ÜRO poolt 1972. a heaks kiidetud ja 1977. a parandatud tähetabel. Eestis on tavalisem India nimesid edasi anda inglise keele vahendusel, kuid hindi nimede otsetranskriptsiooni puhul sobib kasutada siinset. ÜRO esitatud juhiseid on mõnevõrra kohendatud.
Hindi keel kasutab devanaagari kirja, mis on silpkiri, täpsemalt tähtsilpkiri (abugida). Selles märgib üks kirjamärk silpi (kaashäälik + täishäälik).
Kaashäälikud
Kaashäälikutähed on õieti silbimärgid, sest kaasnev a loetakse alati juurde, v.a sõna (morfeemi) lõpus ja virāma‘ga tähistatud juhtudel. Vt ligatuuride kohta lähemalt allpool.
| Tähed | Vasted | Näited |
|---|---|---|
| क | = ka1 | कैमूर = Kaimūr |
| ख | = kha1 | खंडवा = Khańḍvā |
| ग | = ga1 | गंगानगर = Gańgānagar |
| घ | = gha | घाघरा = Ghāgharā |
| ङ | = ṅa | |
| च | = cha | चन्दौली = Chandaulī |
| छ | = chha | छपरा = Chhaprā |
| ज | = ja1 | जबलपुर = Jabalpur |
| झ | = jha1 | झाबुआ = Jhābuā |
| ञ | = ña | |
| ट | = ṭa | इटानगर = Iṭānagar |
| ठ | = ṭha | काठगोदाम = Kāṭhgodām |
| ड | = ḍa1 | डाल्टोनगंज = Ḍālṭongańj |
| ढ | = ḍha1 | वैढन = Vaiḍhan |
| ण | = ṇa | अरुणाचल प्रदेश = Aruṇāchal Pradesh |
| त | = ta | उत्तरकाशी = Uttarkāshī |
| थ | = tha | राजस्थान = Rājasthān |
| द | = da | दामोदर = Dāmodar, दरभंगा = Darbhańgā |
| ध | = dha | धमतरी = Dhamtarī |
| न | = na | नारनौल = Nārnaul |
| प | = pa | पाकुड़ = Pākuṙ |
| फ | = pha1 | फलोदी = Phalodī |
| ब | = ba | बालाघाट = Bālāghāṭ |
| भ | = bha | बालोद = Bhālod |
| म | = ma | मधेपुरा = Madhepurā |
| य | = ya | यमुना = Yamunā |
| र | = ra | राजौरी = Rājaurī |
| ल | = la | ललितपुर = Lalitpur |
| व | = va | वाराणसी = Vārāṇasī |
| श | = sha | शाहडोल = Shāhḍol |
| ष | = ṣha | बिष्णुपुर = Biṣhṇupur |
| स | = sa | सागर = Sāgar |
| ह | = ha | होशंगाबाद = Hoshańgābād |
- 1 Allpunktiga (nuqtā‘ga) on need tähed क़ qa, ख़ ḳha [xa], ग़ g̣a [ɣa], ज़ za, झ़ zha, ड़ ṙa [ɽa], ढ़ ṙha [ɽʱa], फ़ fa.
Täishäälikud ja diakriitikud
Täishäälikuid saab märkida kahel viisil: sõna algul ja täishääliku järel iseseisva tähega ning kaashääliku järel kaasneva märgiga. Kui kaashäälikutähel mingeid kaasnevaid märke ega virāma‘t ei ole, loetakse vaikimisi täishäälikuks a.
| Iseseisvad | Kaasnevad1 | Vasted | Näited |
|---|---|---|---|
| अ | क | = a | अकबरपुर = Akbarpur |
| आ | का 2 | = ā | आगरा = Āgrā |
| इ | कि | = i | इटारशि = Iṭārshi, हिसार = Hisār |
| ई | की | = ī | नीमच = Nīmach |
| उ | कु 3 | = u | उत्तर प्रदेश = Uttar Pradesh, कानपुर = Kānpur |
| ऊ | कू 3 | = ū | लातूर = Lātūr |
| ऋ | कृ 3 | = ṛ | कृष्ण = Kṛṣhṇa |
| ॠृ | = ṝ | (pole kasutusel) | |
| ऌ | = l̤ | (pole kasutusel) | |
| ए | के | = e | लेह = Leh |
| ऐ | कै | = ai | उज्जैन = Ujjain |
| ओ | को | = o | महोबा = Mahobā |
| औ | कौ | = au | नागौर = Nāgaur |
| कं | = ṁ, ń4 | चंबा = Chaṁbā, अनंतनाग = Anańtnāg | |
| कँ | = m̐ | बाँका = Bām̐kā | |
| कः | = ḥ | (nimedes ei esine) | |
| क् | (virāma)5 |
- 1 Kaasneva märgi kuju ja asendi paremaks näitamiseks on lisatud silbialguse kaashäälik k (क).
- 2 Lisamärgiga: कॉ kā̆ [kɒ] ~ [kɔ].
- 3 Ebareeglipärase kujuga on रु ru, रू rū, हृ hṛ.
- 4 ch, d, ḍ, g, j, k, n, ṇ, s, ṣ, t, ṭ ja y ees.
- 5 Virāma märgib täishäälikuta hääldust, seda kasutatakse eriti kaashäälikuühendite moodustamisel.
Ligatuurid
Devanaagari ligatuurid ehk liittähed on kaashäälikuühendeid märkivad kokkusulatatud märgid. Nende arv ei ole lõplik, see sõltub kasutusel olevast fondist ja piirkonna tavadest. Ligatuure kodeeritakse virāma abil, nt ühend kt saab kolm koodi: k + virāma + t (क + ् + त = क्त). Kui kasutusel olevas fondis soovitud ligatuuri ei ole, jääb virāma sümbolina nähtavaks ja kaks tähte ilmuvad kõrvuti (द्त dt).
Peamised ligatuurid:
- r-iga algavad (tähe kohale tuleb konks): र्त rta, र्द rda, र्द्व rdva jne;
- r-iga lõppevad (tähe alla tuleb põikkriips): क्र kra, ख्र khra, ग्र gra, च्र chra, ज्र jra, त्र tra, थ्र thra, द्र dra, ध्र dhra, erandlikud on ट्र ṭra, ठ्र ṭhra, ड्र ḍra, ढ्र ḍhra, ड़्र ṙra, छ्र chra;
- reeglipärased (tähed liituvad kõrvuti, säilitades kummagi märgi iseloomulikuma osa; kui tähes on vertikaaljoon, siis see jäetakse ära): ग्द gda, क्क kka, क्ल kla, ल्ल lla, फ्य phya, स्प spa;
- reeglipärased (tähed liituvad kohakuti): ट्ट ṭṭa, ट्ठ ṭṭha;
- ebareeglipärased: द्द dda, द्ध ddha, द्व dva, ज्ञ jña, क्ष kṣha, न्न nna, त्त tta.
Lõpu- ja sisekadu
Kaasnev häälik a (nimetatud ka švaaks) kaob tavaliselt sõna lõpus, nt धार = Dhār (mitte Dhāra), ent vrd ब्रह्मपुत्र = Brahmaputra. Lisaks kaob ta sageli ka nime seest, tekitades seejuures eksimulje, nagu oleks tegemist kaashäälikuühendiga. Nt धनबाद = Dhanbād (täht-tähelt lugedes *Dhanabāda), गोरखपुर = Gorakhpur (*Gorakhapura), इस्लामपुर = Islāmpur (*Islāmapura). Sisekadu toimub tavaliselt sõnaosade piiridel, kuid ei ole täpsemalt piiritletav. Seda on üritatud defineerida kui švaa kao reeglit (schwa syncope rule ~ schwa deletion rule): ə → ∅ /VC_CV. Teiste sõnadega, kui kaashääliku ja švaa ühendile (mille ees on muu täishäälik) järgneb kaashääliku ja täishääliku ühend, kaob švaa esimese kaashääliku juurest. See siiski kehtib vaid osaliselt.
Marathi keel
India Maharashtra osariigis kõneldav marathi keel kasutab samuti devanaagari kirja. Peamised erinevused hindi keeles kasutatavast kirjast on järgmised.
- Tähestikus on kaks lisatähte:
- ळ ḷa, nt धुळे Dhuḷe
- ऍ, कॅ ă [æ], kă [kæ]
- Mõned tähekujud on veidi erinevad hindi ja marathi keeles (kuid neil on sama kood, seega sõltub nende kuju peamiselt kasutatavast fondist): ख kha, ल la, ligatuurid क्त kta (marathis ebareeglipärane ligatuur, hindis reeglipärane k+t kõrvutine liitum), क्क kka (marathis reeglipärane kohastikune, hindis reeglipärane kõrvutine ligatuur).
Nepali keel
Nepalis kõneldav nepali keel kasutab devanaagari kirja, milles on kolm erinevust võrreldes hindi devanaagariga:
- Kirjaviisis ei ole tavaks eristada ṙ-i ja ṙh-d, neid kirjutatakse punktita, nagu ḍa (ड) ja ḍha (ढ).
- Ligatuuride lõpus võib olla ka ह h, nt ल्ह lha, म्ह mha, न्ह nha, ऱ्ह –rha, व्ह vha, nt व्हिक्तोरिया = Vhiktoriyā.
- Täht र r moodustab sellealgulisi ligatuure: ऱ्ह rha, ऱ्य rya.