Määrsõnu peetakse üldiselt käändumatuteks sõnadeks – see tähendab, et käändsõnade moodi 14 käändes neid käänata ei saa. On aga määrsõnu, mida siiski saab mõnes käändes käänata, näiteks paljud kohamäärsõnad, mida saab käänata kohakäänetes (kuhu? kus? kust?). Neid nimetatakse vaegkäändelisteks sõnadeks ja need moodustavad enamasti kolmeliikmelisi sarju, näiteks alla : all : alt, sisse : sees : seest, peale : peal : pealt.
Vaatleme kaht määrsõnasarja, mis kõlavad võibolla veidi vanamoeliselt, ent paistavad uuesti olevat keelekasutaja huviorbiiti tulnud, et teksti stiilile värvi ja lõbusust lisada. Püüdkem siis lausesse valida õiges käändes sõna.
ÜLLE : ÜLL : ÜLT
See sõnakolmik väljendab seda, et keegi paneb või on pannud mingi riietuseseme selga, kannab seda seljas või võtab seljast ära. Ülle väljendab selgapanekut ja seda kasutatakse sageli koos sõnaga tõmbama, nt sõdur tõmbas ülle rohelaigulise mundri; jalgrattur tõmbas liidrisärgi ülle, ent sobivad ka teised tegusõnad, nt pani ülle palveränduri rüü; viskas kiiresti riided ülle. Üll tähendab, et kellelgi on midagi seljas: lauljatar säras peol, kuldne kleit üll; külmetaval tüdrukul oli üll vaid T-särk. Ült tähendab, et keegi võttis midagi seljast: daam heitis karusnahkse keebi ült; rüütel ei võtnud rõngassärki hetkekski ült.
MANU : MAN : MANT
Selle lõunaeestikeelse sarja põhjaeestipärased sünonüümid on juurde : juures : juurest. Kõige sagedamini kasutatakse selle sarja kuhu-käändes vormi manu: arengukavata pole rahapaja manu asja; läksin hambaarsti manu; sild viib järve manu. Kus-käändes vormi man kasutatakse sageli koos sõnaga maik: asjal oli mõru maik man; plaadil oli elutöö maiku man. Sellest kolmikust kõige vähem kasutusel on kust-käändes vorm mant (mitte segi ajada nimisõnaga mant : mandi, mis tähendab koort või paremat kraami), ent kasutust on siiski näha: tulin küla teisest otsast Reeda mant; noored teevad masina mant sääred.
Koostanud Tuuli Rehemaa
Anna tagasisidet