Hääldusjuhiseid: muud Aasia ja Okeaania keeled

Sisukord

Järgnevalt on esitatud nende keelte hääldusjuhiseid, mille nimede kohta ei ole omaette põhjalikumat käsitlust. Juhised on enamasti koostatud Gemini tehisaru abiga (võivad sisaldada vigu), võimalust mööda on juhiseid kontrollitud teistest allikatest.

Omaette käsitlusi Aasia ja Okeaania keelte hääldusest vt nimejuhiste jaotises olevatest araabia, armeenia, aserbaidžaani, bengali, birma, filipiini, gruusia, heebrea, hiina, India (hindi), indoneesia, jaapani, khmeeri, kirgiisi, korea, lao, malai, mongoli, Hiina mongoli, Pakistani (urdu), pärsia, singali, tadžiki, tai, tamili, tiibeti, türkmeeni, uiguuri, usbeki ja vietnami nimede ülevaadetest.

Atšehi keel

Atšehi keelt (Bahsa Acèh) kõneldakse Indoneesias Sumatra saare loodetipus Acehi autonoomses piirkonnas. Ladinatäheline kirjaviis käibib paralleelselt araabiakirjalisega. Standardset kirjaviisi ei ole, siinne on enam kasutatud ja on lähedane indoneesia kirjaviisile. Tähestik: A a, B b, C c, D d, E e, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, Ng ng, Ny ny, O o, P p, R r, S s, T t, W w, Y y. Ühendid jm eritähed: ch, dh, é, è, ë, eu, gh, jh, kh, lh, mb, nd, ngg, nj, ô, ö, ph, rh, sh, th, u. Laensõnades on ka F f, Q q, V v, X x, Z z, mida sageli asendatakse vastavalt ph, k, bh, ks ja dh-ga.

Tähed	Vasted	Näited
c	[tj]	Acèh [atjäh]
e, ë	[ə]	Niëh [njəh]
é	[e]	Singké [siŋke]
è	[ä], `IPA` [ɛ]	Mèdan [mädan]
j	[dj]	Blang Kejeren [blaŋ kədjərən]
k	[k], sõna lõpus kõrisulg, `IPA` [ʔ]	Lhôk Sukôn [lhoʔ sukon]
o	lai [o], `IPA` [ɔ]	Meulaboh [mõlaboh]
ô	[o]	Barôh [baroh]
ö	[a], `IPA` [ʌ]	Teungöh [tõŋah]
y	[j]	Gayo Lues [gajo luəs]
eu	[õ], `IPA` [ɯ]	Lhokseumawè [lhoksõmawä]
ng	[ŋ]	Teunggara [tõŋgara]
ny	[nj]	Cut Nyak Meutia [tjut njak mõtia]
q	[k], `IPA` [q]	(ei esine omasõnades)
kh	[h(h)]	(ei esine omasõnades)
sy	[š]	(ei esine omasõnades)
ʼ	(muudab järgneva hääliku nasaalseks)	ʼu [u(n)]

Fidži keel

Fidži keelt (vosa Vaka-Viti) kõneldakse Fidži saartel Okeaanias, kus ta on üks kolmest ametlikust keelest (inglise ja Fidži hindi keele kõrval). Tähestik: A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, Y y. Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad, ent tavakirjaviisis see ei kajastu, üksnes õppekirjanduses võidakse pikki häälikuid eristada pikkuskriipsu ehk makroni abil (ā, ē, ī, ō, ū).

Tähed	Hääldus	Näited
b	[(m)b]¹	Tubou [tu(m)bou]
c	[ð]	Cakaudrove [ðakaudrofe]
d	[(n)d] ¹	Kadavu [ka(n)dafu]
di	[(n)dži]	Diba [(n)džina]
g	[ŋ]	Nadroga [na(n)droŋa]
j	[tš] ~ [(n)dž]	Josaia [(n)džosaja]
nr	[nd]	(nimedes harv)
q	[(n)g]	(nimedes harv)
ti	[tši]	Viti [fitši]
v	[f] või b-ahtushäälik, `IPA` [β]	Vanua [fanua]
y	[j] või ei hääldu	Yasawa [jasawa]
z	[(n)dž]	(nimedes harv)

Havai keel

Havai keelt (‘ōlelo Hawai‘i) kõneldakse Hawaii saartel, mis on USA osariik. Keel on ohustatud, selle soravaid kõnelejaid on vaid mõnisada. Kasutatakse ladina kirja. Täishäälikute pikkust märgitakse pikkuskriipsu ehk makroniga (ā, ē, ī, ō, ū). Tähestik: A a, E e, I i, O o, U u, H h, K k, L l, M m, N n, P p, W w, ʻ.

Tähed	Hääldus	Näited
w	[w] või [v]
‘	kõrisulg, `IPA` [ʔ]	Hawai‘i [hawaiʔi]

Kõrisulgu märkiv ülakoma tuleks kirja panna koodiga U+02BB (mööndav ka U+2018).

Kiribati keel

Kiribati keelt (taetae ni Kiribati) kõneldakse Vaikse ookeani Kiribati (endise nimega Gilberti) saartel. Tähestik: A a, Aa aa, B b, Bw bw, E e, Ee ee, I i, Ii ii, K k, M m, Mm mm, Mw mw, N n, Nn nn, Ng ng, Ngg ngg, O o, Oo oo, R r, T t, U u, Uu uu, W w. Kirjaviisis märgitakse pikki kaas- ja täishäälikuid kahe tähega (ng on topeldumisel ngg).

Tähed	Hääldus	Näited
bw	velariseeritud ehk g-varjundiga [p], `IPA` [pˠ]
mw	velariseeritud ehk g-varjundiga [m], `IPA` [mˠ]	Mwaakin [m(g)aakin]
ng	[ŋ]	Abaiang [abaiaŋ]
ti	[si], [s]	Kiritimati [kirisimas]

Maldiivi keel

Maldiivi keelt kõneldakse Maldiivi saartel India ookeanis, ta on ametlik keel. Keelt pannakse kirja taana (thaana) kirjas, mida kirjutatakse paremalt vasakule, nagu araabia kirja. Maldiivi omaladina, mida ametlikult kasutatakse, tugineb suuresti inglise keele konventsioonidele, kasutusel on a, aa b, ch, d, dh, e, ee, ey, f, g, gn, h, i, j, k, l, lh, m, n, n’, o, oa, oo, p, r, s, sh, t, th, u, v, y, z.

Tähed	Hääldus	Näited
aa	[aa]	Maale [maale]
ch	[tš]	(nimedes harv)
dh	[d]	Dhekunuburi [dekunuburi]
ee	[ii]	Seedheehuraa [siidiihuraa]
ey	[ee]	Veymandoo [veemanduu]
gn	[nj]	(nimedes harv)
j	[dž]	Jinnathugau [džinnatugau]
lh	helitu [l]	Kolhumadulu [kolhumadulu]
oa	[oo]	Boahuraa [boohuraa]
oo	[uu]	Funadhoo [funaduu]
sh	[š]	Kulhudhuffushi [kulhudufuši]
th	[t]	Thinadhoo [tinaduu]
y	[j]	Lhaviyani [lhavijani]

Vt ka

maldiivi-ladina tähetabel

Maoori keel

Maoori keelt (Māori) kõneldakse Uus-Meremaal, see on üks ametlikest keeltest. Kirjaviisis märgitakse pikki täishäälikuid pikkuskriipsu ehk makroniga: ā, ē, ī, ō, ū. Tähestik on järgmine: A a, E e, H h, I i, K k, M m, N n, O o, P p, R r, T t, U u, W w, Ng ng, Wh wh. Rõhk on tavaliselt kas esimesel pika täishäälikuga silbil või diftongiga silbil, nende puudumisel esimesel silbil.

Tähed	Hääldus	Näited
ng	[ŋ]	Whangārei [faŋaarei]
wh	[f] või helitu [w], `IPA` [ɸ]	Whakatū [fakatuu]

Samoa keel

Samoa keel (Gagana fa‘a Sāmoa) on ametlik keel inglise keele kõrval nii Samoas (endises Lääne-Samoas) kui ka Ameerika Samoas. Tähestik: A a, E e, I i, O o, U u, F f, G g, L l, M m, N n, P p, S s, T t, V v, H h, K k, R r, ‘. Tähed H, K, R esinevad laensõnades. Pikki täishäälikuid märgitakse pikkuskriipsu ehk makroniga: Ā, Ē, Ī, Ō, Ū.

Tähed	Hääldus	Näited
g	[ŋ]	Pago Pago [paŋo paŋo]
‘	kõrisulg, `IPA` [ʔ]	Savai‘i [savaiʔi]

Kõrisulgu märkiv ülakoma tuleks kirja panna koodiga U+02BB (mööndav ka U+2018).

Tahiti keel

Tahiti keelt kõneldakse Prantsuse Polüneesias Seltsisaartel, see on Polüneesia enim kõneldud keeli. Tähestik: A a, E e, F f, H h, I i, M m, N n, O o, P p, R r, T t, U u, V v, ‘. Pikki täishäälikuid märgitakse pikkuskriipsu ehk makroniga (ā, ē, ī, ō, ū). Rõhk langeb tavaliselt eelviimasele silbile, kuid kui on pikki täishäälikuid, siis sellele silbile, kus on pikad häälikud.

Tähed	Hääldus	Näited
f	helitu [w], `IPA` [ɸ] o ja u järel	Ofai [owhai]
h	[š] i järel ning o ja u ees	Hina [šina]
v	helitu [w], `IPA` [ɸ] o ja u järel	Moearava [moearawa]
‘	kõrisulg, `IPA` [ʔ]	Pape‘ete [papeʔete]

Ülakoma kuju pole tahiti keeles väga rangelt ette kirjutatud. Teiste Polüneesia keele eeskujul on sageli kasutusel pöördülakoma, nn 6kujuline ülakoma (mille kood tähena on ʻ U+02BB, kirjavahemärgina ‘ U+2018), ent küllalt sageli näeb ka tavalist ülakoma, nii sirgena kui ka 9kujulisena.

Tonga keel

Tonga keelt (lea faka-Tonga) kõneldakse Tonga saartel Polüneesias. (Tonga keele nimetus on mitmemõtteline, samanimelisi keeli on kokku vähemalt viis, neist kolm Aafrikas.) Tähestik on järgmine: A a (Ā ā), E e, F f, H h, I i, K k, L l, M m, N n, Ng ng, O o, P p, S s, T t, U u, V v, ʻ.

Tähed	Hääldus	Naäited
ā	[aa]	Sālote [saalote]
ng	[ŋ]	Tongatapu [toŋatapu]
‘	kõrisulg, `IPA` [ʔ]	Ha‘apai [haʔapai]

Vanas kirjaviisis (kuni 1943) oli ng asemel g; p asemel b; s-i asemel mõnikord j. Kõrisulgu märkiv ülakoma tuleks kirja panna koodiga U+02BB (mööndav ka U+2018).

Tšamorro keel

Tšamorro keelt (Fino’ CHamoru) kõneldakse Vaikses ookeanis Guami saarel, mis on USA valdus. Kuigi Guami ametlik keel, on tema kasutamine aegade jooksul kõvasti vähenenud ning ta on ohustatud keel.

Tähestik: ’, A a, Å å, B b, CH ch, D d, E e, F f, G g, H h, I i, K k, L l, M m, N n, Ñ ñ, NG ng, O o, P p, R r, S s, T t, U u, Y y. Täheühendid: gw, pw. Nimedes esinevad ka c, j, ll, q, rr, v, w, z. Rõhk on tšamorro nimedes tavaliselt eelviimasel silbil, teistsugune rõhk on märgendatud akuudiga (´). Üks huvitav joon tšamorro ortograafias on reegel, et kui nimi algab kahe tähe ühendiga, mis märgib üht häälikut, kirjutatakse mõlemad suure tähega.

Tähed	Vasted	Näited
’	kõrisulg, `IPA` [ʔ]	Malesso’ [mal·essoʔ]
a	[ä]	Hagåtña [häg·atnjä]
å	[a]	Humåtak [hum·atäk]
ch	[ts]	CHålan Pågu [tsalän pagu]
ñ	[nj]	Yo’ña [dzoʔnjä]
ng	[ŋ]	Tamuneng [tam·uneŋ]
y	[dz]	Yina [dzinä]

Tšuangi keel

Tšuangi keelt (Vahcuengh) kõneldakse Hiina lõunaosas Guangxi Tšuangi autonoomses piirkonnas. Kireva murdetaustaga keelena (ISO keelekoodide standard loetleb üle kümne keelekuju) ei ole tšuangide ühiskirjakeelel (Vahcuengh Biucinj) nii suurt kaalu nagu teistes autonoomsetes piirkondades (mongoli, tiibeti, uiguuri). Kirjakeeles kasutatakse ladina kirja, mis on 1982. a-st üles ehitatud ladina tähestikule ilma diakriitikuteta. See on kohati üsna tinglik, eriti toonide puhul, mida märgitakse silbi lõppu lisatud tummade tähtede abil. Tähestik: kaashäälikud B b, D d, G g, C c, By by, Mb mb, Nd nd, Gv gv, Y y, Gy gy, M m, N n, Ng ng, Ny ny, My my, F f, S s, H h, Ngv ngv, V v, L l, R r; täishäälikud A a, I i, U u, E e, O o, Oe oe, Ae ae, W w ja tooni märkivad tähed Z z, J j, X x, Q q, H h.

Toone märgitakse järgmiselt:

keskmine tõusev – märgita, nt son ‘õpetama’;
madal langev – z, nt mwngz ‘sina’;
kõrge ühtlane – j, nt hwnj ‘üles tõusma’;
keskkõrge langev – x, nt max ‘hobune’;
kõrge tõusev – q, nt gvaq ‘mööduma’;
keskmine ühtlane – h, nt dah ‘jõgi’..

Allpool on koodaks nimetatud silbilõpu kaashäälikut (m, n, ng, k, p, t, g, b, d). Kui silbi lõpus on b, d, g, siis on täishäälik pikk; kui lõpus on k, p, t, siis on lühike. Lisaks: v-lõpulised ühendid gv, ngv, näitavad labialiseeritud häälikuid, y-lõpulised ühendid by, gy, my, ny on palataliseeritud.

Tähed	Hääldus	Näited
a	[aa] kooda ees, [a] ilma koodata	Dasinh Hen [tasin hen]
ae	[a] kooda ees	Baksaek [paaksak]
b	[p]	Sinhbinh [sinpin]
c	[šj], `IPA` [ɕ]	Cungzcoj [šjuŋšjo]
d	[t]	Dahcangzgyangh [tašjaŋkjaŋ]
g	[k]	Yoglinz [jooklin]
h	[h]	Hozciz [hošji]
=	(toonimärk: 6. toon)	Bahmax [pama]
j	(toonimärk, 3. toon)	Baekhaij [pakhai]
k ¹	[-k]	Bak [pak]
mb	implosiivne [b], `IPA` [ɓ]	Mbanj [ban], Mbouz [bou]
nd	implosiivne [d], `IPA` [ɗ]	Ndwi [dõi], Ndaengz [daaŋ]
ng	[ŋ]	Fonghsan [fooŋsan], Dienhngoz [tienŋo]
oe	[ö]	Oengh [öŋ], Coenz [šjön]
p ¹	[-p]	Cap [šjap]
q	(toonimärk: 5. toon)	Gvaq [kwa], Seiq [θei]
r	g-ahtushäälik, `IPA` [ɣ]	Ranz [gan], Rongh [goŋ]
s	[θ]	Sonj [θon], Siz [θi]
t ¹	[-t]	Bat [pat]
ue	[õõ]	Cuengh [šjõõŋ]
v	[w]	Gveigangj [kweikaŋ]
w	[õ]	Ginhcwngzgyan [kinšjõŋkjan]
x	(toonimärk: 4. toon)	Mouxsien [mouθjen]
z	(toonimärk: 2. toon)	Namzningz [namniŋ], Leizbingz [leipiŋ]

Need tähed saavad olla üksnes silbi lõpus, märkides, et eelnev täishäälik on lühike.

Lahtises silbis, samuti m, n, ng-ga lõppevates silpides märgitakse toonitäht silbi järele, kõik kuus tooni on võimalikud. Kinnised, sulghäälikuga lõppevad silbid võivad olla kahes toonis: kõrges katketoonis (silbi lõpus on p, t, k) või keskmises katketoonis (silbi lõpus on b, d, g).

Vanas, 1957. a kirjaviisis olid kasutusel osalt kürillilised tähed. Neid saab teisendada nüüdiskirjaviisi järgmiselt: Ə ə → Ae ae, Ƃ ƃ → Mb mb, Ƌ ƌ → Nd nd, Ƅ ƅ → H h (toonimärgina), Ɜ ɜ → J j, Ɵ ɵ → Oe oe, Ƽ ƽ → Q q, Ɯ ɯ → W w, Ч ч → X x, Ƨ ƨ → Z z.

Tuvalu keel

Tuvalu keelt (Te Ggana Tuuvalu) kõneldakse Vaikse ookeani Tuvalu saartel (endistel Ellice’i saartel), see on Tuvalu ametlik keel inglise kõrval.

Tähestik: A a, E e, I i, O o, U u, F f, G g, H h, K k, L l, M m, N n, P p, S s, T t, V v. Tuvalu keele kirjaviisis on vaid üks täht, mille hääldusele tähelepanu juhtida. Lisaks on apostroof, mille kasutamine sõna alguses toob kaasa kaashääliku topeldumise.

Tähed	Vasted	Näited
g	[ŋ]	ggana [ŋana], Nanumaga [nanumaŋa]
ʼn (või muu kaashäälik)	[nn] sõna alguses	ʼnoho [nnoho]

Koostanud Peeter Päll.

Anna tagasisidet