Selge keel tegeleb ühiskondlike sõnumite arusaadavuse ja kasutatavusega. Selgekeelseid sõnumeid koostades pööratakse võrdset tähelepanu nii keele- kui ka sisutoimetamisele, sõnumi edukale kommunikatsioonile ja infodisainile, kusjuures kõige tähtsam on alati teabe kasutatavus.
Selge keele põhimõtted hõlmavad nii teabe loogilist esitamist, teksti ülesehitust ja järjestust, sõnastust ja keelekasutust kui ka kujundust ja küljendust.
Selge kirjutamine algab eelkõige mõtteviisi muutusest. Iga sõnumi puhul on oluline selle sihtrühma määratlemine ja sõnumi eesmärgi paikapanemine.
Igasuguse tarbeteksti puhul peab põhjalikult läbi mõtlema, kes on teksti lugeja. Kommunikatsioonis kasutatakse võtet kujutleda konkreetset inimest ehk persona’t: kui vana ta on, mis rahvusest, milliste vajaduste, võimete ja oskustega, miks ja millises olukorras ta sellist teavet loeb, kuidas ta seda teavet kasutama peaks jms. Enne avaldamist tasub sihtrühma esindajatelt tagasisidet küsida. Ainult sel moel saab teada, kas teave täidab oma eesmärki, ja ennetada lisaküsimusi.
Alati tuleb oma lugejasse suhtuda lugupidamise ja hoolimisega. Ka hoiatust on võimalik edastada viisakas ja sõbralikus toonis.
Igasugune tekst peab moodustama loogilise terviku. Teksti koostaja peab mõtlema, millist teavet millises olukorras ja järjekorras on vaja anda ning milline teave pole asjakohane.
Selgekeelse sõnumi rahvusvaheline määratlus on järgmine.
Selge sõnum on sellise sõnastuse, ülesehituse ja kujundusega, millest sihtrühm
- leiab vajaliku teabe kergesti
- saab sellest aru
- oskab selle põhjal tegutseda.
Loe selge keele kohta lähemalt EKI teatmikust.
Vaata sealt ka selge keele näiteid.
