Mis see on?
- Mitmesugust teavet tänapäeva eesti keele kohta, sh keelenõuandeid, seisukohavõtte, loendeid jm
- Sissejuhatust keelearendusse (vt “Sõnaveebi kasutajale“)
- EKI ühendsõnastiku paariline
- Vt ka “KKK“
- Pidevalt ajakohasena hoitav ja täienev süstemaatiline ainestik
- Teatmiku õigekirjaosa valmis 2019. a, muu osa koostamine algas 2021. a algusest
Lühitutvustus. Teatmiku seos EKI muude väljaannete ja teenustega (EKI ühendsõnastik, Keelenõuvakk jm).
Kuidas viidata?
EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toimetaja Peeter Päll. Koostanud Peeter Päll, Maire Raadik, Ülle Allsalu, Katrin Hallik, Indrek Hein, Katre Kasemets, Kristina Koppel, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Geda Paulsen, Lydia Risberg, Arvi Tavast, Mari Vaus. Tallinn: Eesti Keele Instituut 2022–. eki.ee/teatmik/ (vaadatud KK.PP.AAAA.)
Viimati loodud artiklid
Õpetus, kuidas tõlgendada ÜSi kohanimekirjeid.
Veebiküsitlusele vastamine võtab aega 10–15 minutit ja seda saab teha kuni 23. juunini 2023.
Rahvusvaheline foneetiline tähestik.
Palatalisatsiooni esinemus ja funktsioonid.
Ülevaade sellest, millest lähtuda õigekirja õpetamisel ja hindamisel enne järgmise, ÕS 2025 ilmumist.
Viimati täiendatud artiklid
Kirjutus ja hääldus, isikunimed ja kohanimed.
Nimede valik, keelsus, põhinime määramine jm.
Sõna norm on mitmetähenduslik ja tähistab keelevaldkonnas vähemalt kaht asja: 1) objektiivset normi ehk üldist keelekasutust ja 2) normingut ehk teadlikult kehtestatud normi.
Kõige tavalisem on osastavas käändes osasihitis. Omastavas või nimetavas käändes täissihitise kasutamiseks peab lause olema jaatav, lauses kirjeldatud tegevus tulemuslik, sihitis väljendama tervikut ja tegusõna olema selline, mis võimaldab täissihitist kasutada.
Välte, rõhu, peenenduse jm märkimine.