9.00–10.00 |
Registreerimine |
10.00–10.15 |
AvamineVabariigi Presidendi tervitus |
10.15–11.00
|
Rootsi kogemus selge seaduskeele juurutamisel
|
11.00–11.45
|
Kas õiguskeel on ravitav?Advokaadibüroo SORAINEN partner ja vandeadvokaat Allar Jõks on töötanud õiguse valdkonnas 1991. aastast. Allar on spetsialiseerunud riigi- ja haldusõigusele, tal on laialdased teadmised avalikust õigusest ning ulatuslikud kogemused põhiseaduslikkuse järelevalve ja põhiõiguste kaitse alal. Enne SORAINENi meeskonnaga liitumist on Allar töötanud kümme aastat kohtunikuna nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Ta on olnud Eesti Kohtunike Ühingu esimees ja Kohtute Haldamise Nõukoja liige. Ta on panustanud Eesti kohtusüsteemi arendamisse ja osalenud kohtute seaduse ettevalmistamises. Aastatel 2001–2008 oli Allar Jõks Eesti Vabariigi õiguskantsler. Selles ametis pöördus ta mitmes asjas Riigikohtusse ja võitis olulisi vaidlusi põhiseaduslikkuse järelevalve alal. Allar on riigiõiguse tunnustatud asjatundjana aidanud ühtlustada Eesti riigi- ja haldusõigust Euroopa Liidu õigusega ning osalenud põhiseaduse täiendamise seaduse ettevalmistamises. Allar on pälvinud silmapaistva tegevuse eest riiklikke ja ühiskondlikke tunnustusi Põhiseadus nõuab õigusselgust ehk selgust õiguses. Õigusselgusega tuleb arvestada nii õigusnormi loomisel kui ka kohaldamisel. Selge õiguse alahindamine vähendab õiguskindlust ja suurendab keelerisu. Ebaselge seadusetäht on kui tõbine patsient. Õigusähmasust saab ravida tõlgendamismeetodite abil, kuid alati jääb oht, et normi tõlgendamisel minnakse õiguslooja tahtest liiga kaugele. Sarnaselt terviserikkega tuleks ka õiguskeele puhul eelistada tagajärgede kõrvaldamisele ennetustööd. Valmisretsepti kristallselge normi valmistamiseks ei ole, aga teatud põhimõtete silmas pidamine vähendab märgatavalt ebaselgusesse haigestumise ohtu. |
11.45–12.30
|
Selge kommunikatsiooni e-magistriõppekava projekt IC Clear
|
12.30–13.45 |
Lõuna |
13.45–15.15
|
Espresso – infodisaini põhimõtteid
|
15.15–15.45 |
Kohvipaus |
15.45–16.15
|
Selge keel Euroopa KomisjonisTiina Pai on õppinud Tartu Ülikoolis eesti ja ungari keelt ning kirjandust. 2003. aastal sai ta TÜst magistrikraadi uurali keeltes. Alates 2005. aastast on Tiina töötanud Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi eesti keele osakonnas tõlkija ja toimetajana, 2014. aastast asub ta samas tööle peaterminoloogina. 2010. aastal algatatud Euroopa Komisjoni selge kirjutamise kampaania eesmärk on julgustada komisjoni töötajaid kirjutama selgemalt, s.t looma lihtsamini loetavaid ja lugejasõbralikumaid tekste. Selle tulemusena jõuaks sõnum hõlpsamini inimesteni ja paraneks Euroopa Liidu kuvand. Selge kirjutamise põhimõtteid järgivate tekstidega on kergem töötada ka tõlkijatel-toimetajatel ning kõigil teistel, kes nendega süvitsi tegelevad. Ettekanne käsitleb kampaania tausta, selle eestvedajaid ja ülesehitust. Samuti räägitakse lühidalt konkreetsetest soovitustest, kuidas luua kergemini mõistetavat teksti, ning vaadeldakse, milline on selge keele edendamise eripära mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas. |
16.15–16.45
|
Kas õiguskeelest on saanud võõrkeel?Janar Filippov on õppinud Tartu Ülikoolis õigusteadust. Ta on jurist, kes töötab ajakirjanikuna. Või siis ajakirjanik, kes töötab pidevalt juriidiliste tekstidega. Enne praegusesse töökohta, nädalalehte Eesti Ekspress kohtureporterina tööle asumist on Janar töötanud prokuratuuris. «Igavene» konflikt selge keele ning juriidilise keele vältimatute, kuigi tihti veidrate nüansside vahel on saanud tema töö pärisosaks. Ajakirjanduses töötades, lugejatelt vastukaja saades on Janar kogu aeg tunnetanud, et juristid ei naudi tavainimeste seas just kadestamisväärset populaarsust. Räägitakse, ja kahtlemata õigustatult, et juristid aina kaugenevad teistest inimestest, oma klientuurist. Keeruline keel, mis seisab seadustes ja kõlab praktikute kõnepruugis, ei aita lähenemisele kuidagi kaasa. Kas ja kuidas peaks Janar ajakirjanikuna aitama seda konflikti lahendada? See on tema jaoks suur küsimus, tõeline proovikivi. Selge keel on lugejakeskne ja ühemõtteline loogiline keel. Miks juriidiliste tekstide “loogika” keskmisele inimesele arusaamatuks jääb? Näiteks ütleb karistusseadustiku § 113, et teise inimese tapmise eest karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. Seepeale võiks küsida: aga esimese? Samas on sellisel sõnastusel tegelikult väga loogiline selgitus. Ettekandes arutletakse järgmistel teemadel. Mis on aina keerulisemaks muutuva juriidilise keele ohud? Kes olukorrast kasu saab? Näiteid kohtulahenditest. Kas vastutuse peaks võtma massimeedia? Kui nii, siis kuidas seda teha, kui lõviosa ajakirjanikest ei valda elementaarseid õigustermineid? |
Lõppsõna |
Päevakava ja järelvaatamine 2013
9.00–10.00 |
Registreerimine |
10.00–10.15 |
AvamineVabariigi Presidendi tervitus |
10.15–11.00
|
Rootsi kogemus selge seaduskeele juurutamisel
|
11.00–11.45
|
Kas õiguskeel on ravitav? |
11.45–12.30
|
Selge kommunikatsiooni e-magistriõppekava projekt IC Clear
|
12.30–13.45 |
Lõuna |
13.45–15.15
|
Espresso – infodisaini põhimõtteid
|
15.15–15.45 |
Kohvipaus |
15.45–16.15
|
Selge keel Euroopa Komisjonis |
16.15–16.45
|
Kas õiguskeelest on saanud võõrkeel? |
Lõppsõna |
