Lühidalt
ÕS 2025 märksõna ei sisalda hääldusmärke, need on näidatud grammatiliste andmete osas. Seal on antud sõna muutevormid häälduskujul, muuttüübi number (nt <r`iik, riigi, r`iiki; r`iike ~ r`iikisid 22e>) ning vajaduse korral selgitavaid märkusi.
Häälduskuju võib sisaldada hääldusmärke: III väldet märgib vältekriips ehk graavis (`), nt s`ammuma, rõhku rõhukriips ehk akuut (´), nt ekl´ektika, palatalisatsiooni ehk peenendust sirge ülakoma, nt p`il't, ning liitsõnapiiri plussmärk, nt l`iit+sõna.
Pikemalt
Muutevormide esituse põhimõtted
Grammatikainfo on vormistatud noolsulgudes. Esikohal on sõna algvorm: käändsõnal ainsuse nimetav (nt <mõte, m`õtte, mõtet 6>), mitmuslikul sõnal mitmuse nimetav (nt <prillid, pr`illide, pr`il'le ~ pr`illisid 22e; ains pr`il'l>) ja pöördsõnal ma-tegevusnimi (nt <n`aerma, n`aerda, naerab 33>), algvormi positsioonis on antud ka muutumatu sõna (nt <r`uttu>). Käänd- ja pöördsõnadel on vormide järel antud muuttüübi number. See toimib ühtlasi lingina, juhtides kasutaja muuttüüpide kirjelduse juurde.
Grammatikainfo võib sisaldada ka selgitavaid märkusi (nt <mõru, mõru, mõru 17 ja mõru, -da, -dat 2. Käänamine mõru : mõruda on kõnekeelne>).
Käänd- ja pöördsõna algvormile võib järgneda valik muutevorme, vt muutevormide esituse näiteid.
Märksõna algvormile lisatud muutevormid on esitatud lühendatud kujul, kui vormidel on ühine algusosa (nt katus, -e), või lühendamata kujul, kui ühisosa puudub (nt vaher, v`ahtra, v`ahtrat). Lühendamise korral asendab vormide ühist, muutumatut osa sidekriips (nt akv`aarium, -i, -i, -i ~ -isse = akv`aarium, akv`aariumi, akv`aariumi, akv`aariumi ~ akv`aariumisse). Sõna algvormis näitab ühisosa piiri püstkriips (nt n`umb|er, -ri, -rit = n`umber, n).`umbri, n`umbrit
Muutevormide valik oleneb muuttüübist. Nt on elama-tüübis antud ainult algvorm (<elama 27>), muudes tüüpides vastavalt vajadusele mitu vormi (nt <tulema, t`ulla, tuleb; tulnud, tullakse, t`uldud 36>). Rööpse (kahetise) käänamise või pööramise korral antakse mõlemad võimalused ja muutevormide valikusse võetakse selle tüübi vormid, kus muutevorme on rohkem (nt <s`ulgema, s`ulgeda, suleb 28 ja s`ulge|ma, -da, -b 27>, vrd <k`ulgema 27>).
Väga erandliku (ja mitmekesise) muutmisega sõnadel (nt mõned asesõnad) on antud kõik käändevormid koos rööpvormidega (nt <mina ~ ma, minu ~ mu, m`ind, minusse ~ m`usse, minus ~ mus, minust ~ m`ust, minule ~ m`ulle, minul ~ mul, minult ~ m`ult, minuks, minuni, minuna, minuta, minuga ~ muga. mina lühikuju on ma. Mitmuse vorm on meie>. Tüübinumber neil puudub.
Kui sõnal mõni vorm puudub, on selle kohal sidekriips (nt <-, `enda, `end; -, `endi, `endid. Ainsuse nimetav ja mitmuse nimetav puuduvad. Märksõna on ainsuse omastavas käändes>).
Muutevormide esituse näiteid
Käändsõnad
- ainsuse nimetav (ohutu– ja veski-tüüp), nt
<ohutu 1> - ainsuse nimetav ja omastav (katus-, soolane-, harjutus-, oluline-tüüp), nt
<katus, -e 9>,<oluli|ne, -se 12> - ainsuse nimetav, omastav ja osastav (õpik-, minut-, seminar-, vaher-, ase-, liige-, mõte-, kallas-, küünal-, põu-, logo-, armas-tüüp), nt
<õpik, -u, -ut 2>,<mõte, m`õtte, mõtet 6> - ainsuse nimetav, omastav, osastav ja sisseütlev (akvaarium-, nägu-, süli-, meri-, jõgi-tüüp), nt
<akv`aarium, -i, -i, -i ~ -isse 19> - ainsuse nimetav ja sisseütlev (pere-, elu-tüüp), nt
<pere, p`erre ~ peresse 16> - ainsuse nimetav + mitmuse osastav (koi-, idee-, luu-tüüp), nt
<k`oi; k`oisid 26> - ains nimetav ja omastav + mitmuse osastav (raskus-, üldine-, eestlane-tüüp), nt
<`ül'di|ne, -se; -si 12 ja `ül'di|ne, -se; -seid 10> - ainsuse nimetav ja sisseütlev + mitmuse osastav (kivi-, pesa-, saba-tüüp), nt
<pesa, p`essa ~ pesasse; pesi ~ pesasid 17i> - ainsuse nimetav, omastav ja osastav + mitmuse osastav (sada-, riik-, külm-, leib-, puri-, tühi-, oder-, padi-tüüp), nt
<r`iik, riigi, r`iiki; r`iike ~ r`iikisid 22e> - ainsuse nimetav, omastav, osastav ja sisseütlev + mitmuse osastav (tuba-, sõda-tüüp), nt
<tuba, t`oa, tuba, t`uppa ~ t`oasse; tube ~ tubasid 18e> - ainsuse nimetav, omastav ja osastav + mitmuse omastav ja osastav (õnnelik-, poiss-, koer-, hein-, püks-, oks-, vits-tüüp), nt
<õnnel|`ik, -iku, -`ikku; -ike ~ -`ikkude, -`ikke ~ -`ikkusid 25> - ains nimetav, omastav, osastav ja sisseütlev + mitmuse omastav ja osastav (suur-, uus-, kaas-, käsi-tüüp), nt
<s`uur, suure, s`uurt, s`uurde ~ suuresse; suurte, s`uuri 13>
Pöördsõnad
- ma-tegevusnimi (elama-tüüp), nt
<elama 27> - ma– ja da-tegevusnimi + kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööre (õppima-, hüppama-, vaidlema-, seisma-, naerma-, sulgema-, laastama-, rabelema-tüüp), nt
<s`ulgema, s`ulgeda, suleb 28 ja s`ulge|ma, -da, -b 27> - ma– ja da-tegevusnimi + kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööre + tud-kesksõna (saatma, leidma-tüüp), nt
<s`aatma, s`aata, saadab; saadetud 34> - ma– ja da-tegevusnimi + kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööre + nud-kesksõna + umbisikulise tegumoe kindla kõneviisi olevik + tud-kesksõna (petma-, jätma-, tulema-, võima-, saama-, käima-, sööma-tüüp), nt
<p`etma, p`etta, petab; p`etnud, petetakse, petetud 35>
Kohanimed, tsitaatsõnad, lühendid
Kohanimedel, tsitaatsõnadel ja lühenditel on muutevormid antud kirjakujul ehk sellisena, nagu neid tegelikult tekstides kasutatakse. Häälduskujud on näidatud muutevormide ees nurksulgudes (nt Bordeaux <[bord`oo] 26; kuhu: Bordeaux’sse>; show <[š`ou] show'sid 26>, a <[`aasta] a-sse 1>).
Kohanimedel on muutevormidest alati antud kuhu-kääne (nt Pärnu <[p`ärnu] 1; kuhu: Pärnusse ja Pärnu>, Türi <[türi] 17; kuhu: Türile>), eeskätt väliskohanimedel vajaduse korral ka ainsuse omastav ja osastav (nt Frankfurt <[fr`ankf`urt] Frankfurdi, Frankfurti 22e; kuhu: Frankfurti>).
Lühenditel on muutevormidest antud sisseütlev kääne (nt nr <[n`umber] nr-sse 2e>, IT <[`ii-t`ee] IT-sse 26. Käänata võib ka sidekriipsuta>).
Võrded
Omadus- ja määrsõnadel on valikuliselt antud ka võrdevorme (nt halb: halvem, kõige halvem ~ halvim; kiiresti: kiiremini, kõige kiiremini ~ kiireimini). Need paiknevad sõnaartikli lõpus, tuletiste järel.
Omadussõna võrdevormid (nt osav: keskvõrre osavam, lühike ülivõrre osavaim, kurb: keskvõrre kurvem, lühike ülivõrre kurvim) käänduvad kõigis muutevormides tüübi 2 järgi, muutumatud sõnad jäävad ka võrdevormides muutumatuks (nt selgesti: keskvõrre selgemini, lühike ülivõrre selgeimini).
Koostanud Maire Raadik, Ülle Viks
Anna tagasisidet