasutada s\u00f5nu nagu naistennisist <\/code>ja meesmaadleja<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

      Keelekasutuses peegelduvad vahel stereot\u00fc\u00fcpsed eeldused selle kohta, mis t\u00f6id mehed ja naised rohkem teevad. N\u00e4iteks eesti keele \u00fchendkorpuses (2021) leidub s\u00f5na naispoliitik<\/code> ligi neli korda rohkem kui s\u00f5na meespoliitik<\/code> <\/em>(2058 vs. <\/em>518). Seda ilmselt seep\u00e4rast, et keelekasutuses on protot\u00fc\u00fcpseks poliitikuks peetud meest ja seega on naise puhul tahetud sugu rohkem r\u00f5hutada.<\/p>\n\n\n\n

      Eesti keel n\u00e4ib ilma grammatilise soota k\u00fcllaltki sooneutraalne, k\u00fcll aga kasutatakse mees<\/em>-l\u00f5pulisi liits\u00f5nu v\u00f5rreldes naine<\/em>-l\u00f5puliste liits\u00f5nadega veel \u00fcht moodi. Nimelt peale meessoost isikule ka naissoost isikule viitamiseks. Seda ilmselt seep\u00e4rast, et paljusid ameteid pidasidki varem ainult mehed. N\u00e4iteks on eesti keeles kasutatud nii mehe kui naise kohta s\u00f5na esimees<\/code>, <\/em>kaupmees<\/code>, p\u00f5llumees<\/code> jpt. Samal ajal naine<\/em>-l\u00f5pulisi liits\u00f5nu, nagu turvanaine<\/code>, <\/em>meeste kohta ei kasutata. K\u00fcll aga saavad mehed olla \u00e4mmaemandad<\/code> <\/em>v\u00f5i \u00f5ed<\/code>, aga ka medvennad<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

      Arutelu on tekitanud s\u00f5nade esimees<\/code> ja esinaine<\/code> kasutus (vt nt Kuusik 2015; Pakosta 2021). Ametinimetust esimees<\/code> kasutatakse eesti keele \u00fchendkorpuse (2019) anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi 74% meesjuhi ja 9% naisjuhi kohta ning 17%-l juhtudest viidatakse s\u00f5naga \u00fcldiselt ametile, mitte konkreetsele inimesele. Ametinimetust esinaine<\/code> peeti keelekorralduses varem \u00fcksnes naisteorganisatsiooni juhti t\u00e4histavaks. Naised on organisatsioonide juhid olnud aga juba pikka aega. Ka eesti keele \u00fchendkorpuste (2017, 2019) anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi kasutatakse s\u00f5na esinaine<\/code> <\/em>ainult naisteorganisatsiooni juhi kohta \u00fcksnes kolmandikul juhtudest (33%). Seega, kui juht on naissoost, siis kasutatakse tema kohta ametinimetust esinaine<\/code> paljugi olenemata sellest, kas tema juhitava organisatsiooni, asutuse, ettev\u00f5tte liikmed on naised v\u00f5i ka mehed.<\/p>\n\n\n\n

      Sugude v\u00e4ljendamisest teistes keeltes<\/h3>\n\n\n\n

      Mitmes keeles on hakatud eelistama v\u00e4ljendusviisi, mis inimese sugu ei r\u00f5huta.<\/p>\n\n\n\n

        \n
      • Hollandi keeles v\u00f5eti 1980. aastatel vastu seadus, milles s\u00e4testati, et t\u00f6\u00f6kuulutused peavad sisaldama sooliselt kaasavat keelekasutust. See viis mitmesuguste lahendusteni keele sooneutraalsemaks kasutuseks, nt timmerman<\/code><\/em> \u2019tisler\u2019 (meesoost s\u00f5na) asemel timmer<\/code><\/em> (kesksoost s\u00f5na).<\/li>\n\n\n\n
      • Inglise keeles on muudetud soolistatud pronoomenite kasutust (he<\/code><\/em>, she<\/code><\/em> > they<\/code><\/em>) ja moodustatud samuti uusi sooneutraalseid ametis\u00f5nu, nt stewardess<\/code><\/em> asemel flight attendant<\/code> <\/em>\u2019lennuteenindaja\u2019, chairman<\/code><\/em> asemel chair<\/code><\/em>, chairperson<\/code><\/em> \u2019esimees, juht\u2019.<\/li>\n\n\n\n
      • Soome keeles, mis on grammatilise soota nagu eesti keel, on soolistatud ametinimetuste asemel kasutama hakatud sooneutraalseid ametinimetusi. N\u00e4iteks Euroopa Parlamendi 2018. aasta sooneutraalse keele juhiste j\u00e4rgi soovitatakse meessoole viitavate s\u00f5nade asemel v\u00f5imaluse korral kasutada sooneutraalseid ametinimetusi: s\u00f5na lakimies<\/code><\/em> asemel juristi<\/code><\/em>, oikeusoppinut<\/code><\/em>, tuomari<\/code> <\/em>\u2019jurist\u2019; s\u00f5na tiedemies<\/code><\/em> asemel tutkija<\/code><\/em>, tieteenharjoittaja<\/code> <\/em>\u2019teadlane\u2019; turvamies<\/code><\/em> \u2019turvamees\u2019 asemel vartija<\/code><\/em>.<\/li>\n\n\n\n
      • Saksa keele pabers\u00f5naraamatutes oli varem eraldi m\u00e4rks\u00f5nana esitatud meessoost s\u00f5na ja naissooliide oli antud selle juures, nt Lehrer\/in<\/code><\/em> \u2019\u00f5petaja\/nna\u2019. N\u00fc\u00fcd on eraldi m\u00e4rks\u00f5nadena esitatud m\u00f5lema soo s\u00f5nad, nt Lehrer<\/code> <\/em>\u2019meessoost \u00f5petaja\u2019 <\/em>ja Lehrerin<\/code> <\/em>\u2019naissoost \u00f5petaja\u2019). Algul kirjeldati naissoost s\u00f5na k\u00fcll meessoos\u00f5na kaudu, nt \u201eLehrerin <\/em>on naissoost Lehrer<\/em>\u201c, aga n\u00fc\u00fcd on hakatud s\u00f5nu kirjeldama iseseisvalt, nt \u201eLehrerin<\/em> on naissoost isik, kes \u00f5petab lapsi\u201c.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

        Kokkuv\u00f5te<\/h3>\n\n\n\n

        V\u00f5ib n\u00e4ida, et s\u00f5navara soolistatus on miski, mis on justkui keele struktuuri sisse ehitatud, aga tegelikult ei ole. Keel pole fikseeritud, keelt kasutatakse \u2013 ja keelekasutust saab muuta. Valik, milline s\u00f5na tema vajadustele (teksti kontekstis, ametinimetuseks jne) vastab, on iga\u00fche enda teha.<\/p>\n\n\n\n

        Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n
          \n
        • Robert Leon Cooper 1989. Language planning and social change. Cambridge: Cambridge University Press.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
            \n
          • Marinel Gerritsen 2002. Towards a more gender-fair usage in Netherlands Dutch \u2013 Gender Across Languages vol II. Ed by Marlis Hellinger, Hadumod Bu\u00dfmann. Amsterdam\/Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, 81\u2013108.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
              \n
            • Lea Hodel, Magdalena Formanowicz, Sabine Sczesny, Jana Valdrov\u00e1,  Lisa von Stockhausen 2017. Gender-Fair Language in Job Advertisements: A Cross-Linguistic and Cross-Cultural Analysis. \u2013 Journal of Cross-Cultural Psychology vol. 48 No 3. London: SAGE Journals, 384\u2013401.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
                \n
              • Janet Holmes, Robert Sigley, Agnes Terraschke 2009. From chairman to chairwoman to chairperson. Exploring the move from sexist usages to gender neutrality. Comparative Studies in Australian and New Zealand English: Grammar and beyond. Amsterdam\/Philadelphia: John Benjamins Publishing Company.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
                  \n
                • Lisa Kristina Horvath, Sabine Sczesny 2015. Reducing Women\u2019s Lack of Fit with Leadership? Effects of the Wording of Job Advertisements. \u2013 European Journal of  Work and Organizational Psychology vol 25 No. 2. London: Routledge, 316\u2013328.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
                    \n
                  • Elisabeth Kaukonen 2021. T\u00e4helepanu! Valmis olla! Start! Ankrunaised ja m\u00e4ngumehed spordiajakirjanduses \u2013 Oma Keel,  2, 3\u201311.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
                      \n
                    • Aet Kuusik 2015. Need on ju ainult s\u00f5nad? \u2013 Feministeerium, 20.03. <\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
                        \n
                      • Sally McGonnell-Ginet 2020. Words Matter: Meaning and Power. Cambridge: Cambridge University Press.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
                          \n
                        • Elisa Merkel 2012. The Two Faces of Gender-Fair Language. Doktorit\u00f6\u00f6. Universita degli Studi di Padova.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
                            \n
                          • Sara Mills 2008. Language and sexism. Cambridge: Cambridge University Press.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
                              \n
                            • Liisa Pakosta 2021. Kas \u201eesimehe\u201c ametinimetust kandev naine peaks tundma end diskrimineerituna? \u2013 Eesti P\u00e4evaleht, 19.03.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
                                \n
                              • Anne Pauwels 2003. Linguistic sexism and feminist linguistic activism. \u2013  The Handbook of Language and Gender. Ed. by Janet Holmes, Miriam Meyerhoff. Oxford: Blackwell Publishing Ltd, 550\u2013570.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
                                  \n
                                • Kerli Puna 2006. Soospetsiifilised isikunimetused s\u00f5naraamatutes ja tekstides. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu: Tartu \u00dclikooli eesti keele \u00f5ppetool.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
                                    \n
                                  • Lydia Risberg, Elisabeth Kaukonen 2022. Sugude s\u00e4uts. Mees on naine on isik? \u2013 Keeles\u00e4uts (Vikerraadio). Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4ling, 18.02.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
                                      \n
                                    • Suzanne Romaine 2001. A corpus-based view of gender in British and American English. \u2013 Gender Across Languages: The linguistic representation of women and men vol <\/em>I. Ed. by Marlis Hellinger, Hadumod Bu\u00dfmann. Amsterdam\/Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, 153\u2013176.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
                                        \n
                                      • Dagmar Stahlberg, Braun, Friederike, Irmen, Lisa, Sczesny, Sabine 2007. Representation of the Sexes in Language. \u2013 Social Communication. Frontiers of Social Psychology. Hove: Psychology Press, 163\u2013187.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                                        Sugude v\u00e4ljendamise v\u00f5imalused eesti keeles.<\/p>\n","protected":false},"author":17,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1004],"tags":[1003,1002,999,1000],"class_list":["post-8999","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-sonavalik","tag-meessugu","tag-naissugu","tag-sonavalik","tag-sugu"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8999","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/17"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8999"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8999\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14075,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8999\/revisions\/14075"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8999"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8999"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8999"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}