Mis see on?
- Mitmesugust teavet tänapäeva eesti keele kohta, sh keelenõuandeid, seisukohavõtte, loendeid jm
- Sissejuhatust keelearendusse (vt “Sõnaveebi kasutajale“)
- EKI ühendsõnastiku paariline
- Vt ka “KKK“
- Pidevalt ajakohasena hoitav ja täienev süstemaatiline ainestik
Lühitutvustus. Teatmiku seos EKI muude väljaannete ja teenustega (EKI ühendsõnastik jm).
Kuidas viidata?
EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toimetaja Peeter Päll. Koostanud Peeter Päll, Maire Raadik, Ülle Allsalu, Katrin Hallik, Indrek Hein, Katre Kasemets, Kristina Koppel, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Geda Paulsen, Lydia Risberg, Kairi Tamuri, Arvi Tavast, Mari Vaus. Tallinn: Eesti Keele Instituut 2022–. eki.ee/teatmik/ (vaadatud KK.PP.AAAA.)
Viimati loodud artiklid
Väljavõtteid uuematest uurimustest.
Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni (VÕK) ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna (ES KT) otsuste ülevaade alates 1960. aastast.
Liiasus, st info kordamine kui tavapärane nähtus keeles.
Pöördsõna tüüp 37 koos oma muutevormdega.
Pöördsõna tüüp 38 koos oma muutevormidega.
Viimati täiendatud artiklid
Sõna norm on mitmetähenduslik ja tähistab keelevaldkonnas vähemalt kaht asja: 1) objektiivset normi ehk üldist keelekasutust ja 2) normingut ehk teadlikult kehtestatud normi.
EKI-s on aegade jooksul toimunud mitmeid sõnastikureforme. Kõik nad on olnud seotud tehniliste teadmiste ja võimaluste arenguga, üha uute digipööretega.
Välte, rõhu, peenenduse jm märkimine.
Kõige tavalisem on osastavas käändes osasihitis. Omastavas või nimetavas käändes täissihitise kasutamiseks peab lause olema jaatav, lauses kirjeldatud tegevus tulemuslik, sihitis väljendama tervikut ja tegusõna olema selline, mis võimaldab täissihitist kasutada.
Kirjutus ja hääldus, isikunimed ja kohanimed.