Lühike sisseütlev

Lühike sisseütlev ehk aditiiv esineb tavaliselt ainsuse pika sisseütleva rööpvormina, mitte iseseisva käändena (nt metsasse ehk m`etsa, tujusse ehk t`ujju, ajal`oosse ehk ajal`ukku). Lühikest sisseütlevat ei ole kõigis muuttüüpides ja sageli ka mitte kõigist sama muuttüübi sõnadest (nt 17 raba : rabasse ehk r`appa, aga vaba : vabasse).

Mitmuses tuleb lühike sisseütlev esile vaid mõne üksiku erandvormina (nt hammas : h`ambu ’suhu, hammaste vahele’, lammas : l`ambu ’lambakarja’).

Kuidas moodustatakse?

Lühikest ainsuse sisseütlevat võib vormistada:

1) ainsuse osastav ja harvemini ka omastav kääne, nt

• l`eht : osastav l`ehte : lühike sisseütlev l`ehte; kanarb`ik : os kanarb`ikku : lühike sisseü kanarb`ikku
• koridor : omastav ja os koridori : lühike sisseü koridori

2) geminaattüvi, mille aluseks on ainsuse omastav või osastav kääne

Geminaattüves tekib kahekordne kaashäälik. Kahesilbilise tüve lühike sisekaashäälik h, j, l, m, n, r, s, v asendub lühikeste täishäälikute vahel hh, jj-i, ll-i, mm-i, nn-i, rr-i, ss-i, vv-ga, nõrgad klusiilid g, b, d asenduvad tugevate kk, pp, tt-ga. Nt

• rivi : om ja os rivi : lühike sisseü r`ivvi; saba : om ja os saba : lühike sisseü s`appa
• tuba : om t`oa, os tuba : lühike sisseü t`uppa; pada : om paja, os pada : lühike sisseü p`atta
• tuli : om tule : lühike sisseü t`ulle; jõgi : os jõge : lühike sisseü j`õkke

ne– ja s-sõnadel (sealhulgas ke-lõpulistel) topeldub sõna lõpuosas omastava käände s. Nt

• harjutus : om harjutuse : lühike sisseü harjutusse; s`õltuvus : om s`õltuvuse : lühike sisseü s`õltuvusse
• esimene : om esimese : lühike sisseü esimesse; hier´arhiline : om hier´arhilise : lühike sisseü hier´arhilisse
• peenike : om peenikese : lühike sisseü peenikesse; v`äetike : om v`äetikese : lühike sisseü v`äetikesse

3) erandlik käändelõpp, nagu -de, -ha ~ -he ~ -hu. Nt

• `uus : lühike sisseü `uude; l`ääs : lühike sisseü l`äände; s`uur : lühike sisseü s`uurde
• m`aa : lühike sisseü maha, `öö : lühike sisseü öhe, s`oo : lühike sisseü sohu

Lühikest mitmuse sisseütlevat moodustatakse üksikuist sõnust (nt hammas : hammastesse ehk h`ambaisse ehk h`ambusse ehk h`ambu, s`ilm : s`ilmadesse ehk silmisse ehk s`ilmi). Sisseütleva tunnuseta vormid võivad kokku langeda tunnuseta osastava tüvekujuga (nt j`algu, k`õrvu, s`ilmi, r`indu).

Mis muuttüüpides esineb?

1) lühike sisseütlev puudub

Lühikest sisseütlevat ei moodustata muuttüüpide 1–10, 15, 16, 26 sõnadest ja tüübita asesõnadest. Mõnes tüübis võib esineda üksikuid erandlikke lühikese sisseütleva vorme.

Erandid moodustusviisi ja muuttüübi järgi:

• ainsuse omastav
  • 1 p`õrgu : p`õrgu, t`asku : t`asku; 1e v`oodi : v`oodi
  • 2 k`õrb : k`õrbe, m`õis : m`õisa;  2e pagas : pagasi
  • 6 pale : p`alge, kütke : k`ütke, perse : p`erse ~ p`ersse, küte : k`ütte 
  • 7 taevas : t`aeva
• ainsuse osastav
  • tüübita `ükski : `ühtegi, k`umbki : k`umbagi
  • 15 vesi : v`ette, käsi : k`ätte
• geminaattüvi
  • 16 pere : p`erre, kõne : k`õnne, tare : t`arre, kere : k`erre; pogri : p`okri  
• erandlik käändelõpp -ha ~ -he ~ -hu
  • 26i p`ea : pähe, p`ää : pähe, s`uu : suhu, m`aa : maha, s`oo : sohu, t`öö : töhe, `öö : öhe

2) lühike sisseütlev on moodustatav

Lühikest ainsuse sisseütlevat saab moodustada peaaegu kõikidest muuttüüpide 11–14 ja 17–25 sõnadest (välja arvatud mõned erandid), kuid see on levinud vaid osast sõnadest.

Näited moodustusviisi ja muuttüübi järgi:

• ainsuse osastav
  • 22 p`õu : p`õue, r`iik : r`iiki, perek`ond : perek`onda, l`eib : l`eiba
  • 23 k`ael : k`aela, `ots : `otsa, p`oiss : p`oissi      
  • 24 puri: p`urje, tühi : t`ühja, oder : `otra, padi : p`atja
  • 25 haril`ik : haril`ikku, kanarb`ik : kanarb`ikku
• ainsuse omastav või osastav
  • 19 komisjon : komisjoni, akv`aarium : akv`aariumi, m`uuseum : m`uuseumi
• geminaattüvi, mille aluseks on
  • ainsuse omastav
    • 11 avaldus : avaldusse, k`ordus : k`ordusse, h`oolimatus : h`oolimatusse
    • 12 alaline : alalisse, `üldine : `üldisse, `eestlane : `eestlasse, laevuke(ne) : laevukesse
    • 20 lumi : l`umme, tuli : t`ulle, veri : v`erre. Tüübis 20 on sõnu, millest lühikest sisseütlevat ei kasutata (nt hani, kusi, lõhi, lävi, nimi).
  • ainsuse omastav või osastav
    • 17 elu : `ellu, pesa : p`essa, kivi : k`ivvi, saba : s`appa, pidu : p`ittu, arutelu : arut`ellu. Tüübis 17 on palju sõnu, millest lühikest sisseütlevat ei kasutata, sest a) see ei sobi tähenduse poolest (nt valu : v`allu, isa : `issa, vaba : v`appa) või b) võib kattuda mõne muu sõna mõne vormiga (nt heli : h`elli (h`ell : h`elli), käbi : k`äppi (k`äpp : k`äppi), sina : s`inna (määrsõna)).
  • ainsuse osastav
    • 18 lugu : l`ukku, tuba : t`uppa, rida : r`itta, sõda : s`õtta. Tüübis 18 on hulk sõnu, millest lühikest sisseütlevat ei kasutata (nt sada, suga, õde, kadu, kägu).
    • 21 lagi : l`akke, tõbi : t`õppe  
• erandlik käändelõpp -de (aluseks ainsuse osastav ilma t-lõputa)
  • 13 s`uur : s`uurde, keel : k`eelde, soon : s`oonde
  • 14 `uus : `uude, l`ääs : l`äände, v`ars : v`arde

Erandlikult on ilma lühikese sisseütlevata 12. tüübis naine, 13. tüübis m`ees, 14 tüübis l`aps ja `uks. Erandliku moodustusega on 17. tüübis kodu : koju (reeglikohane k`ottu on hoopis seestütlev) ja 20. tüübis mõni : m`õnda (mis on ka ainsuse osastava rööpvorm).

Kas lühike või pikk sisseütlev?

Pikal ja lühikesel sisseütleva vormil pole eraldi tähendust. Mõlemat vormi saab kasutada nii otseses kohatähenduses (nt peresse ~ perre võeti koer) kui ka suhtumist väljendavate tegusõnade (nt kiinduma, armuma, suhtuma) rektsioonilise laiendina (nt koer kiindus oma uude peresse ~ perre).

Sõnadest, mis sihtkoha tähendusega sisuliselt kokku sobivad, on lühike sisseütlev tihtipeale peaaegu ainuvõimalik valik. Nt

• läks metsa, parki, poodi (mitte: metsasse, pargisse, poesse)
• tuli tuppa (mitte: toasse), kukkus jõkke, lumme, vette (mitte: jõesse, lumesse, veesse), võttis raamatu kätte (mitte: käesse)
• tõlkis eesti keelde (mitte: keelesse), ronis puuõõnde (mitte: puuõõnesse), reisis läände ja itta (mitte: läänesse ja idasse)

Lühike sisseütlev on valdav ka püsiühendites, nt lasi jalga, jäi silma, saatis korda, tõmbas rindu, läks marru, vaatab tulevikku, sattus hätta, läheb omadega rappa, vajub unustusse, jääb meelde, lendab tuulde. Rööpselt on kasutusel saatis põrgusse ~ põrgu, läks taevasse ~ taeva. Mõne lühivormi kõrval sse-sisseütlevat ei kasutatagi (nt sülle, meelde, hoolde), seesugused lühikese sisseütleva vormid on lähedased määrsõnale.

Suhtumist väljendava tegusõna laiendina on tavapäraseks peetud sse-sisseütlevat. Uuringutest on siiski näha, et kui muuttüübis on rööpselt võimalik nii lühike kui ka pikk sisseütlev, eelistavad kasutajad ka sõltuvusmäärusena lühikest sisseütlevat. Eeskätt puudutab see a) osastavakujulisi, b) de-tunnusega ning c) ne– ja s-sõnade geminaattüvelise sse-lõpuga (mitte -sesse) sisseütleva vorme. Nt

• suhtub klienti (harvem: kliendisse), patsienti (patsiendisse), perekonda (perekonnasse), oma riiki (oma riigisse), minevikku (minevikusse)
• suhtub oma emakeelde (harvem: emakeelesse)
• suhtub haridusse (harvem: haridusesse), armub oma õpilasse (õpilasesse), kiindub alaealisse (alaealisesse)

ha-, he-, hu-lõpulised vormid maha, sohu, suhu, pähe, töhe, öhe esinevad tavakeeles vaid kohatähenduses, tegusõna rektsioonilise laiendina kasutatakse sse-sisseütlevat. Nt

• kukkus maha, uppus sohu, töhe, pani suhu, pähe, kadus öhe

• kiindub töösse, suhtub maasse, soosse, öösse

Muuttüübiti on erinev, kui paljudest tüüpi kuuluvatest sõnadest on võimalik lühikest sisseütlevat moodustada ja kui paljudest sõnadest seda ka tegelikult kasutatakse. Osas muuttüüpides (nt pere, nägu, tuba, sõda, saba, elu, kivi, pesa) võib tüübi poolest võimalikke lühivorme soovi korral juurde moodustada, kui kontekstist on vorm selgesti välja loetav (nt läkak`öhha, kivikl`ippu, peak`ollu, jäi nälga ja j`annu).

Tavakeele kõrval luuakse ainulisi lühivorme ka luulekeeles. Nt

• Sokk kukkus kullu (= kulusse), / nii et sõrad sõõris (Aleksander Suuman)
• .. ei lähe nood lehmad meelest, / nad kerkivad kujju ja kõnne (= kujusse ja kõnesse) (Hando Runnel)
• Kuu kumma (= kumasse) jäid sa lummununa, / siis laule laskus unetiir (Andres Ehini ja Ly Seppeli tõlge)

Lühike sisseütlev võib kokku langeda mõne muu sõna mingi vormiga, nii et tekib vormihomonüümia. Nt võib k`akku olla nii lühike sisseütlev sõnast kagu kui ka sõna k`akk osastav, `ikka nii lühike sisseütlev sõnast iga kui ka määrsõna `ikka. Liitsõnus vormihomonüümia taandub (nt poisi`ikka, t`äis`ikka, p`ensioni`ikka).

tus– ja matus-sõnade lühike sisseütlev langeb kokku vastava tu– või matu-sõna käändega (nt halvatusse võib olla ka sisseütlev sõnadest halvatus või halvatu, `ootamatusse võib olla ka sisseütlev sõnadest `ootamatus või `ootamatu). Pikem sisseütlev (halvatusesse, `ootamatusesse) on ühemõtteline.

Keelenõuküsijaile on lühikese sisseütleva puhul kõhklusi tekitanud ne– ja s-sõnad. On tulnud üle kinnitada, et ne– ja s-sõnadest, millel on omastavas a) neli või enam silpi või b) kolm silpi ja kolmas välde (tüübid 11, 12), on rööpselt võimalik nii sse– kui ka sesse-lõpuline sisseütlev. Nt

• arendamine : arendamisesse ja arendamisse, saavutamine : saavutamisesse ja saavutamisse, pagulane : pagulasesse ja pagulasse 
• h`eat`ahtl`ikkus : h`eat`ahtli`kkusesse ~ h`eat`ahtl`ikkusse, t`ootl`ikkus : t`ootli`kkusesse ~ t`ootl`ikkusse
• ajal`ooline : ajal`oolisesse ~ ajal`oolisse, kahet`oaline : kahet`oalisesse ja kahet`oalisse, `üldine : `üldisesse ~ `üldisse
• j`aotis : j`aotisesse ja j`aotisse, p`eatus : p`eatusesse ja p`eatusse, r`inglus : r`inglusse ja r`inglusesse

Omastavas kahesilbilistel kolmandavältelistel ne– ja s-sõnadel lühikest sisseütlevat ei ole (nt t`öine : t`öisesse, mitte t`öisse). Sama kehtib ka kolmesilbiliste esma- ja teisevälteliste sõnade kohta (nt küpsis : küpsisesse või savine : savisesse).

Kohanimed

Kohanimede puhul kasutatakse lühikest sisseütlevat ka sõnadest, mille algvorm on kahesilbiline, teisevälteline ja lõpeb täishäälikuga (nt Rõngu, Läti, Poola, Soome, Taani, Norra, ka juba Eesti). Sama tüüpi üldnimedel (ratsu-tüüp) lühikest sisseütlevat ei ole. Selle rühma kohanimede lühike sisseütlev moodustatakse teise välte kolmandaga asendamise teel (nt Puhja : P`uhja, Rõngu : R`õngu, Abja : `Apja, Norra : N`orra, Kilingi-Nõmme : Kilingi-N`õmme).

Kohanimedes kohtab ka selliseid lühikese sisseütleva vorme, milles tuleb esile varem tüvesse kuulunud sulghäälik (nt Võnnu : V`õndu, Reiu : R`eidu, Hara : H`arga, Leie : L`eide).

Loe kohanimede lühikese sisseütleva kohta lähemalt.

Kirjandus

• Tiiu Erelt, Veel kord keelenormist ja luulest. – Oma Keel 2015, nr 1, lk 11–18.
• Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020.
• Cornelius Hasselblatt. Eesti keele ainsuse sisseütlev on lühike. – Keel ja Kirjandus 2000, nr 11, lk 796–803.
• Heiki-Jaan Kaalep. Kuidas kirjeldada ainsuse lühikest sisseütlevat kasutamisandmetega kooskõlas? – Keel ja Kirjandus 2009, nr 6, lk 411–425.
• Annika Viht, Külli Habicht, Eesti keele sõnamuutmine. Eesti keele varamu IV. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2019.

Koostanud Maire Raadik, Ülle Viks

Anna tagasisidet