Lühidalt
Igal tekstiliigil on oma esitusviis ehk stiil, mida kujundavad selle tekstiliigiga sobivad sõnad, kujundid, vormid ja lausemallid. Neutraalne keelekasutus eeldab muuhulgas täpse sisu ja neutraalse värvinguga sõnu ja väljendeid. Kujundliku keelekasutuse puhul on sõnadel kõrvaltähendused ja emotsionaalsed varjundid, mis lugejas arusaamisraskusi enamasti ei tekita, küll aga võib mõne stiiliga sobimatu kujundlikkus tekitada segadust autori eesmärkide suhtes.
Pikemalt
Tekstiliigid ehk žanrid on aja jooksul välja kujunenud ja üha uutes tekstides kinnistatud. Igal tekstiliigil on oma esitusviis ehk stiil. Teksti stiili kujundab keelevahendite valik: kuidas autor on valinud olukorraga sobivaid sõnu, kujundeid, vorme ja lausemalle. Neutraalne keelekasutus, näiteks tarbetekstides, taotleb mõiste ja sõna üksühest vastavust, eelistatakse kasutada lugejaskonnale ühtviisi arusaadavaid, täpse sisuga, neutraalse värvinguga sõnu ja väljendeid. Mitteneutraalse, näiteks kujundliku keelekasutuse puhul on sõnadel kõrvaltähendused ja emotsionaalsed varjundid, mida kasutatakse samuti taotluslikult, nt ilukirjanduses või reklaamikeeles.
Sageli tulevad kujundid keelde tõlkelaenuna. Mõnikord tähistavad need uut mõistet: rohepesu < ingl greenwashing ’ökoeksitamine, teeseldud keskkonnahoid’; liftikõne < ingl elevator pitch ~ elevator speech ’kiirtutvustus, välkesitlus’. Paljud tõlkelaenud võetakse käibele teiste väljendusvõimaluste kõrval, mis võivad olla omakorda laenatud (uus laen võib olla ka varasemast neutraalsem). Fraseoloogiat ja kujundeid on eesti keelde varem tulnud eelkõige saksa ja vene, tänapäeval inglise keele kaudu. Selline laen võib esmalt mõjuda tõlkeveana, aja möödudes võidakse ta uudiskeelendina omaks võtta, selleks kuluvat aega ja piiri nende kahe vahel on peaaegu võimatu määrata. Kujundite ja fraseoloogia laenamine keelte vahel on tavapärane, paljud väljendid on mitmes keeles ühised.
| Uuem laen | Sarnase tähendusega väljendusviise |
| sinisilmne < sm sinisilmäinen | naiivne, kergeusklik |
| jäärapäine < sm jääräpäinen | kangekaelne (< sks halsstarrig), põikpäine |
| hinnakahvel < sm hintahaarukka | hinnavahemik |
| rollimudel < ingl role model | eeskuju (< sks vorbild) |
| väljakutse < ingl challenge | paras pähkel (vrd vn орешек), kondiproov, proovikivi (vrd sks prüfstein ja vn пробный камень) |
| teekaart < ingl road map | tegevuskava, juhend, strateegia |
| kaardistama < ingl map | välja selgitama, kindlaks määrama |
| päeva lõpuks < ingl at the end of the day | lõppude lõpuks, kokkuvõttes |
| kastist välja, kastist väljas < ingl out of the box ~ outside the box | loovalt, leidlikult, uutmoodi, teistmoodi |
| ei ole minu tassike teed < ingl not my cup of tea | ei ole minu element, ei ole minu rida, ei ole minu teema |
| madalat profiili hoidma < ingl keep a low profile | tagaplaanile jääma, varju hoidma, mitte silma paistma |
| üle reageerima < ingl overreact | liialt v asjata ärrituma, sääsest elevanti tegema (< sks aus einer Mücke einen Elefanten machen), asja liiga suureks puhuma (vrd ingl blow out of proportion ja vn раздувать, раздуть) |
Tekst, mis ei vasta stiililt oma liigi tavadele, arusaamisraskusi enamasti ei tekita, sest polüseemia ja tähendusülekanded on keelele omased. Küll aga võib lugeja sattuda segadusse autori eesmärkide suhtes, näiteks kui eeldatavalt neutraalse keelega tekstis on kasutatud rohkelt kujundlikku keelt. Kirjutajal oleks hea kujundlikkust märgata ja ära tunda, et soovi ja vajaduse korral teha neutraalses keeles teisi valikuid.
Kujundlikkust võib iseloomustada personifikatsioon ehk elutule elusa omaduse andmine. Ka sellised kujundid on tihti tõlkelaenud.
| Kujundlik keelekasutus | Neutraalsem keelekasutus |
| seadme eluiga | seadme tööiga |
| ost on rahakotisõbralik | ost oli soodne, soodsa hinnaga, odav |
| seade on lastesõbralik | seade on lastele ohutu |
| uus saatesari alustab sügisel | uus saatesari algab, saab alguse sügisel |
| hullud hinnad | odavad hinnad, soodsad hinnad |
| orkaan tappis kümme inimest | orkaanis hukkus kümme inimest |
| liini teenindab uus buss | liinil sõidab uus buss |
Kujundlikkusega käib sageli kaasas keerukus, teatav suurejoonelisus väljendite valimisel. Sageli kaasneb sellega ka mõningane hägusus või ümberütlemine, kasutatakse eufemisme ehk peitesõnu, näiteks maksevahend (raha), negatiivne areng (langus) vms.
| Kujundlik keelekasutus | Neutraalsem keelekasutus |
| külastab näitust | käib näitusel, vaatab näitust |
| seade on düsfunktsionaalne | seade töötab halvasti |
| maapiirkondades on napid tööhõivevõimalused | maal on vähe töökohti |
| põllumajandusliku otstarbega maad | põllumajandusmaad |
| informeerige töötajaid koosoleku ajast | teatage töötajaile koosoleku aeg |
| esines koosolekul sõnavõtuga | võttis koosolekul sõna |
| laenuvõtja ei suuda oma laenu teenindada | laenuvõtja ei suuda oma laenu tagasi maksta |
| pedagoogiline kollektiiv | õpetajad, õpetajaskond |
| seisab oma ülesannete kõrgusel | saab oma ülesannetega hakkama |
| lunastage sõidupiletid kassast | ostke sõidupiletid kassast |
| astub läbirääkimistesse | alustab läbirääkimisi |
| töötajate pingutused on suunatud kvaliteedi tõstmisele | töötajad pingutavad kvaliteedi heaks, kvaliteedi nimel |
Koostanud Tiina Leemets ja Tuuli Rehemaa
Kirjandus
- Kasik, Reet, Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.
- Otto-Luts, Nele, ÕSi soovitused ja muutuv keel. Riina Reinsalu (toim). Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat, Grano Digital, 2020, lk 60–67.
- Risberg, Lydia, Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus. Eesti Ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 13(2), 2022, 185–214.