Järgnevalt on esitatud nende keelte hääldusjuhiseid, mille nimede kohta ei ole omaette põhjalikumat käsitlust.
Baski keel
Hispaanias ja Prantsusmaal kõneldav baski keel kasutab ladina kirja. Rõhk nimedes on liikuv.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| dd | [dj] ~ [d’] | Maddalen [madjalen] |
| j | [j], murretes ka [dž], [ž] | Ajuria [ajuria] |
| [h(h)] hispaania laenudes | June [hune] | |
| ll | [lj] ~ [l’] | Amalloa [amaljoa] |
| ñ | [nj] ~ [n’] | Abadiño [abadinjo] |
| s | [s] ~ [š], täpsemalt [s̪] | Eskerika [eskerika] ~ [eškerika] |
| tt | [tj] ~ [t’] | Pettara [petjara] |
| x | [š] | Etxeberri [etšeberri] |
| z | [s] | Euzkadi [euskadi] |
Bretooni keel
Prantsusmaal kõneldav bretooni keel kasutab ladina kirja. Täishäälikud võivad olla kas lühikesed või pikad. Pikki täishäälikuid võidakse märkida tsirkumfleksiga (ˆ), nt â [aa]. Täishäälikud on nasaalsed, kui on märgitud tildega (˜) või kui neile järgneb n või ñ. Rõhk on tavaliselt eelviimasel silbil.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ch | [š] | Chartrez [šartrez] |
| c’h | [h(h)] | Arc’hantred [arhantred] |
| eu | [ö] | Alineug [alinög] |
| gn | [nj] ~ [n’] | Begnen [benje(n)] |
| j | [ž] | Anjev [a(n)žev] |
| ou | [u] | Hazou [hazu] |
| u | [ü] | Bieuzhi-an-Dur [bjözi-an-dür] |
| w | [w] | Kerneweg [kerneweg] |
| y | [j] | Yestael [jestael] |
| zh | [z], [h] või ei hääldu | Breizh [breiz] |
Esperanto keel
Esperanto on L. Zamenhofi poolt 1887. a väljapakutud rahvusvaheline keel, mis on üks vanemaid ja edukamaid omasuguste hulgas. Rõhk on esperanto sõnades alati eelviimasel silbil.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| c | [ts] | Francio [frants·i˛o] |
| ĉ | [tš] | Ĉinio [tšin·i˛o] |
| ĝ | [dž] | Azerbajĝano [azerbaidž·ano] |
| ĥ | [h(h)] | Ĉeĥio [tšehh·i˛o] |
| ĵ | [ž] | Ĵerzejo [žerz·ejo] |
| ŝ | [š] | Liĥtenŝtejno [lihtenšt·eino] |
| ŭ | [u] diftongi järelosana | Aŭstrio [austr·i˛o] |
Friisi keel
Hollandis kõneldav friisi, täpsemalt läänefriisi keel kasutab ladina kirja. Pikki täishäälikuid kirjutatakse kas kahekordselt (ee) või tsirkumfleksiga (ê).
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ch | [h(h)] | Meichert [maihhert] |
| oe | [u(u)] | Doeke [duuke], Oeds [uts] |
| sj | [š] | Sjoerd [šuurt] |
| w | [v] | Wopke [vopke] |
| y | [i] | Wybren [vibren] |
Juhiste koostamisel on kasutatud Gemini abi (võib sisaldada vigu), sisu on üle kontrollitud Wikipedia hääldusjuhistest.
Fääri keel
Taani omavalitsuslikul alal Fääri saartel kõneldav fääri keel kasutab ladina kirja. Ortograafia on suuresti etümoloogiline, mis tähendab, et kirjapildi ja häälduse suhe on keeruline ja on palju erandeid. Allpool on esitatud vaid tähtsamad vastavused. Täishääliku pikkus sõltub järgnevast kaashäälikust: kui järgneb üks kaashäälik, on täishäälik pikk (võib häälduda ka diftongina), kui järgneb mitu kaashäälikut, on täishäälik lühike. Sellest reeglist on erandeid. Järgnevas tabelis on täishäälikute puhul näidatud kõigepealt vaste pika häälikuna, seejärel lühikese häälikuna. Tähed g, b, d häälduvad enamasti helituna, st [k], [p], [t]; k, p, t on silbi algul aspireeritud, st [kh], [ph], [th].
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| a | [ea] või [a] | Aron [earon] |
| á | [oa] või [o] | Vágar [voa˛ar] |
| æ | [ea] või [a] | Bærendsen [barentsen] |
| ð | ei hääldu või moodustab täishäälikute vahel siirdehääliku [j] või [w] | Fuglafjørður [fuglafjörur], Óðin [ouwin] |
| g | [tš] e, i, y ees, samuti ühendis gj | Gjógv [tšekv] |
| jääb täishäälikute vahel sageli hääldamata | Sørvágur [söörvoa˛ur] | |
| í, ý | [ui] või [i] | Klaksvík [klaksvuik], Svínáir [svuinoajir] |
| k | [tš] e, i, y ees, samuti ühendis kj | Ketta [tšehta] |
| kk | [hk] | Rikka [rihka] |
| ll | [tl] enamasti | Palla [patla] |
| nn | [tn] diftongi järel | Eyðnn [aitn] |
| ó | [ou] või [ö] | Tórshavn [toušhaun] |
| ø | [öö] või [ö] | Bøur [böö˛ur], Føroyar [förjar] |
| pp | [hp] | Jeppi [jehpi] |
| sj | [š] | Sjúrður [šõurur] |
| skt | [st] | føroyskt [föörist] |
| tj | [tš] | Tjálvi [tšolvi] |
| tt | [ht] | Hattur [hahtur] |
| u | [uu] või [u] | Guðrun [guurun] |
| ú | [õu] või [ü] | Úla [õula] |
Juhiste koostamisel on kasutatud Gemini abi (võib sisaldada vigu), sisu on üle kontrollitud Wikipedia fääri keele ortograafia artikli põhjal.
Gaeli keel
Šotimaal kõneldav gaeli keel kasutab ladina kirja. Rõhk on tavaliselt esimesel silbil. Graavis tähe peal (à, è, ì, ò, ù) näitab täishääliku pikkust. Pikad täishäälikud saavad olla vaid rõhulises silbis. Rõhuta silbis kipuvad täishäälikud taanduma [ə]-sarnaseks häälikuks. Kaashäälikuühendite sisse võib vahel tekkida lisatäishäälik, hõlbustades nende hääldust, nt Alba [alaba].
Sarnaselt iiri keelega on gaeli kaashäälikud kas peenendatud (ingl slender) või peenendamata (broad). (Siin ja allpool on parema loetavuse huvides peenendust märgitud j-iga, kui järgneb täishäälik; siiski tuleb silmas pidada, et sõna keskel hääldub peenendatud kaashäälik lühikesena, nt nimes Feidhlim [fjeljəm’] on l lühike nagu eesti sõnas kulu [kul’u] ‘tuvi’, mitte pikk nagu sõnas paljas.) Peenendust või peenendamatust märgitakse kaashääliku ette ja järele kirjutatud täishäälikutega, seejuures täishäälikud ise võivad jääda hääldamata. Peenendatud kaashääliku ees ja järel on i või e, peenendamata kaashääliku ees ja järel o või u, harvem a. Näiteks cat [khaht], ceòl [khjool].
Gaeli g, b, d on enamasti helitud, st [k], [p], [t]. Seevastu c, p, t on silbi algul aspireeritud, st [kh], [ph], [th], täishääliku järel aga hääldub nende ees h, st [hk], [hp], [ht].
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ao | [õõ] | Aois [õõš’], Aoghnas [õõnəs] |
| bh | [v] ~ [w] või [vj] | Bhàtair [vaahtir’], Líobhan [ljiivən] |
| c | [k] või [kj] | Cian [kjeen], Cormac [khorəmək] |
| ch | [h(h)] | Loch [lohh], Murchadh [murəhhə] |
| dh | [gh]* või [j] | Deòrdha [tjooghə] |
| fh | ei hääldu | Fhearchair [erəhhər’], Fhionnghall [juŋəl] |
| gh | [gh]* või [j] | (nimedes harv) |
| mh | [v] ~ [w] või [vj] | A Mháiri [ə vaarji], Caoimhe [khõõivə] |
| ph | [f] või [fj] | A Phàdraig [ə faatrik’] |
| sh | [h] | A Sheumais [ə heemiš’] |
| th | [h] | A Thaidhg [ə həik’] |
* Täpsemalt g-ahtushäälik.
Märkus. Peenendatud [s’] on üsna lähedane [š’]-häälikule.
Juhiste koostamisel on kasutatud Gemini abi (võib sisaldada vigu), sisu on üle kontrollitud Wikipedia hääldusjuhistest.
Galeegi keel
Hispaanias Galicia piirkonnas kõneldav galeegi keel kasutab ladina kirja. Rõhk on täishäälikuga, samuti n-i ja r-iga lõppevates sõnades eelviimasel silbil, muudes sõnades viimasel silbil. Erandlikku rõhku märgitakse akuudiga (´).
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| b | [v] (täpsemalt [β]) üldjuhul | Ribadeo [rivad·e˛o] |
| [b] sõna alguses, samuti m-i ja n-i järel | O Barco [o barko] | |
| c | [k] üldjuhul | Santiago de Compostela [santj·ago de kompost·ela] |
| [θ] e ja i ees | Galicia [gal·iθi˛a] | |
| ch | [tš] | Chantada [tšant·ada] |
| g | [g] üldjuhul | Agolada [agol·ada] |
| [š] e ja i ees | Gerardo [šer·ardo]1 | |
| gu | [g] e ja i ees | Ortigueira [ortig·eira] |
| gü | [gw] e ja i ees | Agüero [agw·ero] |
| h | ei hääldu | Torre de Hércules [torre de erkules] |
| j | [h(h)] | (esineb laensõnades) |
| ll | [l(j)] | Carballo [karv·aljo] |
| ñ | [nj] ~ [n’] | A Coruña [a kor·unja] |
| nh | [ŋ] | Anha [aŋa] |
| qu | [k] | Toques [tokes] |
| u | [w] täishääliku ees | |
| v | [v] üldjuhul | Riveira [riv·eira] |
| [b] sõna alguses, samuti m-i järel | Vilagarcía de Arousa [bilagarθ·i˛a de ar·ousa] | |
| x | [š] | Xinzo de Limia [šinθo de limi˛a] |
| y | [i] üldjuhul | Ysabel [isabel]2 |
| [j] täishääliku ees | Yago [jago]2 | |
| z | [θ] | Betanzos [bet·anθos] |
- 1Tänapäeval asendatud enamasti X-ga: Xerardo.
- 2 Y on tänapäeval võõrtäht, asendatud I-ga.
Kašuubi keel
Poolas kõneldav kašuubi keel kasutab ladina kirja. Ortograafia on suuresti sarnane poola omale.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ą | nasaalne [o] | Mądrzewò [mo(n)dževwe] |
| ã | nasaalne [a] | Czôrnô Dãbrówka [tšõrnõ da(n)brovka] |
| c | [ts] | Chònice [hwenitse] |
| ch | [h(h)] | Chòczewò [hwetševwe] |
| cz | [tš] | Sëlëczëno [sələtšəno] |
| e | [e], täpsemalt lai e [ɛ] | Dzemiónë [dzemjonə] |
| é | [e] | Céwice [tsevitse] |
| ë | [ə] | Kartuzë [kartuzə] |
| ł | [w] | Łãczëce [wa(n)tšətse] |
| ń | [n’] | Gduńsk [gdun’sk] |
| o | [o], täpsemalt lai o [ɔ] | Lesno [lesno] |
| ó | [o] | Swiónowò [svjonovwe] |
| ò | [we], täpsemalt [wɛ] | Sërakòjce [sərakweitse] |
| ô | [õ], täpsemalt [ɞ], murretes ka [o], [u] vm | Wiôlgô Wieś [vjõlgõ vjes’], Gdiniô [gdinjõ] |
| rz | [ž] | Kòscérzëna [kwestsežəna] |
| sz | [š] | Kaszëbë [kašəbə] |
| ù | [wõ], täpsemalt [wʉ] | Lëpùsz [ləpwõš] |
| w | [v] | Wejrowò [veirovwe] |
| y | [i] | Szymbark [šimbark] |
| ż | [ž] | Żarnówc [žarnovts] |
Juhiste koostamisel on kasutatud Gemini abi (võib sisaldada vigu) ja Wikipedia artiklit kašuubi tähestiku kohta.
Katalaani keel
Hispaanias Baleaari saartel, Kataloonias ja Valencias ning Lõuna-Prantsusmaal kõneldav keel kasutab ladina kirja. Valencias nimetatakse seda sageli valenssia keeleks. Rõhk on täishääliku, n-i ja s-iga lõppevates sõnades eelviimasel silbil, muudes sõnades viimasel silbil. Erandlikku rõhku märgitakse akuudiga (´) või graavisega (`). Rõhutu silbi täishäälikutele on omane taandunud, ebamäärasem hääldus: cançó [kənss`oo], pisos [pizus]. Seda esineb rohkem idakatalaani häälduses, sh Barcelonas.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| b | [b], täpsemalt [β] täishäälikute vahel | Abelard [abel·ard] |
| d | [ð] täishäälikute vahel | Amadeu [amað·eu] |
| c | [k] üldjuhul | Cardona [kard·ona] |
| [s(s)] e ja i ees | Cervera [serv·erə] | |
| ç | [s(s)] | Marçal [mərss·al] |
| g | [g], täpsemalt [γ] täishäälikute vahel | Tarragona [tərrag·onə] |
| [ž] e ja i ees | Girona [žir·onə] | |
| gu | [g] e ja i ees | Guissona [giss·onə] |
| ig | [tš] sõna lõpus täishääliku järel | Roig [rotš] |
| j | [ž] | Joan [žoan] |
| ll | [lj] | Lleida [ljeiðə] |
| ŀl | [ll] | Sibil·la [sib·illə] |
| ny | [nj] | Catalunya [katal·unjə] |
| qu | [k] e ja i ees | Miquel [mik·el] |
| r | ei hääldu sõna lõpus (kesk- ja idakatalaani keelepruugis) | Roger [ruž·e], Gaspar [gəsp·a] |
| s | [z] täishäälikute vahel | Rosa [rozə] |
| tx | [tš] | Txema [tšemə] |
| tz | [dz] täishäälikute vahel | Atzar [ədz·ar] |
| x | [š] | Aleix [al·eiš] |
Kõmri keel
Suurbritannias Walesis kõneldav kõmri keel kasutab ladina kirja. Rõhk on tavaliselt eelviimasel silbil, erandlikku rõhku märgitakse akuudiga (´). Tsirkumfleks (^) tähe peal näitab täishääliku pikkust, täpid (¨) seda, et täishäälik loetakse eraldi silpi. Tähed w ja y märgivad kõmri keeles üldjuhul täishäälikuid. Lahtise silbi täishäälik on tavaliselt pikk. Mõnel nimel on kaks hääldust, eraldatud kaldkriipsuga. Sel juhul on esimene Põhja-Walesi, teine Lõuna-Walesi hääldus.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ae | [aõ] Põhja-Walesis, [ai] Lõuna-Walesis | Caerdydd [kaõrdõõð] / [kairdiið] |
| c | [k] | Cadwaladr [kadwaladr] |
| ch | [h(h)] | Chwith [hwiθ] |
| dd | [ð] | Dafydd [davõð] / [davið] |
| f | [v] | Myfanwy [məvanui] |
| ff | [f] | Ffestiniog [festinjog] |
| ll | [hl], täpsemalt helitu l [ɬ]) | Llanelli [hlanehli] |
| ng | [ŋ] | Angharad [aŋharad] |
| ph | [f] | Phylip [fəlip] |
| rh | [r], täpsemalt helitu r) | Rhyl [rõõl] / [riil] |
| si | [š] täishääliku ees | Siân [šaan] |
| th | [θ] | Porthcawl [porθkaul] |
| u | [õ(õ)] (täpsemalt [ɨ]) Põhja-Walesis, [i(i)] Lõuna-Walesis | Rhyd-ddu [rõd-ðõ] / [rid-đi] |
| w | [u(u)] üldjuhul | Pwllheli [puhl-heli], Ffynon Taf [fənon taav] |
| [w] täishääliku ees sageli | Gwenllian [gwenhlian] | |
| y | [õ] ([ɨ]) Põhja-Walesis, [i] Lõuna-Walesis üldjuhul | Meredydd [meredõð] / [meredið] |
| [ə] mittelõpusilbis ja üksikutes rõhuta sõnades | Cymru [kəmrõ] / [kəmri] |
Juhiste koostamisel on kasutatud Gemini abi (võib sisaldada vigu), sisu on üle kontrollitud Wikipedia hääldusjuhistest ja Wiktionary selgitusest.
Letseburgi keel
Luksemburgi rahvuskeel letseburgi keel kasutab ladina kirja. Täishääliku pikkust märgitakse kahe tähega (aa, ee, ii, oo, uu). Üldiselt on lühikesed ja pikad häälikud sarnased, üksnes e hääldub [ä], aga ee [ee]. Rõhutu täishäälik, eriti e kaldub ebamäärase hääliku [ə] poole. Kaashäälikute märkimises on palju ühist saksa tavaga, ent lisandub prantsuse mõju.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ch | [h(h)] | Gréivemaacher [greivemaahher] |
| e | [ä] | Helzen [hältsən] |
| ei, ey | [ai] | Veianen [faianen] |
| é | [e] | Réimech [reiməhh] |
| ë | [ə] | Lëtzebuerg [lətsəbuəg] |
| ie | [iə] | Klierf [kliərf] |
| s | [z] täishääliku ees | Simon [zimon] |
| sch | [š] | Schengen [šeŋən] |
| ue | [uə] | Uelzecht [uəltsəht] |
| v | [f], prantsuse laensõnades [v] | Veianen [faianen] |
| w | [v] | Wolz [volts] |
| z, tz | [ts] | Zëss [tsəss] |
Juhiste koostamisel on kasutatud Gemini abi (võib sisaldada vigu), sisu on üle kontrollitud Wikipedia hääldusjuhistest.
Malta keel
Malta keel kasutab ladina kirja. Silbi lõpus häälduvad g, b, d, z, v helitult (k, p, t, s, f). Rõhk on tavaliselt eelviimasel silbil. Graavis (à jne) märgib rõhku mõnes itaalia laensõnas, nt libertà ‘vabadus’, sigurtà ‘julgeolek’.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ċ | [tš] | Kerċem [kertšem] |
| ġ | [dž] | Mġarr [mdžarr] |
| għ | jääb üldjuhul hääldamata (ajalooliselt täpsemalt [ʕ] (=araabia ع)) | Għarb [arb] |
| [hh] sõna lõpus | (nimedes harv) | |
| ei hääldu täishäälikute vahel | Andar ix-Xagħari [andar iš-ša˛ari] | |
| h | ei hääldu üldjuhul | Harrieq [arrieʔ] |
| [hh] sõna lõpus | (nimedes harv) | |
| ħ | [h(h)], täpsemalt [ħ] (= araabia ح) | Mellieħa [melliehha] |
| q | kõrisulg ([ʔ]) | Luqa [luʔa] |
| w | [u] diftongi järelosana | Għawdex [audeš] |
| x | [š] | Munxar [munšar] |
| z | [ts], harva [dz] | San Lawrenz [san laurents] |
| ż | [z] | Gżira [gzira] |
| ’ | ei hääldu | Ta’ Xbiex [ta šbieš] |
Sorbi keel (alam- ja ülemsorbi)
Saksamaa idaosas kõneldav sorbi keel esineb kahel kujul: alamsorbi ja ülemsorbi keelena, mõlemad kasutavad ladina kirja. Kui mingi täht või nähtus esineb vaid ühes neist keeltest, on see märgitud ülaindeksiga a või ü.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| c | [ts] | Kaponica [kaponitsa] |
| ch | [h(h)] | Chołm [howm] |
| č | [tš] | Nysowa łučina [nõssova wutšina] |
| ć a | [tš’], täpsemalt [ʨ] | Markoćicy [markotš’itsõ] |
| ě | [i], täpsemalt [ɪ] / [e] | Běła Woda [biwa voda] |
| ł | [w] | Bełebóh [bewebuhh] |
| ń | [n’] | Jabłońc [jabwon’ts] |
| ó | [u], täpsemalt [ʊ] | Hórnikecanski jezor [hurniketsanski jezor] |
| ŕ a | [r’] | Tšawaŕnja [tšavar’nja] |
| ř ü | [(r)ž], [r(š)] | Křišow [kšišov] |
| ś a | [š’], täpsemalt [ɕ] | Chóśebuz [huš’ebuz] |
| w | [v] | Wódra [vudra] |
| y | [õ] | Nysa [nõssa] |
| ź | [ž’], täpsemalt [ʓ] | Dźěwin [dž’ivin] |
Juhiste koostamisel on kasutatud Gemini abi (võib sisaldada vigu), sisu on üle kontrollitud Wikipedia artiklitest alamsorbi ja ülemsorbi keele kohta.
Koostanud Peeter Päll.
Anna tagasisidet