EKi teatmiku sihtrühm on laiemalt kõik keeleinfo vajajad. Teatmiku käsitluslaad on püütud hoida võimalikult lihtne. Võimaluse korral on eelistatud eesti termineid, vähem tuntud termineid on seletatud. Teatmik sisaldab mitmesuguseid ülevaateid. On ka põhjalikumaid ja keerukamaid artikleid, näiteks peatükis “Nimi”, mille koostamisel on arvestatud esmajoones perekonnaseisuametnike vajadusi, aga mis sobivad ka kõigile teistele nimehuvilistele.
EKI teatmiku õigekirjaosa valmis 2019. a ja ilmus „Eesti õigekeelsuskäsiraamatu“ pealkirja all omaette väljaandena. Valminud osa tähtsaim sisu on Emakeele Seltsi keeletoimkonna heaks kiidetud õigekirjareeglistik, mis 2021. aastast on kättesaadav teatmiku peatükina (vt „Õigekiri“). Teatmiku eeskujuks on olnud Soome Kodumaiste Keelte Keskuse „Kielitoimiston ohjepankki“.
Teatmiku ülesehitusest (kõik artiklid ei sisalda kõiki osi):
- Artikkel sisaldab teema lühikäsitlust „Lühidalt“ ja seejärel põhjalikumat osa „Pikemalt“.
- Näited on materjali ülevaatlikkuse huvides märgistatud taustavärviga, et ülevaate saaks ka ainult näidete varal.
- Artikli lõpus olev jaotis „Kirjandus“ sisaldab üldjuhul üksnes põhjalikumaid ja terviklikumaid käsitlusi, mille allikaloendid omakorda on rikkalikumad. Tekstiviiteid enamasti artiklis ei esine.
- Rubriigis “Hea teada” on esile toodud huvitavaid fakte ja tähelepanekuid.
- Rubriigis “Reegli ajalugu” tutvustatakse reeglite ja normingute kujunemist läbi ajaloo.
Otsiabi
Teatmikus saab otsida kahel viisil: mõistelise jaotuse järgi, mis on antud sisukorras, ja teiseks otsingukasti abil, mis on üldjuhul kiirem moodus. Otsingukasti abil leidmiseks on vaja silmas pidada järgmist:
- Otsinguga leiab täissõnu (vähemalt kolmetähelisi), mitte tähejärjendeid. Metamärgid (%, *, ?, _ jms) ei toimi.
- Kui otsingus on korraga mitu sõna, nt sõnade laenamine, siis saab vastuseks tekstid, milles need sõnad (sõnade ja laenamine) esinevad, ent mitte tingimata kõrvuti.
- Otsingutulemustes tulevad esmalt esile need artiklid, milles otsitav sõna on pealkirjas, seejärel siltides ja lõpuks kogu tekstis. Näiteks kui otsingus on sõna nimi, saab vastuseks kaks artiklit, “Mis on nimi?” ja “Nimi ja sidekriips”, seejärel muud tulemused.
- Üldjuhul leiab otsinguga ka diakriitiliste märkidega tähti sisaldavad sõnad, kui panna otsitavaks sõnaks lihtsustatud kirjapilt, näiteks otsinguga Tokyo leiab ka Tōkyō. Otsinguga ei leia sõnu, milles lisamärgid on paigutatud tähtede vahele, nt kolmanda välte märk (`). Kui on teada, et otsitav sõna sisaldab selliseid hääldusmärke, siis võib otsida sõnu koos nende märkidega.
Seos EKI ühendsõnastiku jm allikatega
EKI ühendsõnastik (Sõnaveebis) on eesti keele mahukaim sõnakogu, kuhu oleme koondanud mitmest EKI tänapäeva keele sõnastikust pärit info. Ühendsõnastikku täiendame pidevalt: lisame sinna kõik uued sõnad ja tähendused. Rubriigis „ÕS selgitab“ esitame selgitusi ja põhjendusi, et abistada keelekasutajat valikute tegemisel. EKI ühendsõnastiku kõrval valmib järgmine “Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025”, mis ilmub paberil ja veebis 2025. a lõpuks.
NB! Kuni järgmise ÕSi ilmumiseni määravad kirjakeele normi ÕSi uusim versioon ehk ÕS 2018 ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused (vt lähemalt eraldi artiklist).
Keelenõuvakk koondab hetkel ajakohaseid või keelenõuandest sageli küsitavaid küsimusi ja vastuseid neile. Oleme Keelenõuvakka ümber kujundamas eeskätt vastusteks korduma kippuvatele küsimustele. Siin on keeleinfo, mida ei leia EKI ühendsõnastikust, oskussõnastikest Sõnaveebis ega teatmiku põhiosast. Siit leiab lühikesed selgitused koos näidete ja viidetega EKI teatmiku või muude allikate juurde. Keelenõuvakk täieneb pidevalt.
Keelenõulehtedelt võib leida ka muid allikaid, mis võivad olla vananenud. Neist valitakse välja praegugi sobivad soovitused ja töötatakse need EKI teatmiku jaoks ümber.
E-keelenõu on 2013. a välja arendatud ühispäring keeleinfot sisaldavatest allikatest, mida tehniliselt ega sisuliselt enam ei uuendata, vananevad ka allikad ise. Hoiame seda teenust käigus niikaua, kuni saame millegi võrdväärse või paremaga asendada.
EKI teatmiku valmimine
EKI teatmikku täiendatakse ja arendatakse pidevalt. Esialgu on osa artikleid märgendiga “koostamisel”, mis tähendab, et need võivad veel täieneda. Kasutajale pakub see võimaluse saada ajakohast teavet. Järge selles, mis on valmis, mis teoksil, aitab pidada uute artiklite loend, mis asub teatmiku esilehel.
Kuidas anda oma panus
Kaasa rääkida EKI teatmiku koostamises saab kahel moel.
Tagasisidet saab anda keelenõuande meilivormi vahendusel. Nii saab pakkuda ka uusi teemasid, mis käsitlemist vajaksid.
Saab ka helistada keelenõuandetelefonil 631 3731 (E–R kl 9–13).