Pressiteade 13.10.2015

On selgunud selle aasta selge sõnumi auhinna võitjad. Auhinna saavad Raadio 2 saade “Puust ja punaseks”, Eesti Vabaõhumuuseumi veebikaart, Tervise Arengu Instituudi kampaania “Köögiviljad kaalu ei kasvata” ning Riigimetsa Majandamise Keskus oma tegevusega.
Auhinnad antakse võitjatele üle rahvusvahelisel selge keele päeval, 13. oktoobril Tallinnas Roseni Tornis toimuval galal.

Parima selge sõnumiga tarbeteksti auhinna pälvib Raadio 2 saade “Puust ja punaseks”. Saade püüdleb selle poole, et selges keeles edastatud vestlused annaksid kuulajatele nii hariva ja meelt lahutava ülevaate teaduse viimase aja saavutustest kui ka arusaama teadusliku mõtlemise olemusest ja toimimisest.

Parima selge sõnumiga tarbepildi auhind antakse Eesti Vabaõhumuuseumi veebikaardile, millel on võimalik kuvada erinevaid jalutuskäike ja teekondi muuseumi külastamiseks ning mis tutvustab hästi muuseumi kui tervikut.

Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga on Tervise Arengu Instituudi kampaania “Köögiviljad kaalu ei kasvata”, mis torkab silma inspireerivate ja vaimukate piltide ning värssidega. Sõnum on mänguline ja meeldejääv ning paneb meid oma toitumisharjumuste üle järele mõtlema.

2015. aasta selge sõnumi edendajaks valiti Riigimetsa Majandamise Keskus oma mitmekesiste metsategevusi tutvustavate kampaaniatega. Eriti tõsteti esile metsa eluringi tutvustav meeleolukas ja teadmisi jagav interaktiivne koduleht, mida on igas vanuses loodusesõbral huvitav lugeda, vaadata ja kuulata.

2015. aasta selge sõnumi auhinda annab välja Eesti Keele Instituudi, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Maksu- ja Tolliameti ning Tartu Kunstikooli esindajatest koosnev komisjon.

Auhinnaga tunnustatakse neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes suhtlevad avalikkusega selgelt ja arusaadavalt ning lähtuvad sihtrühma vajadustest.

Rait Maruste on öelnud: “Tarkus ei seisne mitte selles, kuidas lihtsaid asju väljendada keeruliselt, vaid selles, kuidas keerulisi asju öelda lihtsalt. Selleks, et iga ühiskonnaliige tunneks end osalisena, peab ta mõistma keelt ja sõnumeid, mida selles ühiskonnas kasutatakse.”