Tänapäeval rõõmustab (eelkõige) lapsi tervelt kolm hilissügise püha. Mardi- ja kadripäeva kohta keeleküsimusi palju ei ole. Need kirjutatakse väikese tähega nagu pühad ja tähtpäevad ikka, ringi liiguvad samuti väikese tähega mardid ja kadrid ehk mardi- ja kadrisandid. Kadri reeglipärane osastav on kadrit, ent joostakse nii kadrit kui ka katri.
Küsimusi tekitab 31. oktoobril peetav kõigi pühakute päeva eelõhtu. Kindlat eesti nimetust sel veel ei ole, valdav on ingliskeelne Halloween ~ halloween. Inglise keeles kirjutatakse pühanimetused suure algustähega, tsitaatsõna puhul võib järgida nii lähtekeele kui ka eesti reeglit. Kehtivad tsitaatsõna käänamise ja liitmise reeglid, näiteks sõnades halloween’i-pidu, halloween’i-kostüüm.
Omaks võetud nähtuste jaoks on harilikult varem või hiljem leitud oma sõna või mugandatud laen suu- ja silmapärasemaks. Halloween’i puhul pole see kerge olnud. Muganditest on tekstikorpuses sageduselt esikohal hälloviin, harvemad on halloveen, halloviin, hällõuviin, hällõuiin, helloviin ja hälloveen. Aeg näitab, kas mõni neist võidab laiema poolehoiu. Siin-seal kohtab kõnekeelse kas-liitega tuletist hällokas. Muganditest pisut rohkem on kasutatud kõrvitsapüha nimetust, vrd muna(de)püha(d) kevadel.
Halloween’i-sanditajate kohta puudub samuti veel üks ja üldtuntud nimetus. Neid on kutsutud kommipommijateks, aga ka kollideks ja tontideks. Leidub üksikuid näiteid, kui mugandatud pühanimetust on kasutatud inimese kohta: poisid ütlesid, et paneme õhtul küünla põlema, siis tulevad hälloviinid külla; 31. oktoobri õhtul ilmusid tema tuttava poetessi ukse taha kohmetud halloviinid.
Väljend „komm või pomm“ on ilmselt riimi tõttu algselt tõlketekstide kaudu käibele tulnud. Algupärand on vähem sõjakas algriimiline „trick or treat“ ’vemp või midagi head’. Tegevust on nimetatud mardi- ja kadrijooksmise eeskujul halloween’i-jooksmiseks või kommipommimiseks.
Koostanud Tiina Leemets