Lühidalt
Õigekirja õpetamisel ja hindamisel tuleb lähtuda kirjakeele normist. Kirjakeele norm on
määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi
keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga (vt Eesti kirjakeele normi rakendamise kord § 2).
Pikemalt
Eesti keele riigieksam näeb ette, et õpilased kasutavad oma tekstides normikirjakeelt. Seega tuleb õigekirja õpetamisel ja hindamisel lähtuda kirjakeele normist. Õiguslikult on kirjakeele norm määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga (vt Eesti kirjakeele normi rakendamise kord § 2).
Kuni järgmise ÕSi ilmumiseni määravad kirjakeele normi ÕSi uusim versioon ehk ÕS 2018 ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused. Järgmine ÕS ilmub 2025. aastal.
Järgmist ÕSi on koostatud alates 2018. aastast ning see ilmub 2025. aastal Eesti Keele Instituudi (EKI) keeleportaalis Sõnaveeb omaette kasutajavaatena ja trükituna paberil. ÕS 2025 koostamise tegevuskava on kättesaadav HTM-i kodulehel ja EKI kodulehel, kava on kinnitanud haridus- ja teadusminister 17.02.2023.
Seni uusim õigekeelsussõnaraamat on ÕS 2018, mille paberköide ja veebiversioon on sama sisuga. Emakeele Seltsi (ES) keeletoimkonna otsused on avaldatud keeletoimkonna veebilehel. ESi keeletoimkond töötab pidevalt, sealhulgas teeb oma otsuseid sõltumata ÕSide ilmumisgraafikust.
Kõik eesti keele õpetajad peaksid olema kursis kirjakeele normiga, muu hulgas tuleks keeletoimkonna otsuseid paremini levitada. Varem olid otsused leitavad vaid Emakeele Seltsi veebilehelt, nüüd jagab ka EKI vastavat keeleinfot Sõnaveebis. Siin on ühtlasi näha järgmise ÕSi koostamise praegune seis.
Sõnaveebi arendustööde ja sõnastike toimetamisega ei pea õpetajad ja hindajad kursis olema, küll aga peaks nad olema kursis kirjakeele normiga. Tänu sellele, et Sõnaveebis kajastatakse muu hulgas ESi keeletoimkonna otsuseid ning just sinna lisatakse uusi sõnu (koos käänamise-pööramise infoga), võiks Sõnaveeb olla iga õpilase ja õpetaja igapäevane töövahend.
Riigieksami hindaja peab kursis olema ajakohase norminguga ja tundma lisaks ÕSile ka ESi keeletoimkonna otsuste sisu. Hindamise ühtlust aitavad tagada hindajatele jagatud materjalid. Riigieksamil saab õpilane praegu kasutada ainult paber-ÕSi, kust leiab normiinfot ÕSis sisalduvate sõnade õigekirja ja muutmise kohta. Riigieksamil hinnatakse ühe aspektina sisalduvate sõnade õigekirja, s.t ortograafiat, sõnade muutmist ja interpunktsiooni. Sõnade tähenduse ja kasutuse kohta annab ÕS mõningaid soovitusi, mis ei kuulu aga ühelgi juhul – ei õpetades ega hinnates – õigekeelsuse alla. Näiteks soovitus taas kord → taas ei ole õigekeelsuse küsimus. Eksamitööde hindajatele on vastav info teada.
Pärast ÕS 2018 ilmumist on ESi keeletoimkond kinnitanud kuus normingumuutust, mida kehtiv ÕS 2018 ei kajasta. Kuna Sõnaveebist on kujunenud üks põhilisi kanaleid keeletoimkonna otsuste vahendamiseks, siis on need otsused seal ka ajakohasena kajastatud. Normingumuutusega seotud sõnade juurde on lisatud ÕSi selgitus koos lingiga vastavale otsusele, nt raudne leedi, gaala, õudne. 30. märtsi 2021. a otsus ÕSi 7. tüübi omadussõnade rööpkäänamise kohta kajastub Sõnaveebis kahe rööpse paradigmana, nt habras, taltsas. Selline esitus hõlbustab tunduvalt ajakohase info jõudmist õpetajate ja õpilasteni. Lisaks on pärast ÕS 2018 ilmumist keelde tulnud ja sõnastikku lisatud üle 2000 uue sõna, mille tähendust on seletatud ning mis on varustatud käänamise-pööramise infoga, nt COVID-19-tõend, mikrokraad, kerkne. Seega on Sõnaveebist kujunenud peamine kanal, mille kaudu uuem keeleinfo kasutajateni jõuab.
Õpetajate teadlikkust on soovinud tõsta ka ESi keeletoimkond, saates riigieksami hindajatele sellekohase märgukirja 28. veebruaril 2011 (vt ülevaadet ajakirjas Oma Keel, täismahus avaldatud Kerge 2022). Kirjas tuletati lisaks kehtivatele normingutele meelde keelekorralduse möönvat suhtumist mõnedesse sageli varieeruvatesse kasutusjuhtudesse, selgitati õigekeelsusvea ja stiilivea piiri ning asjaolu, et normingute kõrval on keelekorralduslikud soovitused.
Kirjas tuletas keeletoimkond meelde ka seika, et vabariiklik õigekeelsuskomisjon on 1980. aastast otsustanud sõnatähendusi mitte normida. Kui kaaluda sõna tähenduslikku sobivust vahetusse konteksti, tuleks peale ÕSi tugineda ka muudele käibivatele eesti kirjakeele allikatele (seletav sõnaraamat, võõrsõnade puhul erialasõnastikud ja võimalust mööda muudki usaldusväärsed avalikud tekstid). ÕSi koostajad on kinnitanud, et ÕS ei ole kunagi keskendunud tähenduste esitamisele.
Sõnaveebis pakuvad üldkeele infot EKI ühendsõnastik (aluseks seletav sõnaraamat ja võõrsõnade leksikon), oskuskeele infot terminibaasid (rohkem kui 120) ja koolisõnastikud (2005–2010). Just neile allikatele tuleks toetuda ka tähenduste uurimisel ja õpetamisel ning vastavalt tuleks ajakohastada eesti keele õppematerjale ja ainekavu.
Vt ka
Kirjandus
- Krista Kerge 2022. Sõna, see piisake meres. Valik kirjutisi 1998−2019. Emakeele Seltsi toimetised nr 80. Tallinn, 2022. (Emakeele Seltsi keeletoimkonna märgukiri Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele 28.02.2011 on avaldatud lk 195–198.)
- Krista Kerge 2012. Uusimaid soovitusi Emakeele Seltsi keeletoimkonnalt. − Oma Keel, 2012, nr 2, 77−83.
- HTM vastuskiri õiguskantslerile, 14.04.2023. Vt link avalikus veebis.
Koostanud Margit Langemets
Anna tagasisidet